) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 5. Määrata ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi tasu suuruseks 540 eurot (sh käibemaks 90 eurot). 1
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Asjaolud T J esitas Harju Maakohtule 14.01.2020 avalduse ja 21.01.2020 avalduse täpsustuse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 24.01.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Ajutine haldur esitas 06.02.2020 kohtule aruande. Aruande kohaselt on arvelduskonto saldo seisuga 03.02.2020 negatiivne -1,28 eurot, võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu liiklusregistris registreeritud ei ole, võlgnik on 19.11.2019 võõrandanud sõiduki xxxx (esmane registreerimisaasta xxxx) müügihinnaga 300 eurot. Võlgniku sissetulekuks on pension vahemikus 385,30 eurot kuni 481 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus 12,79 eurot kuus, seega on igakuine sissetulek väiksem kui alampalk. 19.03.2015 sõlmisid T J ja L A abieluvaralepingu, kokkuleppe varasuhte valimise kohta ja kokkuleppe ühisvara jagamiseks. Lepinguga kehtestati varasuhtena varalahusus, korteriomand asukohaga xxxx jäi L A lahusvaraks, liikmelisus xxxx, millele vastas xxxx linnas, xxxx tn xxxx asuva garaaži boks nr xxxx ja xxxx OÜ 2500 eurose nimiväärtusega osa jäi T J lahusvaraks. T J võõrandas liikmelisuse xxxx novembris 2015 ja xxxx OÜ 2500 eurose nimiväärtusega osa detsembris 2015. T J on käesoleval ajal perekonnaseisult lahutatud. Muu kinnis- või vallasvara puudumist on võlgnik kohtule esitatud pankrotiavalduses kinnitanud. Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes käesoleval hetkel täitemenetlusi menetluses ei ole. Võlgniku võlanimekirjas on välja toodud alljärgnevad kohustused: BIGBANK AS 3 655,60 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 604 eurot; S S 1 956,46 eurot; Eesti Haigekassa 3 975 eurot ja Swedbank AS 2 479,60 eurot. Kokku on võlgniku poolt esitatud võlanimekirjas kohustusi summas 12 670,66 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik töökoha kaotust 31.08.2019 ASis G4S seoses Harju Maakohtu 16.10.2018 kriminaalasjas nr 1-17-11874 tehtud kohtuotsuse jõustumisega. Võlgnikul vara puudub ning arvestades kohustuste mahtu ja sissetulekut, siis puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua töökoha kaotuse 2019.aasta suvel. Ajutine pankrotihaldur leiab, et T J maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi T J pankrotimenetluses. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 450, 2
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, tema reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks tulenevalt tema east ja tervislikust seisundist puuduvad, siis on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti
lg 1 ja
lg 11 alusel.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas
lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Eve Selbergi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26.02.2020 kell 14.00.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
lg 1 p 3).
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 540 eurot (koos käibemaksuga). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 540 eurot koos käibemaksuga.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 63,60 eurot (540-476,40) jääb võlgniku kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.