lg 1 p 1 alusel Soome Vabariigist saabunud rahalise karistuse määramise tunnistuse, mis on koostatud Andres Purga suhtes. Tunnistuse kohaselt taotleb Soome Õigusregistrikeskus, et Eesti Vabariik tunnustaks menetluskulude hüvitamise otsustust summas 751,10 eurot, mis tehti A. Purga suhtes Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu
Purga suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu 6. aprilli 2017 otsuse täitmine Eesti Vabariigis. Kohus määras
Purgalt väljamõistetud ja tasumata rahaline kohustus summas 751,10 eurot pööratakse Eesti Vabariigi tuludesse. Määruse kohaselt on A. Purgal rahalise kohustuse täitmiseks aega 30 päeva alates määruse jõustumisest. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt.
§-s 50870 on sätestatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti 1 seaduse järgi. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et A. Purga poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist pettusega, sh pettus Euroopa ühenduste 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses.
p 1 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus
Pettus, sealhulgas pettus viidatud konventsiooni tähenduses, on
Seega ei pea kohus tulenevalt
Purga poolt toimepandud süüteod on karistatavad ka Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK 24.02.2005 artikkel 1 punkt b (iii) kohaselt kuuluvad rahalise karistuse maksmise kohustuse hulka ka otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlustega seotud kulude hüvitamine.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub esitatud tunnistusest, et A. Purga suhtes tehtud otsus on jõustunud
§-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohtu hinnangul ei esine ka välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud, ei ole täidetud. Samuti on tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. Kuna ei esine
lg 3 kohaselt otsuse tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega
mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt
aprilli 2017 otsuse täitmine A. Purga suhtes tunnistada lubatavaks.
kohaselt kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada KarS §-des 70 ja 72 sätestatud korras vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga. Taotlev riik ei andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita.
kohaselt pööratakse rahaline karistus Eesti riigi tuludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole leppinud kokku teisiti. Seega tuleb A. Purgalt Soome Vabariigi teise astme kohtu
Määruskaebuses ei ole väidetud, et A. Purga oleks talle välisriigi kohtuotsusega pandud rahalise kohustuse vahepeal täitnud. Seega, arvestades seaduses sätestatut, tuleb määruskaebuse taotlust mõista selliselt, et kaebaja taotleb välisriigi otsuse täitmise lubamatuks tunnistamist Eesti Vabariigis. Maakohus tunnistas Helsingi teise astme kohtu 6. aprilli 2017 otsuse täitmise lubatavaks. A. Purga puhul taotles Soome Vabariigi pädev asutus (Õigusregistrikeskus) Soome Vabariigi kohtu poolt kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist menetluskulude hüvitamise osas. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamise ja täitmise regulatsioon sisaldub
-i §-des 5086950874. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus
lg 1 p 1 ja § 50872 puhul õigetest õigusnormidest ja tuvastas asjakohaselt rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Isikule välisriigi otsusega määratud menetluskulude hüvitamise täitmiseks Eestis on formaalse eeldusena
kohaselt esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus.
lg 11 p 3 kohaselt võib kõnealuse tunnistuse koostada ka kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Niisuguse tunnistuse on Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus koostanud 10. oktoobril 2019 ja esitanud Justiitsministeeriumile (tl 2-5). Maakohus tugines sellele tunnistusele ja tuvastas asjakohaselt
§-s 50870 sätestatud eeldusena, et kuritegu, milles A. Purga välisriigis süüdi mõisteti, kuulub nende kuritegude hulka, millele laienevad Euroopa Liidu liikmesriikidevahelise rahvusvahelise koostöö sätted. 6. Tulles määruskaebuse argumentide juurde, on A. Purga oma kaebuses esitanud asjaolud, mille tõttu tuleks tema hinnangul Eesti kohtutel tunnistada Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubamatuks. Ringkonnakohus märgib, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud on määratletud selgelt ja ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus (
). Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused (
Lisaks, kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist puudutava välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine on keelatud
§-s 50871 sätestatud juhtudel (p-d 1-9). Maakohus on eelviidatud õigusnormidest lähtunud ja ei tuvastanud seaduses sätestatud keeldumise või tunnustamist piiravaid aluseid. Määruskaebuses viitab A. Purga, et välisriigi kohtuotsuse, milles eksiti tõendite hindamisel, tunnustamine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Ringkonnakohus märgib, et sedalaadi argumentatsioon jääb üldsõnaliseks.
lg 1 kohaselt keeldub Eesti Vabariik rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega 3 (p 2). Eesti seadusandluses, seejuures kriminaalmenetluse seadustikus, mis reguleerib tõendite vastuvõetavusele ja nende hindamisele kehtivaid põhimõtteid kriminaalkohtumenetluses, on lähtutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud tagatistest. Seega, teoreetiliselt võib kaebuses esitatud argumentidel keelduda välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui niisuguse otsuse tunnustamine ja täitmine oleks vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Kaebusest tuleneb, et välisriigi kohus hindas tõendeid, seejuures osales A. Purga kohtumenetluses ja esitas omapoolsed tõendid kohtule. Välisriigi kohus tuvastas A. Purga süü nendele tõenditele vaatamata. Kaebuses esitatud kirjeldusest nähtub, et välisriigi kohus jättis otsuse tegemisel A. Purga esitatud tõendid arvestamata. Kaebuses pole konkreetsemalt selgitatud, mis põhjustel jättis kohus A. Purga esitatud tõendid kõrvale. Tõsiasi, et välisriigi kohus jättis A. Purga poolt kohtule esitatud tõendid süüküsimuse lahendamisel tõendikogumist välja, ei viita iseenesest rikkumisele või vastuolule Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Niisugune olukord on Eesti kriminaalmenetluse praktikas täiesti tavapärane. Menetlusseadustik sätestab Eesti kriminaalmenetluses tõenditele ranged nõuded. Tõendamise ja tõendite kogumise üldtingimused on sätestatud
-i §-des 60-65. Juhul, kui kohtule esitatud tõend ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, siis jätab kohus selle arvesse võtmata ning teeb otsuse isiku süü või selle puudumise kohta allesjääva tõendikogumi pinnalt. Eesti kohtupraktikas on võimalikuks peetud näiteks isiku süüdimõistmist ka ühe tõendi pinnalt (vt nt RKKKo 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-21-09, p 11 ja nr 3-1-1-109-10, p 10; 3-1-1-114-13, p 9). Eelnevat arvestades on määruskaebuse väited ebapiisavad selleks, et keelduda riikidevahelisest koostööst
7. A. Purga suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse puhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul ka tunnustamist välistavaid asjaolusid
lg 1 järgi.
lg 1 p 2 kohaselt võib keeldumise aluseks olla see, kui välisriigi kohtuotsust ei teinud sõltumatu ja erapooletu kohus. Ringkonnakohtu selgitustest eelpool tuleneb, et ka Eesti õigus võimaldab jätta kohtul isiku süüküsimust lahendades tõendeid kõrvale ja teha otsus allesjäävate tõendite pinnalt. Tõsiasi, et välisriigi kohus hindas tõendeid ja jättis otsuse tegemisel tõendikogumist välja A. Purga esitatud tõendid, ei viita iseenesest veel kohtu erapoolikusele. 8. Määruskaebuses esitatud asjaolud ei seondu ühegi
§-s 50871 kehtestatud tunnustamist piirava või välistava asjaoluga. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja eelnevalt käsitletud õigusnormidest, ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Nähtuvalt tunnistusest on välisriigi süüdimõistev kohtuotsus jõustunud 19. juunil 2018 (tl 2pö). Juhul, kui A. Purga leiab, et tema süüdimõistmine on põhjendamatu või esinevad muud karistamist välistavad asjaolud, sh menetuslikud minetused, on tal võimalik seda vaidlustada Soomes selle riigi õigusaktides ette nähtud korras. 9. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.