← Eesti

2-19-12645/15

Obsah (9)§ 477§ 613§ 174§ 175§ 172§ 143§ 177§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Kaire Pullerits 10. veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-12645 Kohtuasi Kohtla-Järve linn Estonia pst 6 korteriühi

) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt

§ 477

lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). 4.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses ja täiendavalt 06.01.2020 määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses

§ 613lg 1 p 1 alusel. 3

(8)
  1. Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Tuvastatud on, et puudutatud isikule kuulus korteriomand Estonia pst xx-xx Kohtla-Järve linn alates 13.07.20017- 27.08.2019, üldpindalaga 47, 7 m2 ja puudutatud isik oli kuni selle ajani korteriühistu liige (kinnistusraamatu väljavõte, tl 25-28, tl 81-83; põhikiri, tl 12-24; üldkoosolekute protokollide lisad, tl 67, 79). Puudutatud isik enda kohustusele tasuda majandamiskulude eest, vastu vaielnud ei ole. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud ka ühistu otsuseid. Puudutatud isik ei ole ka võlgnevuse olemasolu ega selle suurust vaidlustanud. Vaatamata vastuväidete puudumisele, kontrollib kohus avalduse põhjendatust ja tõendatust. 6.
  3. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud KÜS § 15¹ ja KrtS §
  4. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama põhimõte on kehtestatud korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, mille kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtule esitatud avaldaja põhikirja punktide 29.1, 29.4 ja 29.5 (tl 16) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimisorganite otsuseid; tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, va elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega; ühistu liige on kohustatud tasuma ühistu elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegeliku kasutajate arvule. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus koosneb ajavahemikul 01.08.2016 – 01.07.
  5. a avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Avaldaja selgitas ka, et esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: hooldusteenused, üldvesi, kulude jaotamine, küte, kütte arvestus, trepikodade koristus, kindlustus, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojuse kaudsed kulud. Avaldaja on selgitanud, et hooldusteenuse tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 47,7 m²). Tariife kinnitab üldkoosolek (alus: põhikirja p 45.11, tl 19). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud 4
(8)teenuste eest. Üldvesi, kulude jaotamine, küte, kütte arvestus, trepikodade koristus, kindlustus, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojuse kaudsed kulud, eed tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Avaldaja ei ole kohtule arveid esitanud. Samas ei ole puudutatud isik arvete esitamist ja saamist ka vaidlustanud, ei ole vaidlustanud ka arvete osiseid ning nende suurust. Võlgnevuse olemasolu ja selle põhjendatust on võimalik kontrollida avaldaja poolt kohtule esitatud õienditest, kus on puudutatud isikule esitatud arved kululiikide kaupa koos tasumisele kuuluva summaga lahti kirjutatud (tl 29, 31-36, 37) ja tõenditest, milleks on korteriühistu üldkoosoleku protokollid, kus on otsustatud, et alates 01.09.2013 on hooldustasu tariif 0,55 eurot/m² ja alates 01.10.2018 on hooldustasu suurus 0,65 eurot/m² ja sihtasu suurus perioodil juuni-september on 0,30 eurot/m² (tl 62-80). Need tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 47,7 m²). Seega hooldustasu igakuine suurus oli kuni 01.10.2018 26,14 (0,55 * 47,7) eurot ning alates 01.10.2018 on 30,91 eurot (0,65 * 47,7). Sel viisil on hooldustasu ka puudutatud isiku võlgnevuses arvestatud (tl 31-36). Avaldaja on täiendavalt selgitanud, et augusti kuu 2016 alguses oli puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees 877,24 eurot (tl 29, 31), kuid seda summat ei ole arvestatud käesoleva võlgnevuse nõude sisse, kuna selle võlgnevuse suhtes (s.o võlgnevus, mis tekkis enne augustit 2016) on jõustunud kohtulahend (Viru Maakohtu 05.06.2017 määrus tsiviilasjas nr xxxxx, tl 96-99). Avaldaja on täiendavalt selgitanud, et ajavahemikus 08.06.2017 – 19.10.2017 laekus puudutatud isikult avaldajale 244,11 eurot. 08.06.2017 oli tasutud 30 eurot, 05.07.2017 - 60 eurot, 10.08.2017 - 107,98 eurot ja 19.10.2017 - 46,13 eurot (tl 29). Puudutatud isikult saadud summadega oli osaliselt kustutatud tema võlgnevus, mis tekkis enne augusti
  1. Kohus nõustub avaldajaga, et avaldajal oli õigus osaliselt tasutud summad arvestada varasemate võlgnevuste katteks ja tasutud summadest ei muutunud võlgnevuse suurus käesolevas asjas nõutud perioodi eest. Avaldaja on täpsustatud avalduses asunud seisukohale, et kuna võlgnevus koosneb ajavahemikul 31.08.2016 (s.o arve augusti 2016 eest summas 95,52 eurot) – 31.07.2019 (s.o arve juuli 2019 eest summas 63,89 eurot) avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest ja kuna arve muutub tasumiseks sissenõutavaks järgneva kuu viimasel kuupäeval (kehtetu KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 82 lg 7), siis sellest tuleneb, et arve augusti 2016 eest muutus tasumiseks sissenõutavaks 30.09.2016 ning arve juuli 2019 eest muutus tasumiseks sissenõutavaks 31.08.2019 ning järelikult põhivõlgnevuse tekkimise periood on 30.09.2016 – 31.08.
  2. Kohus selgitab, et arve sissenõutavus ei muuda võlgnevuse perioodi. Käesolevas asjas esitatud materjalide alusel on tuvastatav, et võlgnevuse perioodiks on 01.08.201631.07.
  3. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et puudutatud isikul on avaldaja ees põhivõlgnevus perioodi 01.08.2016-31.07.2019 eest 3328, 52 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda. 6.
  4. Lisaks põhivõlgnevuse nõudele on avaldajal sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõue. Kehtetu KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kehtiva (kehtiv alates 01.01.2018) korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. 5
(8)Avaldaja on viivist arvestanud kooskõlas viidatud sätetega ning arvestanud lisaks põhivõlgnevusele 3328, 52 eurot lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise, mis on 01.08.2019 seisuga 1 104,84 eurot (tl 30). Avaldaja poolt esitatud viivise arvestusest nähtub, et viivist on arvestatud alates 01.10.2016 kuni 01.07.2019, arvestatuna tasumata arve suurust, maksetähtaja ületanud päevade arvu ja viivise määra. Avaldaja on selgitanud viivise arvestamise juurde täiendavalt ühe näite põhjal, et kui esimene maksmata arve oli arve augusti 2016 eest summas 95,52 eurot (arve muutus sissenõutavaks 30.09.2016), siis selle arve maksetähtaja ületanud päevade arv on 1034 päeva, viivise määr on 0,07 % ja arvestatud viivise suurus on 69,14 eurot (95,52 * 0,07 %) * 1034 = 69,14) jne. Ülejäänud arvestus on tehtud samamoodi. Arvestus on korrektne. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on täpsustanud, et arvestades asjaolu, et arve juuli 2019 eest muutus sissenõutavaks 31.08.2019, on korrektne edasiulatuva viivise väljamõistmine alates 01.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tuvastatav on, et sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 1104, 84 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväited viivisemäära, arvestuse ja suuruse kohta. Samuti ei saa puudutatud isiku vastuses esitatut käsitleda viivise vähendamise taotlusena. Seega, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1104, 84 eurot ning alates 01.09.2019 viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. 6.3. Kokkuvõtvalt, tuleb E. K.`ilt välja mõista Kohtla-Järve linn Estonia pst 6 korteriühistu kasuks korteriomandi Estonia pst xx-xx Kohtla-Järve linn majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.08.2016-31.07.2019 eest 4433, 36 eurot (sh põhivõlgnevus 3328, 52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1104, 84 eurot) ning viivis põhivõlgnevuselt (3328, 52 eurolt) alates 01.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isiku poolt vastuses esitatud asjaolud ei anna alust avaldaja nõude mitterahuldamiseks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6

(8)

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivised, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult menetluskulud 413 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabikulud 360 eurot ja menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise (tl 90, 94). Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.

§ 143p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi saamise kulu.

Kohus leiab, et dokumentaalse tõendi (kinnistusraamatu väljavõte) saamiseks tehtud kulu 3 eurot on põhjendatud ja vajalik ning ka see kulu tuleb puudutatud isikult välja mõista. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja avaldajale õigusabi kokku 3 tundi tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 120 eurot käibemaksuga on põhjendatud. Samuti on vajalik ja põhjendatud õigusabile osutatud aeg. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 413 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 617

lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. 7

(8)(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.