← Eesti

2-17-19388/30

2-17-19388 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-19388 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise suurendamiseks AA hagi YY vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja, liik ja hind XX apellatsioonkaebus, hind 1489 eurot 86 senti AA apellatsioonkaebus, hind 1546 eurot 2 senti Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hagejad (apellandid) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AA (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Liis Tedder Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus osas, millega maakohus mõistis välja elatise, kuid ei sidunud seda elatise alammääraga, ning teha uus otsus, millega mõista välja elatis, mis ei või olla väiksem kui elatise alammäär.
  7. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.
  8. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
  9. Muuta Pärnu Maakohtu
  10. veebruari
  11. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422 YY-lt XX ja AA kasuks välja mõistetud elatise suurust. 1 2-17-19388 2.
  12. Mõista YY-lt XX kasuks alates
  13. detsembrist 2017 kuni XX täisealiseks saamiseni (
  14. märtsini 2026) välja elatis 259 eurot 4 senti kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2.
  15. Mõista YY-lt AA kasuks alates
  16. detsembrist 2017 kuni AA täisealiseks saamiseni (
  17. märtsini 2028) välja elatis 275 eurot 11 senti kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2.
  18. Elatis tuleb perioodiliselt kanda iga kalendrikuu eest ette CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusse märkida „elatis“.
  19. Rahuldada XX ja AA apellatsioonkaebus osaliselt.
  20. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  21. CC (ema) esitas XX (hageja I, vanem poeg) ja AA (hageja II, noorem poeg) nimel
  22. detsembril 2017 Harju Maakohtule YY (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates hagi esitamisest vanema poja kasuks välja elatise 494 eurot 23 senti kuus ning noorema poja kasuks 508 eurot 98 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Samuti palus ema mõista vanema poja kasuks välja
  23. detsembrist 2016 kuni
  24. detsembrini 2017 tekkinud elatise võla 3320 eurot 76 senti ning noorema poja kasuks vastavalt 3497 eurot 79 senti. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad muutsid
  25. veebruaril 2018 nõuet ning palusid suurendada Pärnu Maakohtu
  26. veebruari
  27. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-100422 hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust hagis märgitud suuruseni. Ühtlasi loobusid hagejad elatise võla väljamõistmise nõudest. 1.
  28. Hagiavalduse kohaselt sündisid lapsed vanemate kooselust. Kooselu lõppes
  29. a detsembris, kui kostja pere ühisest elukohast välja kolis. Pärnu Maakohus mõistis
  30. veebruari
  31. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422 kostjalt mõlema lapse kasuks välja elatise 200 eurot kuus. Elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Muutunud on üldine 2 2-17-19388 elukallidus (tarbijahinnaindeks ja elatise miinimummäär on tõusnud). Samuti on muutunud ema ja laste elukoht. Laste kulud on järjest kasvanud, sh on lapsed hakanud koolis käima. Pärnu Maakohtu maksekäsuga väljamõistetud elatis ei ole enam piisav. 1.
  32. Laste igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on järgmised: - eluasemekulu on ühe lapse kohta 262 eurot 8 senti. Laste koduks on kolmetoaline korter aadressil XXX, Tallinn. Korterit kasutavad lapsed koos emaga. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on Tallinna Kesklinnas asuva korteri keskmiseks üürihinnaks 12 eurot/m². Laste eluaseme keskmiseks üürihinnaks on 788 eurot 4 senti. Kuna eluaset kasutavad 3 inimest, tuleb ühe lapse kuluna arvestada 262 eurot 8 senti; - kommunaalkulud on ühe lapse kohta 40 eurot 54 senti. Lisaks kulub ühe lapse kohta veel elektrile 7 eurot 46 senti, Telia kodustele teenustele/teleteenustele 11 eurot 1 sent, laste telefoni kuutasule 3 eurot 98 senti; - toidukulu on ühe lapse kohta 150 eurot. Kuivõrd tegemist on üldteada kuluga, siis selle tõendamiseks ei ole esitatud kuludokumente ja hagejad paluvad lähtuda mõistlikkuse põhimõttest; - transpordikulu on ühe lapse kohta 50 eurot. Suurem osa kütusest kulub laste kooli ning trennidesse viimisele ja sealt ära toomisele; - õppemaks on ühe lapse kohta 164 eurot 1 senti. Lapsed käivad QQQ. Tegemist on tasulise kooliga, mille aastane õppemaks lapse kohta on 1970 eurot. Lisaks on kooli toiduraha kulu ühe lapse kohta 7 eurot 98 senti ning koolivormi kulu 5 eurot 6 senti; - kitarriõpe on ühe lapse kohta 120 eurot; - vanema poja ujumistrenni kulu on 55 eurot ning noorema poja kulu 45 eurot 83 senti; - vanema poja MMM õppemaksu kulu on 30 eurot (360 eurot aastas) ja noorema poja MMM õppemaksu kulu on 34 eurot 5 senti (414 eurot aastas); - noorema poja kergejõustiku trenni kulu on 22 eurot 5 senti; - vaba aja ja meelelahutuse kulu (kino, teater, veekeskused, seikluspargid jms) on lapse kohta 30 eurot. Kuivõrd tegemist on üldteada kuluga, siis selle tõendamiseks kuludokumente esitatud ei ole ja hagejad paluvad lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. - riiete kulu on ühe lapse kohta 50 eurot. Kuivõrd tegemist on üldteada kuluga, siis selle tõendamiseks kuludokumente esitatud ei ole ja hagejad paluvad lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. 1.
  33. Kokku on vanema poja kulud 988 eurot 47 senti kuus ja noorema poja kulud 1017 eurot 97 senti. Mõlemad vanemad peavad kandma kulusid võrdselt. Seega on kummagi vanema kanda vanema poja kuludest 494 eurot 23 senti ning noorema poja kuludes 508 eurot 98 senti. Kostja vastuväited
  34. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 2.
  35. Kostja vastuväidete kohaselt täidab kostja ülalpidamiskohustust vastavalt Pärnu Maakohtu
  36. veebruari
  37. a maksekäsule tsiviilasjas nr 2-16-
  38. Maksekäsu kohaselt tuleb kostjal maksta kummalegi pojale elatist 200 eurot kuus. Hagejad ei ole tõendanud, et asjaolud on võrreldes Pärnu Maakohtu maksekäsu tegemise ajaga muutunud. 2.
  39. Hagejate kulutused on ülepaisutatud. Laste ema ei ole tõendanud, et ta kannab laste vajaduste rahuldamiseks sedavõrd suuri kulutusi (988 eurot 47 senti ja 1017 eurot 97 senti kuus). Kostja esitas kululiikide kohta vastuväited. 3 2-17-19388 2.
  40. Elatise suuruse muutmisel arvestada sellega, et laste ema saab iga kuu riiklikku peretoetust 110 eurot. Samuti tuleb arvestada vanemate erinevaid sissetulekuid. Kostja keskmine sissetulek on 765 eurot 30 senti (neto) kuus, millest kostja maksab praegu lastele 400 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
  41. Harju Maakohus rahuldas
  42. detsembri
  43. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus muutis maksekäsuga väljamõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt alates
  44. detsembrist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni vanema poja kasuks välja elatise 259 eurot 4 senti kuus ning noorema poja kasuks elatise 275 eurot 11 senti kuus. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. 3.
  45. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja on laste isa; - Pärnu Maakohus mõistis
  46. veebruari
  47. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422 kostjalt kummagi lapse kasuks välja elatis 200 eurot kuus; - lapsed elavad koos emaga; - vanema poja vajaduste rahuldamiseks kulub 918 eurot 47 senti kuus ning noorema poja vajaduste rahuldamiseks 936 eurot 30 senti kuus; - laste ema
  48. aasta keskmine netosissetulek oli 2642 eurot 62 senti kuus ning ajavahemikul
  49. a jaanuarist kuni aprillini 2399 eurot 34 senti kuus; - laste isa
  50. a keskmine netosissetulek oli 556 eurot 83 senti kuus ning ajavahemikul
  51. a jaanuarist kuni
  52. maini 2018 1007 eurot kuus. 3.
  53. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 497 ja 459 järgi alust muuta Pärnu Maakohtu
  54. veebruari
  55. a maksekäsuga väljamõistetud elatise suurust, sest asjaolud on võrreldes maksekäsu tegemise ajaga muutunud. Muutunud on üldine elukallidus, lapsed on paar aastat vanemad, nende kulud on suurenenud, vanem poeg on hakanud koolis käima, samuti on laste ja nende ema elukoht muutunud. 3.
  56. Laste põhjendatud ja vajalikud kulud on suurenenud. Vanema poja vajalikud ja põhjendatud kulud on kokku 918 eurot 47 senti kuus: eluasemekulu 262 eurot 80 senti, kommunaalkulud 40 eurot 54 senti, elekter 7 eurot 46 senti, Telia kodused teenused/teleteenused 11 eurot 1 sent, telefoni kuutasu 3 eurot 98 senti, toidukulu 100 eurot, transpordikulu 30 eurot, QQQ õppemaks 164 eurot 1 sent, kooli toiduraha 7 eurot 98 senti, kitarriõpe 120 eurot, ujumistrenn 55 eurot, MTÜ MMM õppemaks 30 eurot, koolivorm 5 eurot 60 senti, vaba aeg ja meelelahutus (kino, teater, veekeskused, seikluspargid jne) 30 eurot, riided 50 eurot. Noorema poja vajalikud ja põhjendatud kulud on kokku 936 eurot 30 senti kuus: eluasemekulu 262 eurot 80 senti, kommunaalkulud 40 eurot 54 senti, elekter 7 eurot 46 senti, Telia kodused teenused/teleteenused 11 eurot 1 sent, telefoni kuutasu 3 eurot 98 senti, toidukulu 100 eurot, transpordikulu 30 eurot, QQQ õppemaks 164 eurot 1 sent, kooli toiduraha 7 eurot 98 senti, kitarriõpe 120 eurot, ujumistrenn 45 eurot 83 senti, MTÜ MMM õppemaks 34 eurot 50 senti, kergejõustik 22 eurot 50 senti, koolivorm 5 eurot 60 senti, vaba aeg ja meelelahutus (kino, teater, veekeskused, seikluspargid jms) 30 eurot, riided 50 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud järgmistele igakuistele kuludele: kommunaalkulud 40 eurot 54 senti, elekter 7 eurot 46 senti, Telia kodused teenused/teleteenused 11 eurot 1 sent, telefoni kuutasu 3 eurot 98 senti, hageja I ujumistrenni kulu 55 eurot ja hageja II ujumistrenni kulu 4 2-17-19388 45 eurot 83 senti. Seega on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Pooled vaidlevad aga ülejäänud kulude vajalikkuse üle. Eluasemekulu Hagiavalduse kohaselt on mõlema hageja eluasemekulu 262 eurot 8 senti. Laste koduks on korter aadressil XXX, Tallinn. Ema ja lapsed elavad koos korteris. Laste eluaseme keskmine üürihind on 788 eurot 4 senti kuus. Kuna eluaset kasutavad kolm inimest, on ühe lapse eluasemekulu 262 eurot 8 senti. Kostja vastuväidete kohaselt ei teki hagejatel eluasemekulusid, sest uue elamispinna ostmiseks võttis kostja laenu ja tasus korteri eest 120 000 eurot. Notariaalse kinkelepingu kohaselt kinkis kostja laste emale 120 000 eurot korteri ostmiseks. Kostja avaldas ja kinnitas kinkelepingus, et on teadlik, et kinkelepingu alusel kingitud raha ei vähenda temale perekonnaseadusest tulenevat kinkija ja kingisaaja ühiste laste ülalpidamiskohustust kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja väidab, et ta on korteri omandamisse panustanud 120 000 eurot, milleks on võtnud omakorda laenu. Hagejad väidavad, et neid toetas tegelikult hoopis kostja ema, mitte kostja. Sõltumata sellest, kellelt raha pärineb, kinnitab kohtule esitatud kinkeleping, et elatise maksmist see ei mõjuta. Seega on hagejatel eluasemekulud ning vastavalt seadusele ja kehtivale kohtupraktikale tuleb hagejate kuludena arvestada eluaseme keskmisest kasutuseelise väärtust. Toidukulu Hagiavalduse kohaselt on mõlema hageja igakuine keskmine toidukulu 150 eurot. Kostja leiab, et toidukulu ei saa olla kahe lapse peale kokku rohkem kui 150 eurot kuus. Kohtu hinnangul üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu. Hagejad on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju. Samuti peab toidulaud olema mitmekesine ning kooskõlas tervisliku toitumise põhimõtetega. Hagejate ema pangakonto väljavõtteid analüüsides ei nähtu, et hagejate igakuised keskmised kulutused söögile oleks ca 150 eurot hageja kohta. Kohus märgib, et hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt teeb hagejate ema pidevalt oste Cafe Pärnus, Coffee Club’is ja Reval Cafe’s, mis ilmselgelt ei ole seotud hagejate toidukuludega, vaid pigem hagejate emale kohvi ostmisega ja lõunasöögi söömisega. Mõistlik toidukulu on 100 eurot kummagi lapse kohta kuus. Selle raha eest saab pakkuda lastele mitmekesist ning tervislikku toitu, arvestades mh seda, et lapsed söövad ka koolis. QQQ õppemaks Mõlemad lapsed õpivad QQQ, mis on tasuline kool. Kooli aastane õppemaks on 1970 eurot aastas ja keskmine kulu ühe lapse kohta on 164 eurot 1 senti kuus. Kostja väitel ei ole ta kunagi nõustunud laste panemisega tasulisse kooli, sest kesklinnas on lastele tagatud väga hea tasemega tasuta õpe piirkonnakoolides. Laste õppimine tasulises koolis oli laste ema soov ja initsiatiiv, millega kostja tänaseni ei nõustu. Seega ei tuleks neid kulusid kostjalt välja mõista. Kuna vanematel oli ühine hooldusõigus ja kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta vaidlustas laste tasulisse kooli õppima asumise või oleks avaldanud soovi, et hagejad õpiksid mõnes teises koolis, on laste õppemaks põhjendatud ja vajalik kulu. Koolivorm Hagiavalduse kohaselt on koolivormi kulu laste peale kokku 135 eurot 3 senti aastas, s.o 5 eurot 6 senti lapse kohta kuus. Kostja leiab, et koolivormide kulu õppeaastas lapse kohta on ebavajalik ja põhjendamata kulu, sest kui lapsed käiksid piirkonnakoolis, ei oleks vaja osta lastele tasulist koolivormi. Kuna lapsed hakkasid tasulises koolis õppima vanemate 5 2-17-19388 kokkuleppel ja QQQ on nõutav koolivormi kandmine, on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kooli toiduraha Hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse kooli toiduraha 7 eurot 98 senti kuus. Kohtule esitatud QQQ kodulehe väljavõttest nähtuvalt on kooli toiduraha 10 eurot 64 senti. Kuna lapsed käivad koolis 9 kuud aastas, kujuneb kummagi lapse koolitoidu kuluks 7 eurot 98 senti, mis on vajalik ja põhjendatud kulu. Transpordikulu Hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse transpordikulu 50 eurot kuus. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt kulub emal kütusele keskmiselt 142 eurot 6 senti kuus. Kostja on seisukohal, et transpordikulu ei ole vajalik, sest lapsed elavad kesklinnas ja käivad kesklinnas koolis ning Tallinnas on tasuta ühistranspordi kasutamise võimalus. Arvestades laste elukohta, ei vaja nad autoga kooli viimist. Autoga kooli viimine on pigem mugavus kui vajadus. Siiski vajavad lapsed transporti huviringidesse, võistlustele, sõprade sünnipäevadele jne. Tallinna linnas tasuta ühistranspordi olemasolu ei välista laste transportimist autoga. Arvestades keskmist kütusekulu 142 eurot 6 senti kuus ning eeldades, et laste ema kõik sõidud ei ole laste transportimiseks, on mõistlik ja põhjendatud transpordikulu 30 eurot lapse kohta kuus. Kitarriõpe Kohtule esitatud müügiarvest nähtuvalt kulub kummagi lapse kitarriõppele 120 eurot kuus. Kostja leiab, et kitarriõppe kulu on ülepaisutatud ja tõendamata. Ajal, mil pooled elasid veel koos, käis vanem poeg kitarritundides sama õpetaja juures ja tundide eest ei tasutud, sest laste ema osutas vastutasuks muusikakoolile raamatupidamisteenuseid. Lisaks sellele on kitarritundide kulu põhjendamatult suur, sest muudes Tallinna muusikakoolides on kitarriõpe oluliselt soodsam. Kohus leiab, et kitarriõppe kulu on vajalik ja põhjendatud, sõltumata sellest, et tegemist on suure kuluga. Pillimängu õppimine on hagejatele kasulik ning neid arendav. Asjaolu, et poolte kooselu ajal käis hageja I kitarrimängu õppimas sama õpetaja juures ja tundide eest ei tasunud, ei tähenda, et sama õpetaja õpetaks tasuta hagejatele kitarrimängu ka
  57. aastal. MTÜ MMM Mõlemad lapsed õpivad ja laulavad MTÜ MMM. Vanema poja aastane õppemaks on 360 eurot (30 eurot kuus). Noorema poja aastane õppemaks on 414 eurot (34 eurot 50 senti kuus). Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Noorema poja kergejõustiku treening Nooremal pojal kulub kergejõustiku treeninguteks igakuiselt keskmiselt 22 eurot 50 senti kuus. Kostja ei vaidle vastu hageja II kergejõustiku treeningu tasu suurusele, kuid leiab, et lastel on liiga palju huviringe ja neil ei ole üldse vaba aega. Kuna igasugune füüsiline tegevus on lastele kasulik, kui lastel on soovi ja aega tegeleda erinevate huvialadega, on treeningu kulu vajalik ja põhjendatud. Vaba aeg ja meelelahutus Hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse vaba aja ja meelelahutuse kulu (kino, teater, veekeskused, seikluspargid jms) 30 eurot kuus. Kostja hinnangul on mõistlik vabaaja ja 6 2-17-19388 meelelahutuse kulu lapse kohta 10 eurot kuus. Arvestades seda, kui palju maksvad kino,- teatri,veekeskuste jne piletid, on 30 euro suurune kulu mõistlik. Riided Hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse riiete kulu 50 eurot kuus. Kostja leiab, et igakuine riiete kulu võiks olla 20 eurot lapse kohta. Kohtu hinnangul on igakuine riiete kulu 50 eurot lapse kohta mõistlik. Hagejad on kasvueas lapsed ning nende sage garderoobi uuendamine on vajalik. Lastel peavad olema kodused riided ning riided, millega nad saavad osaleda kehalise kasvatuse tundides ning trennides. Jalatseid on lastel samuti vaja, eraldi nii välis- kui ka sisetingimustes kasutamiseks. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. 3.
  58. Vanema poja vajaduste rahuldamiseks kulub 918 eurot 47 senti kuus ja noorema poja vajaduste rahuldamiseks 936 eurot 30 senti kuus. Laste vajadused saab lugeda osaliselt kaetuks riiklikke toetustega (55 eurot lapse kohta). Seega jääb vanemate kanda neist kulutustest vanema poja puhul 863 eurot 47 senti ja noorema poja puhul 881 eurot 30 senti. 3.
  59. Arvestades vanemate varalist seisundit ja sissetulekute suurust, tuleb laste kuludest perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 alusel jätta 70% ema kanda ja 30% isa kanda. Seega tuleb emal kanda vanema poja kuludest 604 eurot 43 senti ning noorema poja kuludest 606 eurot 19 senti ning isal vastavalt 259 eurot 4 senti ja 275 eurot 11 senti. Kui vanemad elaksid koos, siis tasuks suurema osa laste kuludest see vanem, kelle sissetulek on suurem. Laste ema
  60. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni kohaselt oli laste ema tulu pärast tulumaksu tasumist 2642 eurot 62 senti kuus. Swedbank AS tõendist nähtub, et ajavahemikul
  61. a jaanuarist kuni aprillini oli laste ema keskmine sissetulek pärast maksude maksmist 2399 eurot 34 senti kuus. Maksu- ja Tolliameti poolt kohtule esitatud kostja
  62. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt on kostja
  63. aasta keskmine tulu pärast tulumaksu tasumist 556 eurot 83 senti kuus. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte kohaselt teenis kostja
  64. jaanuarist 2018 kuni
  65. maini 2018 tulu 5035 eurot, sh töötasu ja dividendid Z OÜ-lt ning iga kuu BB-lt 200 eurot selgitusega „kummel“. Seega sai kostja s.o keskmiselt tulu 1007 eurot kuus. Kuigi hagejad väidavad, et kostja väited tema majandusliku seisundi kohta ei vasta tema tegelikule elustandardile: kostja elab 4-toalises läbi kahe korruse merevaatega korteris Tallinna südalinnas, kostja sõidab kalli sõiduautoga ja käib tihti puhkusereisidel, kostjale kuulub Tallinnas OOO asuv kinnisasi, mis on välja üüritud ja kostja teenib sellelt üüritulu, ei ole hagejad oma väiteid sissetuleku varjamise või kõrge elustandardi kohta tõendanud. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttes ei nähtu, et kostja elaks pillavalt, lõbutseks ja viibiks pidevalt puhkusereisidel. Siiski tuleb arvestada, et kostja ei pea maksma üüri enda korteris elamise eest ja säästab selle raha laste ülalpidamiseks. 3.
  66. Hagi osalise rahuldamise tõttu jääva menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
  67. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas vanema poja hagi väiksemas ulatuses kui 431 eurot 74 senti noorema poja 7 2-17-19388 hagi väiksemas ulatuses kui 440 eurot 65 senti ning jättis elatise sidumata miinimummääraga. Hagejad palusid teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt vanema poja kasuks välja elatise 431 eurot 74 senti kuus ja noorema poja kasuks 440 eurot 65 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. 4.
  68. Hagejad selgitasid apellatsioonkaebuses, et ei vaidlusta menetlusökonoomia kaalutlustel maakohtu tuvastatud põhjendatud ja vajalike kulude suurust ega seda, et osa laste vajadusi on kaetud lastetoetusega. 4.
  69. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt PKS § 101 lg-t 1, 102 lg-id 1 ja 2 ning § 105 lg-t 3 ning kaldus ekslikult PKS § 105 lg 3 alusel kõrvale vanemate võrdusest laste ülalpidamiskulude jagamisel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on vanemate proportsioon laste ülalpidamiskulude kandmisel 70%:30%. Vanemate varalises seisus ei esine selliseid erisusi, mis annaksid alust nõuda ühelt vanemalt suuremas osas ülalpidamist. Maakohus juhindus ekslikult üksnes vanemate deklareeritud sissetulekute suurusest, arvestamata vanemate varalist seisundit tervikuna, sh kostjale kuuluvat kinnisasja, tema tulu teenimise võimalusi osaühingu ainuosaniku ja juhatuse liikmena ning elustandardit, samuti laste ema laenukohustusi. Ka juhul, kui lähtuda kostja deklareeritud
  70. a sissetulekust (1007 eurot), ei ole maakohus arvestanud seda, et vanem peab vahendite nappuse korral pidama lapsi endaga võrdväärselt ülal, seega panustama kummagi ülalpidamisse 335 eurot kuus. Igal juhul ei olnud alust mõista välja elatist, mis on väiksem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär, sest kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Samuti jättis maakohus põhjendamatult elatise suuruse sidumata elatise miinimummääraga. 4.
  71. Maakohus jättis vääralt menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda ega põhjendanud oma otsustust. Hagejate kui alaealiste laste menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda, sest hagejatel ei ole vara ning nad on praeguses menetluses sunnitud nõudma endale elatist, kuna kostja ei ole valmis oma seadusjärgseid kohustusi vabatahtlikult ja nõuetekohaselt täitma. Ka hagi osalisel rahuldamisel tuleks menetluskulud hagejate kasuks kostjalt vähemalt osaliselt välja mõista. Vastustaja seisukoht
  72. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Juhul, kui ringkonnakohus peab põhjendatuks muuta Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni, muuta ka maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas laste igakuiste kulutuste suurused ning lugeda vanema poja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks mitte enam kui 477 eurot 99 senti kuus ning noorema poja puhul mitte enam kui 495 eurot 82 senti kuus. Kostja palus jätta menetluskulud hagejate kanda. 5.
  73. Maakohus kohaldas õigesti PKS § 105 lõikest 3 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet elatise suuruse jagamisel vanemate vahel, võttes arvesse vanemate sissetulekute erinevaid suurusi. Laste ema sissetulek on hageja omast kolm korda suurem, mistõttu määrast kohus proportsioonid õigesti. Hagejate väide, et kostja sissetulekud on suuremad kohtu poolt tuvastatust, on ebaõige ja tõendamata. 8 2-17-19388 Lisaks märgib kostja, et tema tegelik sissetulek on tänaseks veel väiksem. Kostja ei saa enam üüritulu. Kostja väljaüüritud kinnisasjal toimus
  74. veebruaril 2019 ulatuslik veeuputus, mistõttu on kinnisasi elamiskõlbmatu ning seal ei ela kedagi. Kinnistuga seonduvalt on kostjal aga tekkinud märkimisväärsed kohustused. Hagejate väide, et kostjal on kohustus otsida täiendavat sissetulekut, on põhjendamatu. Kostja on oma lapsi kohaselt ülal pidanud ning neile vastavalt Pärnu Maakohtu maksekäsule elatist maksnud. 5.
  75. Maakohus eksis laste vajalike ja põhjendatud kulutuste tuvastamisel. Elatise väljamõistmisel peab kohus tuvastama lapse tegelikud vajalikud ja põhjendatud igakuised kulutused, mis tegelikkuses võivad jääda ning sageli ka jäävad alla seaduses sätestatud miinimumi. Hagejate väidetud kulutused olid selgelt ebamõistlikud ja põhjendamatud. Lisaks sellele saab hagejate ema riiklikku toetust. Samuti tuleb arvestada mastaabisäästuga. 5.
  76. Maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte enda kanda. Hagejad pöördusid kohtusse, kuigi oli olemas kehtiv kohtulahend, millega kostjalt oli hagejate kasuks elatis välja mõistetud ning mida kostja kohaselt täitis. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  77. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis välja elatise, kuid ei sidunud seda elatise alammääraga. Ringkonnakohus saab teha selles osas ise uue otsuse ja lisada, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsust muuta.
  78. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas maakohus jaotas laste ülalpidamiskulud PKS § 105 lg 3 alusel vanemate vahel õigesti selliselt, et ema kanda jäävad 70% ja isa kanda 30% laste vajaduste rahuldamiseks vajalikest kulutustest. 7.
  79. Iseenesest on õige hagejate käsitus, et PKS § 105 lg 3 järgi tuleb kummagi vanema ülalpidamiskohustuse suurus määrata võrdeliselt kummagi vanema sissetuleku ja varalise seisundiga. Mitu sama astme sugulast täidavad PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt viimati Riigikohtu
  80. juuni
  81. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22). Samuti on Riigikohus juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kohust peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui kostja ei esita neid andmeid omal algatusel, saab kohus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi kohustada menetlusosalist oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta tõendeid esitama või koguda ise tõendeid (vt nt Riigikohtu
  82. aprilli
  83. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 22). 7.
  84. Eeltoodut arvestades tuleb PKS § 105 lg 3 alusel vanemate vahelist ülalpidamiskohustuse proportsiooni kindlaks määrates arvestada vanemate varalist seisundit tervikuna. Kuna aga 9 2-17-19388 ülalpidamiskohustust täidetakse eelkõige sissetuleku arvel ja praegusel juhul on vanemate sissetulekute suurus oluliselt erinev, on praegusel juhul põhjendatud määrata vanemate ülalpidamiskohustuse proportsioon eelkõige nende sissetulekute suurusest juhindudes. 7.
  85. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnates, et ema keskmine sissetulek on 2399 eurot 34 senti ja isa keskmine sissetulek 1007 eurot. Seejuures arvestas maakohus isa sissetulekute hulka nii tema töötasu, dividendid kui ka kolmandalt isikult iga kuu laekuva summa. Seda arvestades on mõistetav, et maakohus, juhindudes vanemate sissetulekute suurusest jaotas laste ülalpidamiskulud vanemate vahel vastavalt vanemate sissetulekute proportsioonile. Kuigi ema väitel ei saa vanemate vahelist proportsiooni määrata isa deklareeritud sissetulekute järgi, ei ole maakohus praegusel juhul seda teinudki ning on mh võtnud arvesse ka kolmandalt isikult regulaarselt laekuvad summad. Samuti on maakohus lisaks isa miinimumtöötasule võtnud arvesse kostjale kaekuvad dividendid. Kostja esitatud osaühingu bilanss (I kd, tl 125) ja äriregistri teabesüsteemis kättesaadav kostjale kuuluva osaühingu
  86. a majandusaasta aruanne ei anna alust järeldada, et äriühingu käive ja kasum võimaldaksid kostjal saada äriühingu kaudu sissetuleku ja dividendidena oluliselt rohkem tulu, kui on
  87. aasta kontoväljavõttest nähtuvalt talle laekunud. Asjas kogutud tõendid ei anna alust arvata, et isal on suuremaid sissetulekuid. Samuti ei ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest kolleegium saaks järeldada, et isa tegelik sissetulek on suurem. 7.
  88. Vanemate proportsiooni muutmiseks ei anna alust ka vanemate varaline seisund tervikuna. Kuigi mõlemale vanemale kuulub vara, ei ole hagejad tõendanud, et kostjale kuulub sellist vara, mille arvel ta peaks lisaks sissetulekule lapsi ülal pidama. Poolte esitatud tõendid kinnitavad, et emale kuulub Tallinnas XXX asuv korteriomand (I kd, tl 11 ja 99–100) ning sõiduauto Volvo XC70, samuti on ema kahe sõiduauto kasutaja (I kd, tl 101). Muud registritesse kantavat vara emal ei ole. Isale kuulub Tallinnas OOO asuv kinnisasi (I kd, tl 109). Lisaks kuulub isale Z OÜ osalus, mida kinnitab ka äriregistri teabesüsteem. Isal muud registritesse kantavat vara ei ole. Kuigi ema väitel saaks isa lapsi ülal pidada talle kuuluva kinnisasja arvel, ei ole kolleegiumi hinnangul isa varaline seisund praegusel juhul selline, et isa peaks võõrandama talle kuuluva kinnisasja. Mh arvestab kolleegium asjaolu, et isa kinkis emale 120 000 eurot, et ema saaks endale korteriomandi osta ja seal koos lastega elada. Samuti on isa kinnisasjaga elatise suuruse määramisel arvestatud, kuna kolmandalt isikult isa pangakontole tehtud ülekanded selgitusega „kummel“ on ilmselt üüritulu sellelt kinnisasjalt ning see on arvestatud isa sissetuleku hulka. Ema on toonud esile, et tal on korteriomandi ostmise tõttu laenukohustus. Ema pangakonto väljavõttelt (I kd, tl 130 jj) nähtub, et ta tasub iga kuu ca 320 eurot laenu põhiosa ja intressimakset. Isa väitel võttis ta emale korteri ostmiseks raha andmiseks laenu, mitte kinnituseks on esitatud kohtule
  89. aprilli
  90. a laenuleping tähtajaga
  91. detsember
  92. Seega on mõlemal vanemal ka laenukohustusi. 7.
  93. Kuigi hagejad väidavad, et isa elulaad kinnitab, et tema sissetulekud ja varaline seisund on kohtule näidatust oluliselt parem, ei ole hagejad esitanud selle kinnituseks kohtule ühtegi tõendit. Ainuüksi hagejate paljasõnaliste väidete alusel ei saa kohus selles veenduda ega selle kohta hinnangut anda. Kuigi kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad osaühingult
  94. a 10 2-17-19388 aprillis mitmes osas laekunud lähetushüvitised, ei saa sellest järeldada, et kostjal on vara, mille arvel võimaldada endale erinevaid puhkusereise. 7.
  95. Eelnevat arvestades jättis maakohus ülalpidamiskuludest ja isa kanda 30%. põhjendatult ema kanda 70% laste Muu hulgas on sissetulekust juhinduvas proportsioonis ülalpidamiskulude jaotamine praegusel juhul põhjendatud ka seetõttu, et ema saab oma sissetulekute juures võimaldada lastele parema elulaadi (tasuline erakool ja hulgaliselt huvialaringe), mistõttu luges maakohus kummagi lapse põhjendatud kuluks üle 900 euro kuus. Samas, isa oma sissetulekute juures selliste kulutuste tegemist lastele võimaldada ei saaks.
  96. Hoolimata sellest, et praegusel juhul on põhjendatud proportsioon vanemate vahel 70%:30%, ei või lastele makstav elatis olla väiksem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär, sest kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et praegusel juhul esineb PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus mõista temalt välja alammäärast väiksem elatis. Kuna hagejad taotlesid elatise väljamõistmist selliselt, et see ei oleks väiksem kui elatise alammäär, siis tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni selle taotluse osas täiendada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Arvestades seda, et maakohus mõistis vanema poja ülalpidamiseks välja elatise 259 eurot 4 senti ja noorema poja kasuks 275 eurot 11 senti, kuid tänaseks on elatise alammäär 292 eurot, on elatise suuruse sidumine elatise alammääraga igati põhjendatud.
  97. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis jättis maakohus õigesti menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Arvestades seda, et hagejate nõue jäi olulises rahuldamata ning seda, et kostja on kehtiva kohtulahendi alusel elatist maksnud, kuid keeldus suuremat elatist maksmast, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium ka apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.