← Eesti

2-19-16208/13

Obsah (10)§ 187§ 429§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 190§ 174§ 661

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming 2-19-162

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-16208, K B hagi S Z’i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi

  1. veebruaril 2020 algusega kell 15.
  2. Hagejale määratud esindaja vandeadvokaat D. Matvejev esitas
  3. veebruaril 2020 kohtule taotluse, milles loobus isaduse tuvastamise nõudest. Taotluse kohaselt pöördusid hageja vanemad kohtuväliselt perekonnaseisuasutuse poole ja
  4. jaanuaril 2020 on rahvastikuregistrisse tehtud kanne hageja isa kohta. Seoses sellega, et hageja nõue isaduse tuvastamise osas on rahuldatud, loobub hageja isaduse tuvastamise nõudest. Hageja kinnitab, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest.
  5. veebruaril 2020 esitasid pooled kohtule kompromissi. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele elatise suuruses ja selle tasumise korras. Pooled kinnitavad, et on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest ning et soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada asjas menetluse. Pooled avaldasid soovi lühendada kompromissi kinnitavale ja tsiviilasjas nr 2-19-16208 menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega kahele tööpäevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste kanda ja taotlevad, et kohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda. Pooled kinnitavad, et enne allkirjastamist käesoleva kompromissi tekst on tõlgitud neile vene keelde, kompromiss vastab poolte tahtele, headele kommetele ning on õiguspärane. Tõlge vene keelde: Стороны подтверждают, что до подписания текст настоящего компромисса переведён им на русский язык, компромисс соответствует воле сторон, добрым традициям и является правомерным. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte avalduse, kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada isaduse tuvastamise nõudest loobumisega ja elatise nõude osas poolte pakutud tingimustel kompromissi kinnitamisega. Isaduse tuvastamise nõudest loobumine 2

(4)Tsiviilasi nr 2-19-16208 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas avalduse, milles loobub hagist isaduse (põlvnemise) tuvastamise nõude osas, kuna lapse põlvnemine kostjast on tuvastatud kohtuväliselt. Hageja taotlusele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et nõuetest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ning nõuetest loobumine on lubatud. Menetlus oli algatatud hageja (lapse) vanemast (kostjast) isaduse tuvastamiseks, lapse põlvnemine kostjast on tuvastatud kohtuväliselt. Hageja 09.01.2020 väljastatud sünni tõendi nr 115-2020/71 kohaselt tema isaks on kantud kostja S Z. Seega hagi eesmärk selles osas on saavutatud. Asja menetluses ei ole kohus tuvastanud, et hageja huvid oleks rikutud või vajaksid kaitset, seega ei ole käesolevas asjas selles nõudes menetluse lõpetamine hageja (lapse) huvidega vastuolus.

§ 429

lg 1 ja 477 lg 1 alusel võtab kohus isaduse tuvastamise nõuetest loobumise vastu ja lõpetab selles nõudes tsiviilasjas menetluse. Kompromiss

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Lapsele määratud esindaja vastuväiteid kompromissi osas ei esitanud. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud 3

(4)Tsiviilasi nr 2-19-16208 Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste kanda ja taotlevad, et kohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele, ehk menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste kanda. Viru Maakohus 9. septembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13802, K B taotlus riigi õigusabi saamiseks, rahuldas alaealise lapse K. B (käesolevas asjas hageja) riigi õigusabi taotlus ning andis alaealisele lapsele K Ble riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud lapse esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus seoses isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõude esitamisega. Lapse esindajaks nimetati vandeadvokaat Deniss Matvejev. Kohus leiab, et kuna hagejal (lapsel) ei ole kohustust hüvitada riigile riigi õigusabi tasu ja kulusid, tuleb hagejat vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vastavalt

§ 190lg 3 ja lg 7.

Need kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Vastavalt

§ 174

lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Et menetlusosaliste menetluskulud on jäetud nende endi kanda ning hageja (lapse) riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, ei tee kohus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamine Vastavalt

§ 661

lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled avaldasid soovi lühendada kompromissi kinnitavale ja tsiviilasjas menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega kahele tööpäevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. Lähtuvalt

§ 661

lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni kahe tööpäevani määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.