1-19-133/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-133 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Heiko Kulasalu (isikukood 38808205711) kaitsja vandeadvokaat Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Heiko Kulasalu süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 5 päeva vangistust.
11. Tartu Maakohtu
12. jaanuari
13. a määrusega jäeti H. Kulasalu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata.
14. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval võimalik pärast vabanemist minna elama kahetoalisesse kõigi mugavustega korterisse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. H. Kulasalul on vabanemise puhuks töökoht. Tal on säilinud suhted lähedastega ning ta on sõnades motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma ja suhted kriminaalsete tuttavatega katkestama.
15. Isiku lähivõrgustikus olulisi muudatusi ei ole. Toetav päritolupere oli kinnipeetaval ka enne vangistust. H. Kulasalu läheb elama samasse keskkonda, kus on kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta varasemalt igapäevaselt lävis. Grupis toimepandud kuriteod näitava selliste tutvuste tugevat mõju isiku kuritegelikule käitumisele. Ka töökoht või selle puudumine ei ole H. Kulasalu varasemast elukäigust nähtuvalt asjaoluks, mis mõjutaks tema seadusekuulekust. Kuigi isik on toime pannud varavastaseid kuritegusid, ei nähtu materjalidest, et ta oleks seeläbi regulaarselt hankinud elatist. Kuriteod ei ole toime pandud tööpuuduse perioodidel sissetuleku saamiseks. Isik on olnud varasemalt hõivatud nii ametliku kui mitteametliku tööga ning seda nii Eestis kui ka välismaal.
16. H. Kulasalut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta viibib vanglas teist korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. H. Kulasalut on karistatud kehalise väärkohtlemise, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest vägivallaga, mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, varavastaste kuritegude, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ja asja omavolilise kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab ta alkoholijoobes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga.
17. H. Kulasalu on alkoholi ja narkootikumide pikaajaline tarvitaja. Ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija kirjeldusest nähtub, et H. Kulasalu täitis töövihikut pealiskaudselt, kuid mõtles siiski kaasa. Sotsiaalprogrammis osalemisest, vangla iseloomustusest ja H. Kulasalu ütlustest tervikuna ei nähtu, et ta oleks püsivalt muutunud. H. Kulasalu on joovastitest eemal viibinud lühikest aega, kuid tarvitaja on ta olnud aastaid. Ka vangistusasutus on skeptiline isiku edasise seadusekuulekuse osas. Nii on vangla iseloomustuses märkinud, et isik väljendab sõnades suurt motivatsiooni muutuda õiguskuulekaks, kuid korduv kuritegude toimepanemine joobeseisundis, kriminaalhoolduse ajal ja grupis viitab madalale enesedistsipliinile ja motivatsioonile alkoholi kuritarvitamisest loobumisel.
18. Kohus on seisukohal, et H. Kulasalul tuleb karistuse kandmist jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt liiga kõrge. Võttes arvesse, et isiku vabanemisjärgsetes tingimustes ei ole toimunud olulisi muudatusi, mis võiks teda suunata seadusekuulekale teele, eksisteerib kohtu hinnangul arvestatav risk, et isik jätkab seniste kriminaalsete eluviisidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Kulasalu kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja H. Kulasalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastada.
20. Kaitsja hinnangul tugineb kohtumäärus oletustel. H. Kulasalu on karistuse kandmise ajal käitunud eeskujulikult. H. Kulasalu isikuomadused on muutunud, ta on mõistnud, et käitus varem ebaõigesti. H. Kulasalul oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, kuid ta soovib neist loobuda. Isikule on saanud selgeks, et sügavas alkoholijoobes ei suuda ta oma käitumist kontrollida. Ta on oma vigadest õppinud ja loobub vabanedes alkoholi kuritarvitamisest. Vangistuse jooksul on H. Kulasalu läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija kirjeldustest nähtub, et H. Kulasalu mõtles kaasa ja läbis 2 programmi täies ulatuses. H. Kulasalu võttis osa grupiaruteludest ja täitis kohtumiste vahepeal iseseisva töö ülesandeid. Sellest kõigest võib järeldada, et H. Kulasalu on motiveeritud elama edaspidi õiguskuulekat elu.
21. Vabanemise korral on H. Kulasalul võimalik asuda elama üksi üürikorterisse aadressil XXX. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Korter on korras ning omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. H. Kulasalul on kindel elukoht, mis võimaldab tekitada endale turvalise elukeskkonna. H. Kulasalu õppis aastatel 20112012 Valga Kutseõppekeskuses palkmajade ehitust ja lõpetas õppekava edukalt
22. juunil
23. Tal on olemas vajalik haridus endale võimetekohase töö leidmiseks. Vabanemisel asub H. Kulasalu tööle DTV SERVIS OÜ-sse autolukksepana ja on motiveeritud täiskohaga töötama.
24. H. Kulasalu sotsiaalsed suhted oma lähedastega on väga toetavad, mis vähendab tunduvalt uute kuritegude toimepanemise võimalust. Enne vangistust suhtles H. Kulasalu küll kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid perekonna toetusega teeb ta seda vähem. H. Kulasalu on nõus elektroonilise valve kohaldamise ja kriminaalhoolduse tingimustega. Isik on vanglas viibides näidanud oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. Maakohus on suures ulatuses lähtunud sellest, et H. Kulasalu on varasemalt pannud toime mitmeid kuritegusid, mistõttu ei saa teda usaldada. Maakohus on küll loetlenud positiivseid asjaolusid, kuid sellele vaatamata tuginenud H. Kulasalu varasemale elukäigule. See ei ole kooskõlas seaduseandja tahtega soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ning vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 22). Vabastamata jätmiseks ei saa olla argumendiks asjaolu, et H. Kulasalu on teist korda vanglas. H. Kulasalu on täitnud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Kohus ei ole veenvalt põhistanud, miks tuleb jätta H. Kulasalu ikkagi ennetähtaegselt vabastamata, kuigi vabastamiseks ettenähtud tingimused on täidetud suuremas mahus kui nõutud. Kaitsja kirjalik seisukoht ja taotlused
25. H. Kulasalu kaitsja esitas ringkonnakohtule tõendi selle kohta, et H. Kulasalu on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kaitsja hinnangul on programmi läbimine andnud H. Kulasalule teadmisi ja oskusi konfliktsituatsioonides käitumiseks ja probleemide lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et H. Kulasalu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
27. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. aprilli
29. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
30. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud väitega, et maakohus on H. Kulasalu eelnevat elukäiku ja tema poolt toimepandud kuritegusid asjaolusid üle tähtsustanud ning jätnud tähelepanuta teda positiivselt iseloomustava teabe. Maakohus võttis arvesse seda, et H. Kulasalul puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vanglas töötanud ja osalenud 3 sotsiaalprogrammides. Kuigi H. Kulasalu soovib edaspidi lähedaste toel õiguskuulekalt elada ja sõltuvusprobleemidega tegeleda ning tal on vabaduses elu- ja töökoht ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et süüdimõistetu suudab seatud eesmärke täita.
31. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kuritegude toimepanemise asjaoludest ja H. Kulasalu varasemast elukäigust ja hoiakutest lähtuv ohuprognoos annab piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. H. Kulasalul on neli kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab vanglakaristust teist korda. Ta kannab karistust avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivalda kasutades. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on H. Kulasalut viinud kuritegude toimepanemiseni alkoholi kuritarvitamine, mõjutatavus ja oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. Kuigi H. Kulasalu on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et süüdimõistetu on alkoholi ja narkootikume kuritarvitanud väga pikka aega, mistõttu ei pruugi sotsiaalprogrammid talle kiiret mõju avaldada. H. Kulasalu on enda sõnul tarvitanud alkoholi lausa varajasest noorusest peale. See on kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt viinud korduvalt vägivaldsete kuritegude toimepanemiseni. Samuti on ta pikaajaliselt tarbinud narkootikume – amfetamiini ja kanepit, mis on muutnud H. Kulasalu kergesti ärrituvaks ja tekitanud vajaduse saada psühhiaatrilist abi.
32. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et H. Kulasalul ei ole varem õnnestunud mõnuainete tarvitamisest loobuda ning ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist ka kriminaalhoolduse ajal. Sõltuvusprobleemide pikaajalisust ja raskust arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul sotsiaalprogrammis osalemine ja seni kantud vangistus uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks piisav. Uute kuritegude toimepanemise riski tõstavad ka kriminaalkorras karistatud tuttavad. Ka vangla ei ole veendunud, et H. Kulasalu on võimeline edaspidi õiguskuulekalt elama, kuna korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu mõtlemises on juurdunud kriminaalsed hoiakud ning tema retsidiivsusrisk on kõrge. Eeltoodut arvesse võttes nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et karistuse eesmärke täidab kõige paremini vanglakaristuse edasikandmine. Kui kinnipeetav vangistuses rehabiliteerivates tegevustes osalemist jätkab ja elab pikemat aega ilma alkoholi- ja narkootikumideta, kasvab tõenäosus, et ta suudab vabanedes uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4