4-20-336 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-336 (2316,20,000092) Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi

§ 25lg 2 järgi vangistusega 4 kuud.

Karistuse kandmiselt vabanes isik 01.11.2019.a. Samuti karistati Indrek Mitti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.04.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3125 KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistusega 2 kuud.

Karistuse kandmiselt vabanes isik 14.06.2019.a. 3.2. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad Indrek Miti teos KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. aprilli
2. a otsuse nr 3-1-1-87-08 p-s 10 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Samas ei tohi süstemaatilist vargust segi ajada jätkuva vargusega, mil isik paneb toime vähemalt kaks tegu, mis on suunatud ühe ja sama objekti vastu, toime pandud ühise tahtlusega, suunatud ühtse kuritegeliku tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele ning teod on eraldatud üksteisest lühikese ajavahemikuga. Jätkuva teo puhul on tegemist õiguslikult ühe süüteoga ja 4-20-336 see kvalifitseeritakse põhikoosseisu järgi. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. 3.
3. Eeltoodust nähtub, et hinnates teo vastavust KarS §

§ 25

lg 2 koosseisule hindab kohus muuhulgas, kas isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja kas need moodustavad teatud sisulise süsteemi. Süsteemi võivad moodustada nii need vargused, mis eraldivõetuna on käsitletavad väärteona, aga ka need teod, mida saab kvalifitseerida kuriteona. Seega, kuigi eraldivõetuna 04.01.2020.a toime pandud varguse katse episood ei olnud veel käsitletav kuriteona, siis koos eelnevate kohtuotsustega (03.07.2019.a ja 18.04.2019.a) moodustab ta süsteemi, mis toob kaasa Indrek Mitti teo kvalifitseerimise KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi. Samuti saab isiku tegevust käsitada süstemaatilisena olukorras, kus isik jätkab peale vanglast süstemaatiliste varguste toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemisel kaks kuud hiljem varguste toimepanemist. Varasemad karistused ei ole Indrek Mitile oodatud mõju avaldanud. Uusi vargusi ei hoidnud ära ka reaalne vangistus. Nähtuvalt Indrek Miti karistusregistri väljavõttes on Indrek Mitti nii 30.04.2018.a kui ka 02.02.2018.a otsustega karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Kõik eelnev kinnitab, et varavastased süüteod on tema elustiil – ta varastab harjumusest. 3.4. Eeltoodud põhjustel lõpetab kohus väärteoasjas nr 4-20-336 (2316,20,000092) väärteomenetluse Indrek Miti (Mitt) suhtes VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega ning saadab käesoleva väärteoasja nr 2316,20,000092 materjalid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnale kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik