KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- veebruar 2020 1-18-7168 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Aivar Mõnuvere (isikukood 37001054224) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus Aivar Mõnuvere kaitsja vandeadvokaadi abi Birje Kalmus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP Aivar Mõnuverele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194,40 (sada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 32,40 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aivar Mõnuverelt Eesti Vabariigi kasuks välja 194,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Aivar Mõnuvere tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- septembri 2018 otsusega KarS § 120 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 424 lg 1 järgi karistati teda 6-kuulise vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi 11-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks jäi 1 aasta ja 2 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (10 kuud vangistust) võrra. A. Mõnuvere vahistati 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse täitmise tagamiseks kohtusaalis. Tema karistuse kandmise algusajaks loetakse
- september
- Karistusaeg lõpeb septembril
- Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Mõnuvere vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
- Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega jäeti A. Mõnuvere karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Tõsikindlalt ei saa väita, et A. Mõnuverel on vabanedes elukoht. Valga linnavalitsus ei pea võimalikuks süüdlase elamaasumist elukaaslase ja lapse juurde, keda ta viimati väärkohtles. Kinnipeetava nimetatud aadress sõbrale kuuluvas majas on kriminaalhooldaja poolt kontrollimata.
- A. Mõnuverel on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab kolmandat vangistust. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse katse, valeütluse andmise ning röövimise eest. Hetkel kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes, ähvardamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju ja puudulik probleemilahendusoskus. Varasemalt mõistetud tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole süüdlasele mõju avaldanud.
- A. Mõnuverel puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Tal on võlgnevusi summas 6035 eurot ning vabanemisfondis vaid 56,33 eurot. Kuigi majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole A. Mõnuvere varem kuritegusid toime pannud, ei saa stabiilse sissetuleku puudumist alahinnata, kuivõrd teda on varasemalt karistatud varguse katse ja röövimise eest. Ametlikku kinnitust sõbra juurde metsatöödele saamiseks kohtule esitatud ei ole. Isegi kui see esitatud oleks, pole kumbki A. Mõnuvere nimetatud sõpradest kohtule võõras, kuigi A. Mõnuvere väitel kummalgi nendest probleeme alkoholi ja kuritegevusega pole. A. Mõnuvere kuritegeliku riski minimeerimise huvides tuleks tal keelata suhtlemine varem kriminaalkorras karistatud isikutega.
- A. Mõnuvere on osalenud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Sellele vaatamata ei pidanud ta kohtuistungil vajalikuks alkoholivastast ravi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt jääb aga A. Mõnuverel probleemilahendusoskustest vajaka. Enamik kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes ja vägivallaga, motivatsioon alkoholist loobuda on väike. Vangla on välja toonud sellegi, et A. Mõnuvere süüdistab palju teisi ja näeb teiste kohustusi, ent enda käitumises ta vigu ei näe, pisendab rolli kuritegude toimepanemises ja leiab süü olevat kannatanutel. Sellest tulenevalt ei saa loota A. Mõnuvere motivatsioonile ja suutlikkusele õppida oma käitumist kontrollima, et edaspidi samalaadsetest kuritegudest hoiduda.
- Asja materjalide pinnalt ei nähtu asjaolusid, millel isiku edasine seaduskuulekus põhineb. Alaealine laps oli kinnipeetaval ka varem, ent tema nähes kasutas ta vägivalda lapse ema suhtes ja lubas mõlemad ära tappa. Ka elama asub ta samasse keskkonda, seega jääks ka suhtlusringkond samaks.
- A. Mõnuvere retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge. Sotsiaalprogrammide läbimine on küll positiivne, ent süüdlase varasemat elukäiku, vabanemisjärgseid tingimusi ning hoiakuid arvestades ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Puudub veendumus, et kriminaalhoolduski maandaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. 2
(5)MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada A. Mõnuvere tingimisi enne tähtaega vangistusest.
- A. Mõnuvere karistuse täielik ärakandmine ei ole põhjendatud ning ta tuleks elektroonilise valve alla vabastada. A. Mõnuvere mõistab, et ei saa senist eluviisi jätkata. Ta on teinud oma käitumisest järeldused ning otsustanud hakata õiguskuulekaks. Karistus on tänaseks eripreventiivse eesmärgi täitnud. A. Mõnuvere tunnistab peamise probleemina alkoholi. Ta soovib selle probleemiga tegeleda ning alkoholisõltuvust ravida. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tulemusele A ning valmis alkoholitarbimist muutma, tunneb ära sellega seotud riskid ning oskab näha eesootavaid raskusi. Ta on osalenud ka sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ (tulemus A). Ta on õppinud kontrollima tekkivaid emotsioone ning kuidas hoiduda viha ajel vägivalla kasutamisest. Ta on avaldanud soovi osa võtta erinevatest sotsiaalprogrammidest ning soovib saada tugiisiku teenust. A. Mõnuvere möönab, et sotsiaalprogrammidest on olnud kasu. A. Mõnuvere kannab küll kolmandat vangistust, ent ei ole varem sotsiaalprogrammides osalenud. Seega on praegune vangistus täitnud eesmärgid, mis varasemalt jäid täitmata.
- Vabanemisel soovib ta asuda sõbra I.R. se praegu tühjalt seisvasse majja. I.R. on pereinimene. Luba kinnistule elama asumiseks on kriminaalhooldajale saadetud e-kirjaga. Elukoht sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. A. Mõnuverel on toetavad sõbrad (I.R. se perekond), kes aitavad teda eluga toimetulemisel.
- A. Mõnuvere ei kavatse vabaduses alkoholi tarvitada ega endise suhtlusringkonnaga suhelda. Ta tahab töötada, vabaneda alkoholisõltuvusest, pühenduda seaduskuulekale elule ning lapsele. Ta soovib lapse üles kasvatada ning olla talle positiivseks eeskujuks. Alkoholi tarvitamisele kallutas A. Mõnuveret elukaaslane. Viimase juurde ta aga elama ei asu.
- A. Mõnuverel on tööharjumus (ta määrati alates
- veebruarist
- a tööhõivesse). Ta sooviks töötada rohkem kui vanglas. Töömotivatsioon näitab, et ta ei hakka toime panema uusi kuritegusid ning jätkab võlgade tasumist. Seoses osalise töövõimega on A. Mõnuverele valmis tööd pakkuma vastavalt tema töövõimele ehitus-, abi- ja metsatöödel tema sõber I.R..
- A. Mõnuvere on läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, neist õppinud ja soovib elada seaduskuulekalt. Vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Mineviku pinnalt ei saa järeldusi teha. Inimene, kes tahab ja on otsustanud muutuda, on selleks ka võimeline. Käitumiskontroll aitab A. Mõnuverel elu järje peale saada. Uute kuritegude toimepanemise ohtu ei ole.
- Kaitsja edastatud täiendavas seisukohas selgitas A. Mõnuvere, et soovib rohkem suhelda ja veeta aega oma lapsega, kes saab
- mail kolmeaastaseks. Samuti korratakse üle, et A. Mõnuvere soovib teha tööd, tasuda nõuded, vabaneda alkoholisõltuvusest, pühenduda seaduskuulekale elule ning lapsele ning teda kasvatada ja positiivseks eeskujuks olla. Alkoholi tarvitamisele kallutas A. Mõnuveret tema elukaaslane, kelle juurde ta enam elama ei asu. Kuivõrd endises elukohas, kus igapäevaselt tarvitati alkoholi, elab ka A. Mõnuvere alaealine laps, on tal lapse pärast mure. Kinnipeetav soovib endale tugiisikut ning on valmis võtma kohustuse läbida sotsiaalprogramme. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Praegusel juhul ongi kaitsja peamise kaalutlusõiguse rikkumisena välja toonud A. Mõnuvere vangistusaegsete positiivsete tegevustega ja distsiplinaarkaristuste puudumisega arvestamata jätmise. Kaitsja märgib, et sotsiaalprogrammide läbimisest on süüdlane järeldused teinud.
- Ringkonnakohus kaitsjaga kõiges ei nõustu. Maakohus on positiivsete asjaoludena arvestanud nii distsiplinaarkaristuste puudumist kui ka sotsiaalprogrammides osalemist, sh ka isiku enda selgitusi, mille kohaselt on tal programmidest abi. Maakohus osutas samas A. Mõnuvere poolt kohtus avaldatule, et ta ei vaja alkoholivastast ravi. Analüüsides samas süüdlase iseloomustust, märkis kohus, et selle kohaselt jääb A. Mõnuverel probleemilahendusoskusest vajaka. Kohtus pöördus ka A. Mõnuvere varasema elukäigu poole, millest nähtub, et A. Mõnuvere kannab hetkel kolmandat vangistust ning tal on neli kehtivat kriminaalkaristust.
- Ehkki määruskaebuses kinnitatakse sotsiaalprogrammide kasutegurit, nähtub nii iseloomustusest (KoTo, tl 4 pöördel), kui ka määruskaebusest, et süüdlane kipub oma õigusvastast käitumist põhjendama teistele isikute (nt elukaaslase) käitumise läbi. Väärib märkimist, praegune elukaaslane ei ole A. Mõnuvere ainuke vägivallaohver. Süüdlast on ka varem karistatud vägivallakuritegude eest. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et A. Mõnuvere ka pärast sotsiaalprogrammide läbimist on teinud neist järeldused ning suudab edaspidi jääda õiguskuulekaks. Määruskaebuses antud lubadusse vabaneda alkoholisõltuvusest on raske uskuda. Nimelt on A. Mõnuvere enamuse kuritegusid toime pannud alkoholijoobes (ja juba enne praeguse elukaaslasega kooselu) ning kuna ta varem ei ole oma käitumisest järeldusi teinud, siis on tema motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda ilmselgelt väike. Ka „Viha juhtimise“ tagasisides on märgitud, et isik süüdistab palju teisi ja näeb teiste kohustusi, ent enda käitumises vigu ei näe/ei oska välja tuua (KoTo, tl 5).
- Kaitsja väidet, mille kohaselt ei ole kolmandat vangistust kandev A. Mõnuvere varem sotsiaalprogrammides osalenud, ei kinnita kohtuinfosüsteemist leitav info
- aprillil
- a tehtud määrusest (nr 1-06-5430), milles muuhulgas on positiivsete asjaoludena välja toodud A. Mõnuvere osalemine kiriku töös ja sotsiaalprogrammide läbimine. Seega ei saa väita, et just praegune vangistus on täitnud eesmärgid, mis varasemalt jäid täitmata. A. Mõnuvere eelnevat elukäiku analüüsides võib öelda, et talle on korduvalt antud võimalusi enda eluviisi muuta, ent ta on vanaviisi jätkanud. Seega ei saa ka selle karistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammid olla garantiiks, et süüdlane on teinud oma käitumisest järeldused ning otsustanud hakata õiguskuulekaks. 4
(5)- Maakohus on ka põhjendanud, miks A. Mõnuvere poolt uue kuriteo toimepanemiseks oht endiselt eksisteerib ning miks see kaalub süüdlast positiivselt iseloomustava teabe üles. Maakohtu määrusest nähtuvad üksiti ka põhjendused, miks kohus jättis süüdimõistetu tema resotsialiseerumise võimalusi tema elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate tagajärgede kaudu hinnates tingimisi enne tähtaega vabastamata. Muuhulgas hindas kohus ka A. Mõnuvere elamaasumist I.R. se juurde ning leidis, et kuriteo riski see ei maandaks.
- Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus I astme kohtuga, et A. Mõnuvere puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja A. Mõnuvere vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 145 minutit. Samuti kohtus ta kliendiga vanglas
- jaanuaril 2020 kokku 75 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP riigi õigusabi tasu 238, 80 eurot (sh käibemaks 39,80 eurot).
- Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Teostatud õigusabi toimingud on küll põhjendatud, ent vastavalt määruse § 7 lg-le 1 on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 162 euro. Sellele summale lisandub käibemaks, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse summas 194,40 eurot.
- Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Mõnuvere kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 5
(5)