RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 184

lg 2 p 2 järgi, Jaan Padari süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning Valeri Prištšepovi süüdistuses

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 26.

juuni

1. a otsus Andrus Lutsu kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, Jaan Padari kaitsja vandeadvokaat Ann Saar ja Valeri Prištšepovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kassatsioonid Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm
2. veebruar 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a otsus Andrus Lutsu karistamises

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises, Jaan Padari karistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning Valeri Prištšepovi karistamises

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises.

Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti apellatsioonimenetluse kulu süüdistatavate kanda. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega 1) mõista Andrus Lutsule

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 25.

mai 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 2 kuu ja 18 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 13 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 4 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. 2) mõista Jaan Padarile

§ 184lg 2 p 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

3) mõista Valeri Prištšepovile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust Harju Maakohtu 26.

mai 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aasta 7 kuu ja 26 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 8 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvata karistusaja 1-17-6021 hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 2 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 8 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. 4) jätta Andrus Lutsult, Jaan Padarilt ja Valeri Prištšepovilt ringkonnakohtus väljamõistetud menetluskulu riigi kanda.

1. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
3. Määrata Advokaadibüroo Objartel & Partnerid OÜ-le kassatsioonimenetluses Andrus Lutsule osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 360 eurot, sealhulgas käibemaks 60 eurot.
4. Määrata Advokaadibüroo Ann Saar OÜ-le kassatsioonimenetluses Jaan Padarile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 360 eurot, sealhulgas käibemaks 60 eurot.
5. Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le kassatsioonimenetluses Valeri Prištšepovile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 210 eurot, sealhulgas käibemaks 35 eurot.
6. Jätta punktides 5–7 märgitud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
7. Jätta läbi vaatamata Valeri Prištšepovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari taotlus süüdistatava suhtes kohaldatud vahistamise tühistamiseks ja selle asendamiseks kergemaliigilise tõkendiga. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Andrus Lutsut süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et varem narkokuriteo toime pannud isikuna käitles ta

1. aasta sügisest kuni
2. jaanuarini 2017 vähemalt 102 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Jaan Padarit süüdistatakse

§ 184lg 2 p 1 järgi selles, et ta käitles 2016.

aasta oktoobrist kuni 24. jaanuarini 2017 osaliselt grupis vähemalt 1200 grammi amfetamiini sisaldavat ainet ja 4 ecstasy-tabletti. Valeri Prištšepovit süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et varem narkokuriteo toime pannud isikuna käitles ta koos J. Padariga

1. aasta detsembrist kuni
2. jaanuarini 2017 grupis suures koguses vähemalt 667,42 grammi amfetamiini sisaldavat ainet.
3. Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a otsusega tunnistati A. Lutsu, J. Padar ja V. Prištšepov süüdi ning neid karistati vastavalt 3 aasta ja 6 kuu, 5 aasta ning 4 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati A.

Lutsu ja V. Prištšepovi vangistust eelmise süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

1. Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, A. Lutsu kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, J. Padar ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar ning V. Prištšepovi kaitsja vandeadvokaadi abi Valli Murde.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a määrusega tühistati maakohtu otsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti tagasi kohtule uue otsuse tegemiseks. A. Lutsu ja J. Padari kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt, prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata. 2

§ 184lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 1 ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

A. Lutsut karistati 3 aasta ja 8 kuu, J. Padarit 5 aasta ja 6 kuu ning V. Prištšepovit 4 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati A.

Lutsu karistust Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 18 päeva vangistust. V. Prištšepovi karistust suurendati Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning talle kohaldati liitkaristuseks 8 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvati süüdistatavate eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

A. Lutsult ja J. Padarilt mõisteti

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks vastavalt 290 eurot, mille tagamiseks jäeti aresti alla sularaha, ning 2850 eurot. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. 5.

1. A. Lutsu omandas
2. aasta detsembris A. V-ilt 100 grammi amfetamiini sisaldavat ainet ja vedas selle Tartusse. See on tõendatud A. V-i ütluste ja kirjalike tõenditega. A. V-i kohtus üle ei kuulatud ja seepärast avaldati tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Tema puhul olid täidetud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 291 lg-s 3 sätestatud tingimused. A. Lutsu ja tema kaitsja said esitada A. V-i ütluste kohta vastuväiteid. Süüdistatava ja tunnistaja P. V-i ütlused on ebausaldusväärsed. Kõnesolevast ainest 15 grammi andis A. Lutsu edasimüümiseks K. V-ile. Selle tegi kohus kindlaks K. V-i ütluste ja teiste tõendite põhjal. Lisaks on tuvastatud, et A. Lutsu andis Tartus pool grammi amfetamiini sisaldavat ainet D. L-ile. See aga ei olnud A. V-ilt saadud aine. Kokku käitles A. Lutsu 100,5 grammi amfetamiinsulfaati. 5.
3. J. Padar omandas
4. aasta novembrikuus Narvas N. V-ilt kahel korral amfetamiini sisaldavat ainet. Seda kinnitavad eeskätt tunnistaja M. M-i ütlused. Tuvastatud on seegi, et J. Padar andis Tartus ainet edasimüümiseks A. D-le. Lisaks tegi kohus kindlaks, et J. Padar pakendas osa ainest koos A. S-iga erinevateks doosideks ja andis ühe tarvitamiskoguse üle M. M-ile. J. Padar müüs
5. aasta novembri lõpus või detsembri alguses 5 grammi ainet A. K-le. Tema süüd tõendavad muu hulgas A. K. ütlused. J. Padari süü on tõendatud ka osas, mis puudutab
6. aasta novembrist kuni
7. detsembrini vähemalt 200 grammi aine müümist A. D-le. Samuti müüs J. Padar
8. detsembril 2016 Tartus 20 grammi ainet R. T-le. Lisaks muule tarvitas ta ise Narvast teisel korral omandatud ainet ja müüs seda ka tuvastamata isikutele, mida tõendavad eeskätt jälitustoimingute protokollid. J. Padar omandas ka
9. aasta novembris M. M-ilt neli ecstasytabletti, mida süüdistatav tunnistas. 5.
10. J. Padar käitles Narvast teisel korral omandatud ainet koos V. Prištšepoviga kokku 100 grammi. J. Padar viibis
11. aasta detsembris haiglas ning ta palus V. Prištšepovil viia aine V. P. elukohta. Lisaks müüs J. Padar
12. ja
13. detsembril 2016 kokku 110 grammi ainet V. Prištšepovi vahendusel M. M-ile, mida tõendavad tema ütlused ja kirjalikud tõendid. J. Padar müüs ka koos A. S-iga Tartus kahel korral A. K-le
14. aasta detsembris ja
15. aasta jaanuaris kokku 15 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. J. Padar end süüdi ei tunnistanud, ent süüdiolek on tuvastatud muu hulgas A. K. ja A. S-i ütluste ning jälitustoimingu protokolliga. J. Padar ja V. Prištšepov hoidsid J. Padari omandatud ainet vähemalt 522,42 grammi Tallinnas. Süüdistatavate ütlused pole usaldusväärsed. 5.
16. V. Prištšepov käitles J. Padari omandatud amfetamiini sisaldavat ainet, tarvitades seda ise ja andes ühe tarvitamiskoguse edasi V. P-le. Selle luges kohus tõendatuks süüdistatava enda ja V. P. ütlustega. 3

§ 58p 1).

A. Lutsu süü on oluliselt alla keskmise. Samas on teda varem karistatud narkokuriteo eest. J. Padari süü jääb alla keskmise. V. Prištšepovi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Tema süü on oluliselt alla keskmise. Samas on tal kehtiv karistus narkokuriteo eest. 6. Maakohtu otsuse vaidlustasid A. Lutsu kaitsja, J. Padar ja tema kaitsja ning V. Prištšepovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar. A. Lutsu kaitsja taotles kohtuotsuse tühistamist kaitsealuse süüditunnistamises ja karistamises

§ 184lg 2 p 2 järgi ning tema õigeksmõistmist.

Alternatiivselt palus kaitsja saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks või tühistada kohtuotsuse karistuse osas ja mõista A. Lutsule kergem karistus. Lisaks taotles kaitsja süüdistatavale mobiiltelefoni SIM-kaartide tagastamist ning kohtuotsuse tühistamist A. Lutsult konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud 290 euro osas ja sularaha aresti alt vabastamist. Viimasena taotles kaitsja menetluskuludest võimalikult suure osa riigi kanda jätmist. J. Padar palus talle süüks arvatud teo ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi ja vähendada karistust ning jätta temalt 2850 eurot välja mõistmata.

J. Padari kaitsja taotles kaitsealuse osalist õigeksmõistmist. Samuti palus kaitsja vähendada J. Padari karistust. V. Prištšepovi kaitsja taotles tema õigeksmõistmist.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 7.
4. Maakohus lahendas süüküsimuse nõuetekohaselt. Samuti ei eksinud kohus KrMS § 341 lg 5 vastu, kui mõistis uue otsusega süüdistatavatele raskema karistuse kui
5. juuni
6. a otsusega mõistetud karistus. Tartu Ringkonnakohtu
7. detsembri
8. a määrusega saadeti asi tagasi maakohtule uue otsuse tegemiseks. Kuna tühistamise tingisid põhjendamiskohustuse rikkumised, märgiti määruse resolutiivosas, et kaitsjate apellatsioonid tuleb rahuldada osaliselt. Kohus ei võtnud sisulist seisukohta süüküsimuse ega karistuste põhjendatuse suhtes, mistõttu jäeti prokuröri kaebus rahuldamata. Seepärast võis maakohus uue otsuse tegemisel mõista süüdistatavatele KrMS § 341 lg 6 teise lause järgi uue karistuse. 7.
9. J. Padar sai 2850 euro ulatuses kuritegelikku tulu. Kuna see on ära tarvitatud, tuli temalt rahasumma välja mõista konfiskeerimise asendamise korras. Teinud kindlaks, et A. Lutsu teenis kriminaaltulu 290 eurot, selgitas maakohus, miks tuleb selle summa ulatuses jätta konfiskeerimise asendamiseks tema sularaha aresti alla. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad.
11. A. Lutsu kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt palub kaitsja saata asja maakohtule uueks arutamiseks või kergendada karistust. Lisaks taotleb kaitsja kohtuotsuste tühistamist konfiskeerimisotsustuse osas ning A. Lutsule 290 euro tagastamist. Kassaatori väited on lühidalt järgmised. 9.
12. Kohtud hindasid tõendeid valesti ja tõlgendasid kõrvaldamata kahtlused lubamatult süüdistatava kahjuks. Samuti pole kohtuotsused nõuetekohaselt põhjendatud ja osa tõendeid on jäetud tähelepanuta. Ringkonnakohus ei käsitlenud kõiki kaitseväiteid. Maakohtu seisukoht, et 4

§ 184

lg 1 järgi 411,29 grammi amfetamiini sisaldava aine ja 4 ecstasy-tableti omandamises ning ülejäänud osas tema õigeksmõistmist. Kaitsja palub vähendada süüdistatavale mõistetud karistust. Alternatiivselt taotleb ta kriminaalasja saatmist maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Samuti palub kaitsja tühistada konfiskeerimisotsustuse. Ta leiab kokkuvõtlikult järgmist. 10.

1. Kohtud ei käsitlenud tõendeid kogumis. Kohtute järeldused on oletuslikud ja rikutud on põhjendamiskohustust. Süüdistatav tunnistas 411,29 grammi amfetamiini omandamist, muus osas ei tuginetud ühelegi otsesele tõendile. 10.
2. Kohus rikkus KrMS § 341 lõikeid 5 ja 6, kuna mõistis J. Padarile asja teistkordsel arutamisel raskema karistuse võrreldes
3. juuni
4. a otsuses mõistetud karistusega. Lisaks on tema karistus liiga karm. Maakohtu otsus pole põhjendatud ka konfiskeerimise asendamise osas.
5. V. Prištšepovi kaitsja taotleb kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Tema seisukohad on lühidalt järgmised. 11.
6. J. Padar tunnistas, et Tallinnas asuvast korterist leitud amfetamiin kuulus talle. Tuvastatud on, et narkootilise aine olemasolust oli teadlik V. Prištšepov, kuid ainuüksi samas korteris ajutine viibimine ja teadmine keelatud aine olemasolust pole käsitatav kuriteo kaastäideviimisena. 11.
7. Maakohus rikkus KrMS § 341 lg-s 5 sätestatut, sest mõistis V. Prištšepovile raskema karistuse, kui asja üle esimest korda otsustades. Samuti ei põhjendanud kohus nõuetekohaselt karistuse määra valikut.
8. V. Prištšepovi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi tühistamiseks ja kergemaliigilise tõkendi kohaldamiseks, kui kolleegium rahuldab kassatsiooni ja saadab asja maakohtule uueks arutamiseks.
9. Kassatsioonidele vastas prokurör, kes palub jätta need rahuldamata. Prokuröri arvates pole ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust. Samuti ei nõustu ta V. Prištšepovi kaitsja taotlusega tõkendi tühistamiseks ja selle asendamiseks, kuna kassatsioonis seda ei puudutatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et kassatsioonides esitatud väited süüküsimuse kohta ei tingi kohtuotsuste tühistamist. Samuti jäävad tagajärjetuks A. Lutsu ja J. Padari kaitsja seisukohad kohtute konfiskeerimisotsustust puudutavas osas. Maa- ja ringkonnakohus on tõendite lubatavust ja usaldusväärsust piisava põhjalikkusega hinnanud ning teinud kindlaks süüditunnistamise aluseks olevad asjaolud. Kassaatorid vaidlustavad enamjaolt kohtute hinnangut tõenditele ja taotlevad sisuliselt faktiliste asjaolude teisiti tuvastamist, mida Riigikohus teha ei või (KrMS § 363 lg 5). Lisaks kordavad kaitsjad osaliselt juba apellatsioonides esitatud argumente, 5

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustega. 22. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a ja Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsuse A. Lutsu karistamises

§ 184lg 2 p 2 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises, J.

Padari karistamises

§ 184lg 2 p 1 järgi ning V.

Prištšepovi karistamises

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises.

Sellest tulenevalt tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus ka osas, millega jäeti apellatsioonimenetluse kulu süüdistatavate kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse. 23. Riigikohus mõistab A. Lutsule

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada Tartu Maakohtu 25.

mai 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 2 kuu ja 18 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvab kolleegium karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 1 kuu ja 13 päeva. Kolleegium loeb ärakantavaks karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Kolleegium mõistab J. Padarile

§ 184lg 2 p 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust ja V.

Prištšepovile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel tuleb V.

Prištšepovile mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aasta 7 kuu ja 26 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 8 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Selle karistusaja hulka arvab kolleegium eelvangistuses viibitud aja
3. jaanuarist kuni
4. aprillini
5. Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsuse järgi moodustab see 3 kuud ja 1 päeva, kuid õige on 3 kuud ja 2 päeva. Ärakantavaks karistuseks on seega 8 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Arvestades ka seda, et kolleegium tühistab osaliselt ringkonnakohtu otsuse, jääb süüdistatavatelt apellatsioonimenetluses väljamõistetud menetluskulu riigi kanda. Muus osas jäävad maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
8. Kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. A. Lutsu ja J. Padari kaitsja paluvad selle tasuna kindlaks määrata 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot) ning V. Prištšepovi kaitsja 210 eurot (sh käibemaks 35 eurot). Taotluste kohaselt kulus A. Lutsu kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega konsulteerimiseks ja kassatsiooni koostamiseks aega kuus tundi, J. Padari kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumisele, kassatsiooni koostamisele ning selle täiendamisele, sh kaitsealusega konsulteerimisele, samuti kuus tundi ning V. Prištšepovi kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega konsulteerimiseks ja kassatsiooni koostamiseks seitse pooltundi.
9. Kolleegium leiab, et taotlustes märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning enne
10. septembrit 2019 kehtinud justiitsministri
11. juuli
12. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 1, 6 ning 10 ja § 6 lg 3 alusel tuleb taotlused rahuldada. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. 7