1-17-8124/114

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Määruskaebuse esitaja Taotlus RESOLUTSIOON Viru Maakohus

1. veebruar 2020 Jõhvi kohtumaja 1-17-8124 Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses Aleksandr Tsjupa, isikukood 38106072214, elukoht Sõpruse 1-27, Kohtla-Järve, e-post tsjupa.aleksandr@gmail.com Aleksandr Tsjupa taotlus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks Juhindudes KrMS § 423, § 424, § 431, § 432, § 389 lg 2, 3 kohus M Ä Ä R A S: Rahuldada Aleksandr Tsjupa 14.02.2020 määruskaebus Viru Maakohtu 3.02.2020 kohtumäärusele asjas nr 1-17-
2. Tühistada Viru Maakohtu 3.02.2020 kohtumäärus asjas nr 1-17-
3. Teha uus kohtumäärus, millega rahuldada Aleksandr Tsjupa 15.01.2020 taotlus ning pikendada temale Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8124 mõistetud rahalise karistuse 3000 eurot tasumise tähtaega kuni 15.12.2020 Määruse ärakiri saata Aleksandr Tsjupale ning Maksu- ja Tolliametile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Aleksandr Tsjupa tunnistati süüdi Viru Maakohtu 3.07.2018 ja Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2018 kohtuotsusega nr 1-17-8124 KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 300 päevamäära ehk 3000 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus, et rahalise karistuse võib Aleksandr Tsjupa tasuda ositi igakuiste maksetena summas 250 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 15.12.
4. 15.01.2020 esitas Aleksandr Tsjupa Viru Maakohtule taotluse temale mõistetud rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. Taotluse põhjenduste kohaselt puudus tal võimalust rahalist karistust tasuda kuna tal on 3 alaealist last ning alates aprillist 2019 ta igakuuliselt maksab 50 eurot Eesti Haigekassa kasuks (nõudekiri nr 5-3.4/1389-1), samuti alates augustist 2019 ta igakuiselt maksab 192 eurot menetluskulude katteks (samas asjas). Lisaks igakuuliselt maksab 100 eurot erinevatele kohtutäituritele. Abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja ei saa tööd teha, raha jääk pole piisav pere ülalpidamiseks. Taotlejal ei ole olnud võimalik oma rahalist karistust tähtaegselt tasuda. Praegu töötab xxx-s, sissetulek on umbes xxx eurot. Arvab, et
5. aasta jooksul suudab maksta määratud rahalise karistus. Taotlusele on lisatud dokumendid: 1 - Viru Maakohtu 7.01.2020 määrus nr 1-17-8124, millega A.Tsjupa taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks (milles ta palub asendada temale mõistetud rahaline karistus 3000 eurot üldkasulikku tööga, kuna ei ole võimalik rahalist karistust täita), jäeti läbi vaatamata (tl 6); - Viru Maakohtu 25.07.2019 määrus nr 1-17-8124, millega A.Tsjupa taotlus menetluskulude ositi tasumiseks rahuldati osaliselt ning lubati tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates 2019 augustikuust kuni 31.07.2020 (tl 8), maksegraafik selle kohta (tl 14); - Swedbank’a pangakonto väljavõte, millest nähtub, A.Tsjupa igakuiselt hüvitab Eesti Haigekassale 50 eurot (tl 11); - kokkuleppe Haigekassaga nõudeosa tasumise kohta, mille järgi kohustub A.Tsjupa igakuiselt hüvitama haigekassa pangakontole kindel osa kahjunõudest (tl 12); - SEB panga konto väljavõte, millest nähtub töötasu laekumine xx, neist kõige suurem on summas xxx eurot, lõppsaldo on 0,15 eurot (tl 15); - abielutõend, abielu xxx on sõlmitud xxxtl 20); - xxx ametijuhend, tööleping nr xxx on sõlmitud 9.03.2017, lisa nr 1 (tl 21) - töölepingu lisa nr 2, mille järgi töötasu on xxx eurot kuus (tl 24); - töölepingu lisa nr 3, mille järgi A.Tsjupa asub xxx xxx alates 1.08.2018 (tl 25); - laste xxx (xxx.s.a.), xxx (xxx.s.a.) ja xxx (xxx.s.a.) sünnitõendid (tl 26, 27, 28); 27.01.2020 tegi kohus päringu MTA-le ning 27.01.2020 laekunud vastusest selgub, et rahalise karistuse katteks ei ole A.Tsjupa midagi tasunud. Viru Maakohtu 3.02.2020 määrusega jäeti taotlus rahuldamata, põhjendades seda sellega, et A.Tsjupa taotlus ei ole põhjendatud, tema sissetulek ei ole piisav ning rahalise karistuse tasumine oleks võimatu isegi tasumise pikendamise korral, tal on veel teisigi rahalisi kohustusi ning taotlusest ei nähtu, mis vahenditest kavatseb ta hakata rahalist karistust tasuma (saab miinimumpalka, ülalpidamisel on mitu last, tasub menetluskulusid ja veel mitmeid rahalisi kohustusi). 14.02.2020 esitas A.Tsjupa määruskaebuse nimetatud maakohtu määruse peale, milles märgib, et ei ole nõus kohtu järeldusega, et ei suuda tasuda rahalise karistuse järgneva 12 kuu jooksul. Alates 2020.a veebruarist muutub tema tööleping xxx-ga ning tema kuupalk suureneb xxx eurolt xxx euroni. Samuti alates 31.07.2020 lõppevad menetluskulude väljamaksed samas kohtuasjas, kus ta igakuiselt maksab 192 eurot. Selliselt tekivadki rahalised vahendid, et tasuda rahaline karistus. Seetõttu A.Tsjupa palub pikendada rahalise karistuse maksmise tähtaega ühe aasta võrra. Määruskaebusele on lisatud A.Tsjupa palgaarvestus xxx OÜ-s 31.01.2020-st, töötukassa otsus, täitemenetluse lõpetamise otsus, väljavõte täitemenetluse lõpetamise otsusest. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 389 lg-te 2 ja 3 kohaselt kohtumääruse teinud kohtukoosseis vaatab määruskaebuse läbi selle esitamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Vastavalt KrMS § 424 mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 2 Kohus, tutvunud määruskaebusega ja sellele lisatud dokumentidega, leiab, et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu varasem 3.02.2020 kohtumäärus tuleb tühistada, A.Tsjupa 15.01.2020 taotlus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks tuleb rahuldada ning pikendada tasumise tähtaega ühe aasta võrra ehk kuni 15.12.
6. Siinkohal arvestab kohus, et varasema taotluse juures on A.Tsjupa märkinud oma sissetulekuks miinimumpalka, millest oli tõesti pea võimatu rahalist karistust tasuda. Määruskaebusele on aga listaud xxx palga arvestusleht A.Tsjupa suhtes perioodi 1.01.2020-31.01.2020 eest, millest nähtuvalt tema töötasu on tõepoolest läinud tunduvalt suuremaks ja moodustab xxx eurot (netto) (ning määruskaebusest nähtuvalt alates veebruarikuust läheb veelgi suuremaks). Selliselt tegemist on uudsete asjaoludega, millega kohus ei saanud arvestada varasema kohtumääruse tegemisel, kuid arvestab antud määruse tegemisel ning leiab, et A.Tsjupa’le tuleb anda võimalus rahalise karistuse vabatahtlikuks tasumiseks ning varem määratud tasumise tähtaega tuleb veel kord pikendada ühe aasta võrra ehk kuni 15.12.2020 (Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2018 otsus jõustus 15.12.2018, sellega anti võimalus tasumiseks ositi 1 aasta jooksul ehk kuni 15.12.2019 seega veel üheks aastaks pikendamine tähendab pikendamist kuni 15.12.2020-ni). /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3