Obsah (11)

§ 178§ 187§ 172§ 477§ 663§ 651§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8381 Tsiviilasi CC avaldus ühi

§ 178lg 2).

Selgitused Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, laste ema avaldus ja seisukoht laste isa avalduse osas

1. CC (avaldaja, laste ema) esitas 29.05.2017 Harju Maakohtule avalduse ning 21.06.2017 täpsustatud avalduse laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
2. Avaldaja palus lõpetada laste ema ja XX (laste isa) ühise hooldusõiguse EE, AA, NN ja JJ (lapsed) viibimiskoha määramise õiguses ja koolivaliku küsimuste otsustamise õiguse osas ning anda laste emale perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel üle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguses ning koolivaliku küsimuste otsustamise õiguse osas; alternatiivselt juhuks, kui kohus ei pea põhjendatuks hooldusõiguse osalist lõpetamist, anda laste emale PKS § 119 alusel üle ainuotsustusõigus laste viibimiskoha määramise õiguses ja koolivaliku küsimuste otsustamise õiguses; määrata kindlaks laste isa suhtluskord EE ja AA-ga.
3. Harju Maakohtu 28.03.2019 määrusega võeti vastu laste ema loobumine ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudest J ja NN suhtes ning lõpetati menetlus nendes nõuetes.
4. Avalduse kohaselt on laste vanemate abielust sündinud neli last, s.o J, N, A ja EE. Vanemate kooselu lõppes detsembris 2016 ning abielu lahutati 28.02.
5. Lapsed jäid koos oma emaga elama perekonna varasemasse elukohta. Ema juures on 4 tuba. Isa elukohas on 3 tuba. Kõik lapsed ei ole koos isa juures olnud, kuid on koos ema juures. Kuna lapsed ei viibi koos isa juures ning isa suhtleb nendega erinevas ulatuses, on see tekitanud laste vahel pingeid.
6. Laste isa on treener. Tal ei ole kindlat tööaega ning lapsed on tema juures olles trennides kaasas. Treeningud lõppevad sageli 21.
7. Kui lapsed on isaga, siis puudub neil rutiin. Isa lapsi üldjuhul lasteaeda ei vii. Isa enda juures laste riideid ei pese. Isa soovil viibivad lapsed poole ajast tema juures. Väiksemad lapsed on sellise elukorralduse tõttu segaduses ega saa hästi aru, kus on nende päriskodu. Kui lapsed lähevad kooli, siis selline 2 elukorraldus ei ole laste huvides, sest (vanemate) laste kooliasjadega on tegelenud laste ema. Ema nõustus isa taotletud elukorraldusega, s.o suhtlemine nädala kaupa neljapäevast neljapäevani, seetõttu, et soovis, et lapsed veedaks võimalikult palju aega isaga. Kui selgus, et sellise elukorralduse tõttu jäid lapsed hooldamata (tagasi ema juurde tules olid lapsed pesemata, nende riided mustad, küüned lõikamata, dermatiit väiksemal lapsel hooldamata), nõudis avaldaja, et lapsed elaksid tema juures ning kohtuksid isaga kahel päeval nädala sees treeningu ajal ning igal teisel nädalavahetusel. Laste isa sellega ei nõustunud. Ajal, mil lapsed on isaga, ei käi nad lasteaias, ei osale sünnipäevadel, kuhu neid on kutsutud ning avaldaja sel ajal nendega arsti juurde minna ei tohi. Vanemad ei suuda omavahel kokku leppida laste elukorralduses.
8. Laste ema ei nõustunud 19.09.2017 seisukohas laste isa taotletud suhtluskorraga ning leidis, et vanemate vahel puudub kokkulepe selles, et nooremad lapsed elavad mõlema vanema juures võrdselt. Ema oli sellise korraldusega nõus vaid esialgu, s.o kuni selgus, et taoline elukorraldus mõjub lastele halvasti. Lastel peaks olema üks kodu, s.o ema elukoht. 50/50 suhtluskorda ei toeta ka kohtupraktika. Vähemalt ühel vanemal peab olema terviklik ülevaade laste elus toimuvast. Kuna vanemate visioon sellest, kui suure osa ajast lapsed kummagi vanema juures veedavad, on suurel määral erinev, siis on seega vanemate vahel ka vaidlus viibimiskoha määramise osas.
9. Laste ema palus jätta laste isa menetluskulud tema enda kanda.

§ 172

lg 1 lause 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Riigikohtu praktika kohaselt jäetakse hagita perekonnaasjades menetluskulud poolte endi kanda, millest tulenevalt ei oma laste isa menetluskulude suurus tähtsust, kuivõrd need tuleb jätta tema enda kanda. Laste ema osaline loobumine avaldusest oli terviklikku menetlust silmas pidades marginaalne ja ei suurendanud märkimisväärselt laste isa menetluskulusid. Laste isa avaldus ja seisukoht laste ema avalduse osas

1. XX (avaldaja, laste isa) esitas 31.08.2017 vastuse avaldusele ning omapoolse avalduse E ja AA-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Laste isa palus jätta laste ema avalduse rahuldamata.
2. Laste isa ei nõustunud ühise hooldusõiguse lõpetamisega ning leidis, et vanemate vahel puudub vaidlus laste viibimiskoha ja koolivaliku osas. Lapsed ei kohtu vanematega vastavalt isa suvale ja lastel on ka isa juures viibides tagatud rutiin. Aja vanemate juures veetmist 50/50 (vähemalt väiksemate laste kooliminekuni) pakkus välja ka laste ema ise, kes taganes kokkuleppest ootamatult. Sellise suhtlemiskorra alusel on lastel ka täiesti selge, kus ja millal nad viibima peavad. Suhtluskorra seadmisel oleks lastele tagatud stabiilsus ja rutiin. Hooldusõiguse emale andmise korral nõrgeneks isa side lastega, kuna ema on hakanud takistama isa ja laste suhtlust. Suhtluskorra rakendamine piirab vanemate õiguseid vähem, kui ühise hooldusõiguse lõpetamine. Laste huvides on, kui nad viibivad kummagi vanema juures võrdse osa ajast. Selline suhtluskord on toiminud pikka aega ning lapsed on sellega harjunud ja rahul.
3. Menetluskulud tuleb jätta laste ema kanda. Laste isa menetluskulud tuleb määrata kindlaks

§ 172lg 1 teise lause alusel.

Laste ema on oma avaldusest osaliselt loobunud pärast seda, kui menetlus on kestnud ligi 2 aastat. Loobumine oli tingitud asjaolust, et poolte vahel puudus vaidlus küsimuste üle, millele laste ema tugines. Seega tuleb laste ema avaldus vastavas osas lugeda põhjendamatuks. Osas, milles laste ema oma avaldusest loobus, on ka ebaõiglane jätta laste isa kulud tema enda kanda. Eestkosteasutuse seisukoht 3

1. Tallinna Kesklinna Valitsus leidis 15.08.2017 seisukohas, et vanemad on suutelised lahendama vaidluse kokkuleppel. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, toetab eestkosteasutus laste ema avalduse rahuldamist, s.o viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse andmist emale ja tema taotletud suhtluskorra kindlaksmääramist. Lastele määratud esindaja seisukoht
2. Laste määratud korras esindaja leidis, et mõlemad vanemad on võimelised tegelema oma laste kasvatamise ja arenemisega. Mõlemad vanemad on võrdväärsed lastele ja lapsed soovivad jätkata seda elurütmi, milles hetkel elavad, midagi muuta oma elus lapsed ei soovi ja elada püsivalt vaid ühe vanema juures ka ei soovi. Vanematele peab jääma ühine hooldusõigus laste suhtes ja laste elukorralduse osas peab olema paika pandud suhtlemiskord. Suhtlemiskorra määramisel tuleb arvestada seni kehtinud suhtlemiskorda ja laste vanemate seisukohti, mis olid avaldatud kohtuistungil. Esimese astme kohtu määrus
3. Harju Maakohtu 15.04.2019 määrusega: 1) võeti vastu laste ema loobumine nõudest lõpetada ühine hooldusõigus laste koolivaliku osas ning lõpetati selles nõudes menetlus; 2) jäeti laste ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes rahuldamata; 3) rahuldati laste ema ja laste isa avaldused suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrati kindlaks suhtlemiskord; 4) jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda.
4. Laste ema on esitanud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude koolivaliku osas, millest ta 22.02.2019 ärakuulamisel loobus. Maakohus viitas

§ 477

lg-le 1, § 428 lg 1 p-le 3, § 429 lg-tele 1 ja 4 ning märkis, et loobumine nõudest lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste koolivaliku osas ei kahjusta avalikku huvi ning on kooskõlas laste huvidega. Seega tuleb loobumine selles nõudes vastu võtta ning menetlus lõpetada.

1. Kohus jättis laste ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata, sest avaldusest ei nähtu, et ükski oluline otsus oleks jäänud tegemata seetõttu, et vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua. Põhiline vaidlus seisneb nimelt selles, millise aja lapsed kummagi vanema juures veetma peaksid. Seega tuleb kindlaks määrata suhtlemiskord.
2. Maakohus viitas

§ 172

lg-le 1 ning märkis, et kuivõrd käesolev lahend on tehtud laste huvides ning menetluskulude laste kanda jätmine ei oleks õiglane, jättis kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebus

1. Laste isa esitas 08.05.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis nende nõuetega, millest laste ema loobus, seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning teha asjas uus lahend, millega jätta laste ema poolt loobutud nõuetega seotud menetluskulud laste ema kanda. Laste isa palus jäta kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud laste ema kanda.
2. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt tuleks kohtul põhjendada, miks jäävad laste isa menetluskulud tema enda kanda seoses laste ema poolt oma avaldusest osalise loobumisega.

1. Menetluskulud tuleks jätta laste ema kanda, kuna laste ema on oma avaldusest osaliselt loobunud pärast seda, kui menetlus on kestnud ligi 2 aastat. Loobumine oli tingitud asjaolust, et poolte vahel puudus vaidlus küsimuste üle, millele laste ema tugines. Seega oli laste ema taotlus lõpetada laste suhtes ühine hooldusõigus esitatud põhjendamatult. Osas, milles laste ema oma avaldustest loobus, on ebaõiglane jätta laste isa 4 menetluskulud tema enda kanda. Laste isa pidi ligi kahe aasta jooksul tegelema menetluses laste ema vastavale taotlusele vastuväidete esitamisega ja enda kui lapsevanema positsiooni kaitsmisega. Laste ema viisid oma taotlusest loobumiseni ennekõike laste isa esitatud vastuväited, kuna nende tulemusel mõistis laste ema ka ise, et tegelikkuses ei ole poolte vahel hooldusõigust puudutavalt vaidlust.
2. Laste ema on 21.06.2017 avalduse täpsustusega esitanud kokku sisuliselt kolm nõuet: 1) lõpetada ühine hooldusõiguse kõigi nelja lapse suhtes ja anda ainuhooldusõigus emale; 2) alternatiivselt anda emale PKS § 119 alusel üle ainuotsustusõigus; 3) määrata kindlaks isa suhtluskord A ja EE-ga. Kuivõrd punktides 1 ja 2 toodud nõuded on alternatiivsed, moodustab ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse üleandmine emale (või selle alternatiivne nõue) 50% kõigist laste ema esitatud nõuetest. Lisaks ei hõlma suhtluskorra kindlaksmääramise nõue (ülejäänud 50% nõuetest) kõiki nelja last, mis omakorda tähendab, et hooldusõigust puudutav nõue on laste isa jaoks kaalukam (puudutades nelja last). Laste ema loobus oma nõuetest hooldusõiguse küsimuses alles vahetult enne kohtuotsuse tegemist. Seega ei ole põhjendatud laste ema arvamus, et tema osaline loobumine avaldusest oli terviklikku menetlust silmas pidades marginaalne ja ei suurendanud märkimisväärselt laste isa menetluskulusid. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asja sisu, mitte pelgalt fakti, et avaldaja loobus ühest nõudest. Seega tuleb laste emalt laste isa kasuks välja mõista vähemalt 50% kõigist laste isa poolt kantud kuludest. Menetluse edasine käik
3. Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Eestkosteasutus ja lastele määaratud esindaja märkisid, et nad ei võta kaebuse osas seisukohta.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 24.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse osas (v.a osas, milles maakohus jättis laste esindamise kulud riigi kanda). Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas 1) millega maakohus võttis vastu laste ema loobumise nõudest lõpetada ühine hooldusõigus laste koolivaliku osas ning lõpetati selles nõudes menetlus; 2) jäeti laste ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes rahuldamata; 3) rahuldati laste ema ja laste isa avaldused suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osaliselt; 4) määrati kindlaks suhtlemiskord; 5) jäeti laste esindamise kulud riigi kanda. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud. 25. Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigustatult menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (v.a laste esindamise kulu, mis jäid riigi kanda). 26.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas 5 põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas on tavapärane, et hooldusõiguse ja suhtluskorra kindlaksmääramise asjades jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (v.a laste menetluskulud), sest kohtulahend tehakse kõigi menetlusosaliste, sealjuures eelkõige laste, huvides.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega menetlusnormide rikkumist seoses sellega, et maakohus ei jätnud loobutud nõuete osas menetluskulusid laste ema kanda. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest (vt nt RKTKm nr 3-2-1-176-16, p 27). Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja maakohtu kaalutlusotsusega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Kolleegiumi hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid alust jätta kaebaja menetluskulud laste ema kanda. Toimiku materjalide pinnalt ei ole tuvastatav laste ema pahatahtlikkus avalduse esitamisel osas, millest ta hiljem loobus. Laste ema on põhjendanud, et poolte vahel olid vaidlused lapsi puudutavates küsimustes. Eeltoodule tuginedes ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27.

§ 173

lg 1 kohaselt määratakse menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotus. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 172

lg 3) ja eestkosteasutuse menetluskulud tema enda kanda (

§ 172lg 1).

28.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. 17.09.2019 on laste ema esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub mõista laste isalt enda kasuks välja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud summas 378 eurot ning määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Laste emale on määruskaebemenetlusega seoses osutatud õigusabi järgnevalt: 20.05.2019 määruskaebuse analüüs ja vastuse koostamine – 2 h ja 21.05.2019 vastuse viimistlemine ja kohtule esitamine – 0,25 h. Laste emale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 168 eurot (sh käibemaks). Laste ema kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
2. Laste isa lepinguline esindaja Katrin Paulus on laste ema menetluskulude nimekirja kätte saanud 17.09.2019, kuid vastuväiteid menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
3. Ringkonnakohus leiab, et laste ema avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt, s.o 270 euro osas. Ringkonnakohus jätab laste ema avalduse rahuldamata 108 euro (378 eurot - 270 eurot) osas.
4. Riigikohus on märkinud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada

§ 175lg-d 1–31.

Põhiliseks kriteeriumiks on

§ 175

lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm nr 3-2-1-58-13 p 14). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

§ 175

lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm nr 3-2-1-39-16, p 6 13). Ringkonnakohtu hinnangul on laste ema esindaja tehtud toimingud mahus 2,25 h tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Siiski on laste ema esindaja tunnitasu 168 eurot (sh käibemaksu) ringkonnakohtu hinnangul liialt kõrge tasu. Arvestades määruskaebuse ja laste ema vastuse mahtu ja sisu ning laste ema esindaja kvalifikatsiooni, leiab ringkonnakohus, et mõistlikuks tunnitasuks on 120 eurot (sh käibemaks). Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega laste ema põhjendatud menetluskulud 270 eurot (2,25 h x 120 eurot/h). 33. Vastavalt laste ema poolt taotletule tuleb

§ 177

lg 4 alusel laste isalt laste ema kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots