2-19-19932 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-19932 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi
) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6,
§ 108
lg 1,
§ 113
lg 1,
§ 113-2 lg 1 ja lg 2 p 1 ja Ts
MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 10,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9,02 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 25 eurot, kokku 44,91 eurot ning viivised alates 19. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemäras 0,07 protsenti päevas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 495 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua 3
(4)2-19-19932 esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istngitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Lisaks sellele selgitab kohus, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel on vajalik juhinduda Riigikohtu 06.05.2015 otsuse nr 3-2-1-4-15 p 14 kajastatud seisukohast, s.o et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Seega arvestades hagihinda (47,69 eurot) ja asja keerukust, leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata hagihinna ulatuses 47,69 eurot. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 122,69 eurot (75 +47,69). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
§ 113lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab Ts
MS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
§ 113lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt Ts
MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)