Obsah (4)

§ 657§ 633§ 652§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 9.

§ 633

lg 4 kohaselt kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatakse uusi tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina Viru Maakohtu 9. jaanuari 2019 otsuse, kuid ei ole kaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud seda tõendit esitada juba maakohtus. Ringkonnakohus jätab uue tõendi

§ 652

lg 3 alusel vastu võtmata, kuna tõend ei ole esitatud õigeaegselt ja hageja ei ole tõendi hilisemat esitamist põhjendanud. Hageja on taotlenud ka kinnistusraamatu väljavõtte asja juurde võtmist. Ringkonnakohus selgitab, et kinnistusraamatu andmed on avalik informatsioon, millega kohus saab arvestada sõltumata poolte taotlustest.

1. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise 150 eurot kuus hageja ülalpidamiseks alates
2. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude PKS § 108 alusel jättis maakohus rahuldamata. Maakohtu otsuse peale on esitanud kaebuse mõlemad pooled. Hageja taotleb ringkonnakohtult hagi täielikku rahuldamist. Kostja taotleb temalt väljamõistetud elatise vähendamist 75 euroni kuus. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna.
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja kostjalt välja mõistetava igakuulise elatise suurendamiseks PKS § 101 lg 1 määrani puudub alus. Maakohus leidis, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi (PKS § 102 lg 2). Kostja on esitanud elatise vähendamise asjaoluna, et tema teise lapse B.B.) ülalpidamine võib saada kahjustada. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohtul tuli seega esmalt tuvastada kostja sissetulekute suurus.
4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti lugenud kostja sissetulekuks ca 640 eurot kuus. Maakohus on kostja sissetulekute hulka arvestanud lisaks vanemahüvitisele (540 eurot) peretoetuse ja puudega lapse toetuse. Ringkonnakohus leiab, et peretoetust ei saa lugeda kostja sissetulekuks, sest selle eesmärk on kompenseerida kostjale alaealise lapse kasvatamisega seotud kulusid. Sama kehtib puudega lapse toetuse puhul. Kostja sissetulekuks 5 saab lugeda vaid talle Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud igakuist vanemahüvitist summas 540 eurot kuus (tl 43), mida kostja saab kuni
5. jaanuarini
6. Enne lapsepuhkusele jäämist, sai kostja töötasu miinimummääras. Isegi, kui eeldada kostjalt, et ta läheb peale vanemahüvitise väljamaksete lõppemist tagasi tööle (kuigi kostja on väitnud vastupidist), jääb kostja eeldatav töötasu miinimumtasu, mis on
7. aastal 584 eurot (bruto) kuus, piiridesse.
8. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja sissetulekute hulka tuleb arvestada ka laenuraha. Kostja on põhjendanud laenu võtmist auto ja XXX sündinud lapsele vajalike asjade ostmisega. Arvestades kostja perekonna sissetulekutega ei ole põhjendatud laenu võtmist kostjale ette heita. Kostja tasub igakuuliselt laenumakset oma sissetuleku arvelt. Seega ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et laenu võtmisega suurendas kostja oma sissetulekuid ja ta peab selle arvelt tasuma hagejale elatist. Hageja väited apellatsioonkaebuses selles, et kostja omab kahte korterit, ei vasta tegelikkusele. Kostja on selgitanud, et tema alaline elukoht on talle kuuluvas korteris XXXX (nähtub ka hagivastusest). Kostja väidete kohaselt elas ta peale lahutust hageja isast ajutiselt oma ema juures aadressil XXX. Ka kinnistusraamatu andmetel ei kuulu nimetatud korteriomand ei kostjale ega kostja abikaasale, mistõttu ei saa hageja nõuda elatise maksmise eesmärgil korteri müümist või üürimist. Hageja esitas alles apellatsioonimenetluses väite ja tõendi, et kostja sissetuleku hulka tuleb arvata ka tema ja hageja isa ühisvara jagamise tulemusena saadud hüvitis 5970 eurot. Selle asjaoluga mittearvestamine ei saa seetõttu olla maakohtule etteheidetav. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta sellele asjaolule maakohtu menetluses ei tuginenud, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud väite tähelepanuta ja asjakohase tõendi vastu võtmata. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et
9. jaanuari 2019 otsusest hageja vanemate ühisvara jagamise osas (tsiviilasi nr 2-17-17024) nähtub, et ühisvara jagamise tulemusena jäi kogu jagatav vara hageja isale, kes pidi hageja emale (kostjale) tasuma hüvitisena enamsaadud ühisvara arvel 5970 eurot. Nimetatud kohtuotsuse tulemusena kostja vara ega sissetulekud ei suurenenud, tegemist on kostja osaga abikaasade ühisvarast. Eeltoodule tuginedes tuleb asja lahendamisel lähtuda kostja sissetulekute suurusest 540 eurot kuus, millest kostjal tuleb elatist tasuda.
10. Järgmisena tuli maakohtul hinnata, kas miinimumelatise tasumisel osutuks kostja teine laps vähemkindlustatuks. Selleks tuleb kohtul analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi ja tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (Riigikohtu
11. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 23). Tuvastamist on leidnud, et kostjal on veel üks alaealine laps (sündinud
12. oktoobril 2018), kellel on tuvastatud raske puue ja keda peab üleval kostja. Kostja ei ole tõendanud, et teise lapse ülalpidamiseks võiks kuluda tema puude või muu asjaolu tõttu rohkem vahendeid kui hageja ülalpidamiseks. Seega on eelduslikult kostja teise lapse puudest tingitud täiendavad vajadused kaetud puudetoetusega 80,55 eurot kuus. Seega on eeldatavasti ka kostja mõlema lapse vajadused ülalpidamise saamiseks võrdsed.
13. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjal ei ole võimalik tasuda oma sissetulekust hagejale ning oma teisele lapsele elatist miinimummääras (alates
14. jaanuarist 2020 292 eurot kuus). 6 Ringkonnakohus leiab, et vanemal on küll kohustus tagada piisav sissetulek, et lapsele ülalpidamist anda, kuid käesoleval juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kostja peab lisaks hagejale pidama üleval oma terviseprobleemidega 1,5-aastast tütart. Kostja on selgitanud, et peab iga kuu käima haiglaravil Tartus. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik kostjalt eeldada, et ta lapsehoolduspuhkusel viibimise asemel või pärast selle puhkuse lõppu teeniks oluliselt suuremat sissetulekut kui enne lapsehoolduspuhkust, st miinimummäärast oluliselt suuremat sissetulekut. Seega ei ole kostjal võimalik kumbagi last pidada üleval elatise miinimummääras. Vastasel juhul saaks kahjustada kostja enda tavapärane ülalpidamine. Ringkonnakohus tuvastab pangakonto väljavõttest, et kostja teise lapse isa on töötu ja saab töövõimetoetust (tl 53). Seega ei suuda ka kostja teise lapse isa panustada oma lapse ja kostja ülalpidamisse suuremas ulatuses kui kostja ise. Seega tuvastas maakohus õigesti, et esineb mõjuv põhjus kostjalt hageja kasuks välja mõistetava elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Seejuures viitas maakohus asjakohaselt Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot kuus ning elatise miinimummäär võib olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Riigikohus on viidanud lapse vajaduste analüüsimisel tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 tehtud otsuses Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuringule, mille kohaselt oli 2010-2012 keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 2010-
15. aastatel 280 eurot kuus. Riigikohus korrigeeris antud summat
16. a tarbijahinnaindeksiga ning sai keskmiseks ülalpidamiskuluks 287 eurot lapse kohta. Korrigeerides summat (280 eurot) aga
17. a tarbijahinnaindeksiga, on lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks 313,60 eurot kuus.
18. Ringkonnakohus nõustub tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Tagasiulatuv elatis ei täidaks enam lapse vahetu ülalpidamise eesmärki ning seaks kostja veelgi keerulisemasse majanduslikku olukorda, mis võib lõpptulemusena kahjustada ka hageja jooksvat ülalpidamist.

1. Vastuapellatsioonkaebuses leiab kostja, et ta ei suuda tasuda elatist 150 eurot kuus ja palub vähendada elatise summat 75 euroni kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus. Kui kostja tasuks oma mõlema lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus, siis saades sissetulekut Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lähedases summas, jääks tal enda ülalpidamiseks alles ca 240-284 eurot. Arvestades asjaolu, et tema mõlemad lapsed saavad peretoetust ja nende ülalpidamises peavad osalema vähemalt samaväärselt kostjaga ka laste isad, ei oleks tagatud kostja ülalpidamine vähemalt samaväärselt tema alaealiste lastega. Asjas on tõendatud pangakonto väljavõtetega, et kostja abikaasa ja teise lapse isa on töötu ja tema sissetulek ei võimalda tal lisaks alaealisele lapsele veel kostja ülalpidamist. Samas ei ole need asjaolud etteheidetavad kostjale ja ei anna alust kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks suuruses, mida kostja ei jõua maksta.
2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja isa sissetulek on kordades suurem kui tema ema (kostja) sissetulek, ka ei ole hageja isal teisi ülalpeetavaid. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu
3. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 11.1 ja
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22). 7 Hageja isa sissetulek on üle 1500 euro (neto). Hageja isa perekonna sissetulek on 1500 + 60 : 2, st 780 eurot pereliikme kohta. Kostja (hageja ema) perekonna sissetulek on 540 + 88 + 394: 3, st 340,66 eurot pereliikme kohta. Kostjalt elatise väljamõistmise tulemusena paraneb hageja ja tema isa leibkonna majanduslik olukord veelgi, samas kostja leibkonna majanduslik olukord halveneb. Sellises olukorras peab ringkonnakohus võimalikuks mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 100 eurot kuus. Elatise vähendamisega 75 euroni ringkonnakohus ei nõustu. Sellisel juhul kulub kostjal laste võrdse kohtlemise korral nende ülalpidamiseks 200 eurot kuus ja kostja enda ülalpidamiseks jääb 340 – 382 eurot kuus. Puuduvas osas peab hagejale ülalpidamist andma tema teine vanem. Ringkonnakohus arvestab siin asjaoluga, et hageja saab täisealiseks juba XXXXXX, mistõttu lasub hageja kui alaealise lapse põhiline ülalpidamiskoormus tema isal lühikest aega, paraku on see just see aeg, mil hageja ema majanduslik olukord on halb ja ta peab hooldama oma väikest puudega teist last. Seega kuulub kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
5. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab vastuapellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja on sellise menetluskulude jaotusega nõustunud. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 8 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks