← Eesti

2-19-13019/28

Obsah (7)§ 100§ 108§ 101§ 102§ 99§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13019 Tsiviilasi A N, M N ja A N hagi O

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 20. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Alates

  1. jaanuarist 2019 on töötasu alammäär 540 eurot, millest pool on 270 eurot. Alates
  2. jaanuarist 2020 on töötasu alammäär 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
  3. Riigikohus on
  4. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 selgitanud, et ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades tuleb laste vajadusi hinnata eraldi. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit, tuvastades võimalikult täpselt vanemate varalised võimalused (sissetuleku), millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Samas lahendis on Riigikohus seoses mõjuva põhjusega miinimumelatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 järgi märkinud, et selliseks mõjuvaks põhjuseks saab olla igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. 22. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: 7

(13) hagejate seadusliku esindaja I N ja kostja abielust on sündinud kolm last, vastavalt rahvastikuregistri väljavõtetele nähtub, et xx. xxxxxxxx xxxx sündis tütar A (tl 11), xx. xxxxxxxxxx xxxx sündis tütar M (tl 9) ja x. xxxx xxxx sündis poeg A (tl 10);  vanemate kooselu lõppes
  1. juunist 2019 ja pärast lahkuminekut jäid lapsed elama emaga ning kostja ei maksa hagejatele elatist seadusega ettenähtud miinimummääras;  alates 2019 maikuust kuni 2020 jaanuari keskpaigani (9 kuu jooksul) on kostja tasunud elatist ebaregulaarselt kolme hageja kasuks kogusummas 590 eurot (tl 74-77, 212213, maksekorraldused);  hagejate emale laekub igakuiselt peretoetus 558,36 eurot (tl 132-191, pangakonto väljavõte).
  2. Elatise väljamõistmiseks

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja üldjuhul lapse vajadusi tõendada.

Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu

  1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu
  2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
  3. Praegusel juhul palub iga hageja mõista kostjalt igakuise elatisena enda kasuks
  4. augustist 2019 välja 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni (

§ 101

). Lisaks palub iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks

  1. juunist kuni
  2. augustini 2019 välja 792 eurot ((2 x 270) + 252), millest arvata maha kostja poolt tasutud 240 eurot (eelduslikult 80 eurot (240 / 3) iga hageja kohta) (

§ 108

). Seega kokku palub iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks välja 712 eurot (792 - 80).

  1. Hagejad toovad välja, et alates
  2. juunist 2019 elavad koos emaga, kes kannab kõik nende ülalpidamiskulud ning kostja nende ülalpidamisel ei osale. Hagejad leiavad, et kostja on võimeline neile miinimummääras elatist igakuiselt maksma ja elatise vähendamiseks alla miinimummäära mõjuv põhjus puudub. Hagejate väitel varjab kostja oma sissetulekuid – saab taksoteenuse osutamise eest sissetulekuid ja teeb n-ö haltuuratöid.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning on nõus maksma hagejatele elatist igakuiselt kokku 270 eurot, kuna suuremat summat tasuda tema sissetulekud ei võimalda. Lisaks on kostja väitnud, et on lastega alates maist 2019 viibinud koos, osutades vahetut ülalpidamist, ostes lastele kaks tõukeratast, riideid, mänguasju, maiustusi ja andes hagejale I taskuraha ning maksnud hagejate emale võimaluste piires hagejate ülalpidamiseks igakuiselt elatist. Kostja palub ka arvestada sellega, et kõik lastetoetused kantakse hagejate ema kontole.
  4. Seega sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumelatist või esineb

§ 102

lg 2 tähenduses mõjuv põhjus, mis annab aluse kostjalt hagejate kasuks elatise välja mõista alla miinimummäära.

  1. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, asjas kohalduvat õigust ja kohtupraktikat
  2. oktoobri 2019 eelistungil ja
  3. jaanuari 2020 menetlusdokumendis ning kohustas pooli esitama selgitused ja tõendid selleks, et tuvastada asja lahendamiseks vajaliku (laste vajadused ja tavalise elulaadi iga hageja osas eraldi; laste ema ning kostja varalise seisundi (sissetulek ja muu vara, mille arvelt ülalpidamist anda); laste viibimise aja kostjaga; mastaabisäästu suuruse; lastetoetuse suuruse). 8

(13)
  1. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras ning on oma kulud ja nende rahalise suuruse iga hageja osas eraldi välja toonud, sh arvestades mastaabisäästu, siis puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Seejuures ei ole kostja ka tõendanud ega esile toonud, et hagejate vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad.
  2. Kostja tugineb vastuväidete esitamisel sellele, et tema töötasu ehituspoe müüjana on ca 830 eurot kuus ja sellele lisandub taksoteenuse osutamise saadav tulu ca 96,24 eurot, millest peab kostja lisaks elatisele kandma ka muid kohustusi. Taksoteenuse osutamise plaanib kostja
  3. veebruaril 2020 lõpetada, kuna arst soovitas töökoormust vähendada. Enda väidete tõendamiseks esitas kostja xxxxxxx xxxxx xx
  4. septembril 2019 väljastatud palgatõendi (tl 35), millest nähtub, et kostja sissetulek pärast hagejate kostjast eraldi elama asumist oli netos 2019 juunis 871,20 eurot, juulis 832,64 eurot ja augustis 832,64 eurot. Kohtu järelepärimise vastuseks esitatud MTA
  5. jaanuari 2020 kostja maksuandmete tõendist (tl 122) nähtub, et xxxxxxx xxxxx xx on väljamakstud töötasu brutosummadena deklareerinud 2019 juunis 1000 eurot, juulis 950 eurot, augustis 950 eurot, septembris 822,18 eurot, oktoobris 500 eurot, novembris 500 eurot. Kostja esitas ka enda konto väljavõtted Luminor Bank AS-is (tl 57-62, 220-221), AS-is SEB Pank (tl 63-67, 222-223) ja Swedbank AS-is (tl 101). Luminor Bank AS-i väljavõttest (periood
  6. juunist kuni
  7. oktoobrini 2019 ja
  8. detsembrist kuni
  9. detsembrini 2019) nähtub, et kostja teenis pärast hagejate kostjast eraldi elama asumist taksoteenuse osutamisega 2019 juunis ca 356 eurot, juulis ca 315 eurot, augustis ca 446 eurot, septembris ca 870 eurot, detsembris ca 163 eurot. Kostja selgitas, et taksoteenuse osutamisega kaasnevad kulud auto remondile, bensiinile, kindlustusmaksetele. Kohus loeb kostja väited eluliselt usutavaks, kuivõrd kulud autole nähtuvad ka konto väljavõtetest, mistõttu ei saa kogu teenitud tasu sissetulekuna, mille arvelt oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita, arvestada. Kohtu arvates võiks olla põhjendatud lugeda taksoteenuse eest saadava lisatuluna perioodi juunist 2019 kuni detsembrini 2020 eest ca 200 eurot kuus. AS-i SEB Pank väljavõttest nähtuvad xxxxxxx xxxxx xx töötasu laekumised samas määras kui palga- ja MTA tõendil. Seega on kostja keskmiseks sissetulekuks ehituspoe müüjana 2019 juunist kuni detsembrini ca 750 eurot (keskmine tasu juuni, juuli, augusti, septembri, novembri, detsembri eest). Swedbank AS-i väljavõttest nähtub, et kontojääk on 5,55 eurot ja kostja kinnitas, et ei ole kontot 10 aastat kasutanud. AS-i LHV Pank väljavõtet kostja ei esitanud, kuna seal asub tal üksnes pensionikonto.
  10. Hinnates eeltoodut kogumis tuvastab maakohus kostja keskmise sissetulekuna ca 950 eurot. Siinjuures arvestab kohus, et juhul kui kostja loobub taksoteenuse osutamisest edaspidi, et teenida lisasissetulekut oma laste ülalpidamiseks, siis selle aja arvelt on kostjal võimalik töötada ehituspoes täistöökohaga (palgatõendist nähtub, et 2019 aprillis on kostja töötasu olnud nt 1069,39 eurot) ja jätkata tulusama töökoha otsimist soovi korral. Kohus märgib ka, et hagejate väited kostja sissetulekute varjamise kohta ja tasustatud haltuuratööde tegemise kohta ei ole praegusel juhul tõendatud. Isegi kui nimetatud väited on tõesed, arvestab kohus sellega, et kostja elustandardist, mis nähtub asjas esiletoodust (mh kostja elab 2-toalises üürikorteris xxxxxxxxx, töötab müüjana ehituspoes, kontoväljavõtetest nähtuvatest tehtud kulutustest), tulenevalt ei saa tema tegelik sissetulek olla tuvastatust märkimisväärselt suurem.
  11. Oma kuludena nimetab kostja korteri üüri ja kommunaalmakseid, mis on ca 440 eurot kuus ning kulud toidule, riietele, sidele ja ravimitele on ca 210 eurot kuus. Kostja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks
  12. oktoobri 2019 sõlmitud üürilepingu (tl 69-71) millest nähtub, et kostja kohustub xxxxxxxxx xxxxx xx-xx asuva eluruumi eest tasuma igakuiselt 9
(13)üüri 360 eurot ning kommunaalmakseid vastavalt arvetele (kommunaalarve, v.a remondifond ja elektriarve). Kostja AS-i SEB Pank väljavõtetest nähtub üürikohustuse täitmine ning igakuised kommunaalmaksed (nt augustis 75,60 eurot, detsembris 111,07 eurot). Kohus leiab, et kostja eeldatavad igakuised kulutusi saab pidada mõistlikeks. 33. Kohus selgitab, et kuigi vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, siis vastavalt

§ 102

lg-le 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

  1. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et arvestades tema varalist seisu, ei ole ta võimeline maksma elatist miinimummääras, s.o
  2. juunist kuni
  3. detsembrini 2019 igale lapsele 270 eurot kuus, kokku 810 eurot kuus ning alatest
  4. jaanuarist 2020 igale lapsele 292 eurot kuus, kokku 876 eurot kuus. Kostja selgitas, et kahel kohal töötamine kahjustab tema tervist ning selleks, et oma väikeseid lapsi veel pikalt üleval pidada suuta, peab ta oma tervist arsti soovitusel hoidma. Kostja selgitas samuti, et ei ole hetkel tasuvamat tööd leidnud. Kohus loeb nimetatud kostja väiteid eluliselt usutavateks.
  5. Riigikohus on
  6. juuni 2017 otsuses tsiviilajas nr 3-2-1-37-17 p-s 21.4 selgitanud, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja keskmine sissetulek on ca 950 eurot (vt p 30), siis ei jätku sellest miinimummääras (s.o kokku 876 eurot kuus
  7. a-l) elatise maksmiseks. Kostja on hetkel 58-aastane ning MTA maksuandmete tõendist nähtub, et enne ehituspoodi müüjana tööle minekut 2019 aprillis oli kostja 2018 septembrist 2019 märtsini Eesti Töötukassas töötuna arvel. Kostja selgitas, et kahel töökohal töötamine põhjustab tal väsimust ja seljavalusid, ka on kostjal kõrge vererõhk. Arvestades kostja vanust, tervislikku seisundit ning asjaolu, et kostja oli enne ehituspoodi tööleminekut töötuna arvele võetud, pole kohtu arvates mõistlik kostjale ette heita, et ta ei teeni piisavalt raha kolme lapse ülalpidamiseks miinimummääras. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et miinimumelatis ei pruugi täita praegusel ajal enam oma eesmärki - poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt nt Riigikohtu
  8. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Lisaks ei ole põhjendatud eeldada, et kostjal tuleb tasuda kogu oma sissetuleku ulatuses hagejatele ülalpidamist, kuna ilmselgelt on ka kostjal endal kulusid, mida tuleb kanda.
  9. Riigikohtu
  10. detsembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. 10

(13)Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine

§ 102

lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada, et alaealiste hagejate ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta kohtu hinnangul võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimumelatise määras 270 eurot (292 eurot 2020. a-

  1. l)kuus iga lapse kohta, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. 37. Eelduslikult peaksid vanemad kandma lastega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise kokku 810 eurot (876 eurot 2020. a-
  2. l)kuus, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka nende ema. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest (tl 132-191) nähtub, et hagejate ema saab riigilt laste toetusi summas 558,36 eurot kuus, tema töötasu on tema enda väitel keskmiselt 1000 eurot kuus. Seega leiab kohus, et ka hagejate seaduslikul esindajal ei ole võimalik anda lastele ülalpidamist 810 eurot (876 eurot 2020. a-
  3. l)kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigilt saadud toetused on mõeldud laste ülalpidamiseks. 38. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hagejate mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus igale lapsele. Oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, säästlik majandamine on hagejate vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. 39. Kohus leiab, et kostja väited vahetu ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ja kulude jooksva kandmise kohta on vastuolulised ja ei ole praegusel juhul tõendamist leidnud. Kohtuistungil selgitas ema, et lapsed ei ole kostjaga 1. juunist kuni 22. oktoobrini 2019 koos pikemalt kui paar tundi viibinud. Kostja nimetatule vastu ei vaielnud ja selgitas 4. novembri 2019 vastuses, et sooviks küll lapsi enda juurde viia, kui töögraafiku tõttu on see võimatu. Kohus palus nii hagejatel kui kostjal selgitada, kas kostja väide, et hagejad on iga kuu viibinud kostja juures vastab tõele. Hagejate väitel ei ole nad kostja juures pikemalt viibinud. Kostja sõnul viibisid lapsed temaga 2019 detsembri lõpus ning hageja I ka 2-3 korda nädalas pärast koolipäeva 2-3 tundi. Lisaks on kostja esitanud kohtule kviitungid (tl 210-211), millega soovib tõendada ülalpidamiskohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole täpsemalt välja toonud, millised kviitungite kajastatud kulutused on kantud hagejate ülalpidamiseks, ei hinda kohus esitatud kviitungeid elatise väljamõistmise otsustamisel. Kohus selgitab muuhulgas, et lastele ebaregulaarselt mänguasjade, maiustuste, tõukerataste, riiete ostmist ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavas mahus. Arvestades poolte seisukohti, sh vasturääkivaid väiteid hagejate viibimise kohta kostja juures, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hagejad viibiksid regulaarselt kostja juures sellisel määral, mis võimaldaks kaaluda elatise vähendamist põhjusel, et kostja osutab lastele vahetut ülalpidamist ja kannab laste kulusid jooksvalt. 11

(13)
  1. Kostja väitel täidab ta hagejate ülalpidamiskohustust vastavalt võimalustele. Selle kinnituseks esitas kostja maksekorraldused hagejate emale elatise maksmise kohta 590 eurot (tl 74-77, 212-213). Samuti nähtuvad AS-i SEB Pank väljavõttest hagejate emale tehtud ülekanded 2019 juunist kuni 2020 jaanuarini kokku 590 eurot, s.o 65,56 eurot kolme lapse ülalpidamiseks kuus. Kohus võtab kostja elatisemakseid ülalpidamisekohustuse täitmise hindamisel arvesse, kuid leiab, et selliselt ebapiisavalt ja ebaregulaarselt elatist makstes rikub kostja oma laste ülalpidamiskohustust (vt ka p 19).
  2. Arvestades kõike eelnevat, leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat selliselt, et kostja kohustub tasuma
  3. a eest elatist iga lapse kohta 100 eurot. Kuna nimetatud summa moodustab ca 37% elatise miinimumsummast (270 eurot) ja hagejad on palunud oma nõudes siduda elatise maksmine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga, mõistab kohus kostjalt elatise nimetatut arvestades välja. Sellises määras elatise väljamõistmisel ei saa kahjustada olulisel määral kostja enese tavaline ülalpidamine ega alaealiste laste igapäevased vajadused. Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et laste vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb praegusel juhul arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud ja tõendanud, et lapsed saavad riigilt toetusi 558,36 eurot kuus. Kolme lapse puhul tuleb arvestada ka mastaabisäästuga, st et laste ülalpidamisel on olemas n-ö ühised kulud, mida ei tule kanda iga lapse kohta eraldi, nt söögikulud, kütte- või elektrikulud, mänguasjad, osaliselt riided jms.
  4. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul hagejate igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab alates
  5. augustist 2019 igakuiselt elatist igale lapsele 100 eurot, kuid mitte vähem kui 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatisele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (

§ 116

lg 1) sama suures ulatuses hagejate seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused. Arvestada tuleb, et kostja on hagejatele tasunud elatist kokku 200 eurot selliselt, et 20. detsembril 2019 tasus 50 eurot ning 12. jaanuaril 2020 tasus 150 eurot. Seoses tagasiulatuva elatisenõudega

§ 108alusel leiab kohus, et perioodi 1.

juunist kuni

  1. augustini 2019 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista iga hageja kasuks 160 eurot ((2 x 100 + (100/31) x 28) – (390/3)), arvestades igakuist põhjendatud elatist 100 eurot iga hageja kohta ning seda, et kostja on hagejatele tasunud elatist kokku tagasiulatuva perioodi eest 390 eurot selliselt, et
  2. juunil 2019 tasus 150 eurot,
  3. juunil 2019 tasus 100 eurot,
  4. juulil 2019 tasus 40 eurot ning
  5. augustil 2019 tasus 100 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt.
  6. Kohus selgitab pooltele ka, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), s.o hagejatel on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. 12

(13)
  1. Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagejad taotlesid TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult tõendite kogumist, paludes nõuda taksofirmadest xxxx (endine xxxxxx), xxxx ja xxxxxx xxxx välja andmed kostja töötamise ning saadud tasude kohta. Samuti paluvad hagejad nõuda välja kostja kontoväljavõtted Luminor Bank AS-ist, Swedbank AS-ist, AS-ist LHV Pank ja AS-ist SEB Pank juhul, kui kostja ise nendest pankadest väljavõtteid ei esita. Praegusel juhul esitas kostja nii Luminor Bank AS-i, Swedbank AS-i kui ka AS-i SEB Pank. AS-i LHV Pank osas selgitas kostja, et seal on tal üksnes pensionikonto. Kohtul puudub alus kahelda kostja sõnades. Luminor Bank AS-i kontoväljavõttelt nähtuvad kostja sissetulekud erinevatest taksofirmadest. Kuivõrd üle interneti tegutsevate taksoplatvormide kasutamine toimub reeglina läbi telefoniäppi ja sellega ühendatud krediitkaardi, siis ei ole kohtu arvates usutav, et kostja saaks taksofirmadest või klientidelt ulatuslikke sularahamakseid, mille abil hagejate ülalpidamiskohustust täita. Seega jätab kohus hagejate taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
  2. Kohtu hinnangul ei oma praeguse asja lahendamisel, st hagejate elatisenõude põhjendatuse hindamisel alates
  3. juunist 2019 eest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, tähendust hagejate vanemate elukorraldus, omavahelised suhted, sh varalised suhted, kohtuasjale eelnenud perioodil. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.