Obsah (6)

§ 184§ 63§ 65§ 76§ 424§ 73

1-10-8498 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-10-8498 (08930000330) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marju

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Grigory Shcherbakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 21.06 2012 otsusega tunnistati Grigory Shcherbakov süüdi

§ 1841 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi.

Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2013 otsusega mõisteti G. Shcherbakovile nende sätete järgi

§ 63

lg-t 1 kohaldades 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 03.07.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti G. Shcherbakovile 10 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust. 2. 22.11.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid G. Shcherbakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. G. Shcherbakovi karistusaeg algas 17.05.2010, see lõppeb 14.10.2020.

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 23.11.2019.

G. Shcherbakovi isikuandmetele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist tingimuslikult, s.o juhul kui kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätestatut. 1 1-10-8498

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab nagu ka vangla G. Shcherbakovi ennetähtaegset vabanemist.
2. Kohtuistungi eelselt esitasid G. Shcherbakovi tütred A. S ja Y. S , G. Shcherbakovi ema E. S ja abikaasa J. A kohtule avaldused, milles toetatakse G. Shcherbakovi ennetähtaegset vabanemist.
3. Kaitsja esitas kohtule tõendid G. Shcherbakovile tervishoiuteenuste osutamise kohta vangistuse tingimustes, 17.01.2017 otsuse osalise töövõimetuse tuvastamisest üldhaigestumise põhjusel ja ärakirja kaebusest Tartu Halduskohtule 05.07.2019 distsiplinaarasjas koos vastusega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Kohtuistungil avaldas G. Shcherbakov, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Ta soovib taastada peresuhted lähedastega. Karistuse kandmise põhjuseks on narkootikumide salakaubavedu. Kuriteo toimepanemise põhjuseks oli iseenda rumalus, eesmärk teenida raha, teadmata millega tegeletakse. Ta üksnes rahastas narkootiliste ainete käitlemist. Enda sõnul aga rahastamisega tegelenud ei ole, tegu on süüdistusakti sõnastusega. Narkootiliste ainete käitlemisest sai teada peale enda kinnipidamist. Kuriteo toimepanemise ajal oli transpordiettevõtte kaasomanik, mis osutas rahvusvahelisi veoteenuseid. Vabanemisjärgseteks tööülesanneteks oleksid logistika- ja transpordialased konsultatsioonid OÜ-s M. Hiljem, kui tervis paraneb, on võimalik ettevõtlusega tegeleda. xxxxxxxxxx. Kuna tema suhtes tehti väljasaatmisotsus, siis sellest tulenevalt talle sotsiaalprogramme ei osutata. Töökohustusi täidab ta vanglas vastavalt tervislikule seisundile. Abikaasa ja tolle tütardega faktiliselt koos ei ole elanud, kuid ühiselt on tähistatud tähtpäevi. Kinnipidamisasutuses toimub suhtlus üksnes pereliikmetega. Vanglas viibib tugevdatud järelvalvega osakonnas. Mistõttu ta kõnealuses osakonnas karistust kannab, seda ta ei tea. Vangistuses viibimise perioodil soodustusi kohaldatud ei ole. Narkootikume tarvitanud ei ole, nagu ei tarvita ka alkoholi. Läbitud sotsiaalprogramm tuli kasuks ja see aitab omandatud teadmisi vabanemise korral rakendada. Abikaasa õpib, saab toetusi ja lisaks toetab teda ka kinnipeetav ise.
5. Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta, tuues täiendavalt välja, et läbitud sotsiaalprogrammid on suunatud edaspidisele seaduskuulekale käitumisele. Vaatamata tervislikule seisundile, tema kaitsealune töötab. Vangla on korduvalt edasi lükanud tervishoiuteenuste osutamist. Elu- ja töökoht ning toetavad lähedased räägivad resotsialiseerumise kasuks. Vangistuse ajal abiellunute vahel on toetavad suhted. Elamisloa taotluse on esitanud abikaasa ja see on menetluses. Viimase aasta jooksul kaitsealuse käitumises probleeme esinenud ei ole. Pikaajaline vangistus on oma eesmärgi saavutanud. Suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega puudub. Uute kuritegude toimepanemise risk on välistatud. Resotsialiseerumine peab olema etapiline ja üheks selle väljundiks on käitumiskontroll. Kaitsja märgib ka, et tegemist on kaitsealuse viimase võimalusega vabaneda vangistusest ennetähtaegselt. Menetluses olev distsiplinaarsüütegu on väheoluline. Väheolulisus väljendub kohaldatud karistuses, so noomituses. Kaitsealune kannab vanglakaristust esmakordselt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud G. Shcherbakovi isikliku toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades, et alused G.

Shcherbakov ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 1-10-8498 Kohus möönab, et G. Shcherbakov on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest ehk et G. Shcherbakovi puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 10. Kohus möönab, et G. Shcherbakovi puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20) – iseloomustuse kohaselt on G. Shcherbakovi vangistuse tingimustes distsiplinaarkorras karistatud üks kord, kuid kohtu ette toodud materjalide pinnalt on sedastatav, et 05.07.2019 määratud distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olev käskkiri ei ole jõustunud, kuna G. Shcherbakov on esitanud vastava kaebuse Tartu Halduskohtule. Kuna distsiplinaarsüüteo otsus ei ole jõustunud, on G. Shcherbakov distsiplinaarkorras karistamata isikuks. Nõustuda saab sellegagi, et G. Shcherbakovi käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on G. Shcherbakov vangistuses tegelenud nii õppimise kui töötamisega, ent mis oluline – töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul ja seda vaatamata oma tervislikule seisundile. Pikemaajaline töötamine toob kaasa järelduse säilinud tööharjumuse kohta. Ühtlasi on töötamisest saadud sissetulek taganud talle iseseisva toimetuleku ja võimaluse toetada oma abikaasat. Iseloomustuse kohaselt on G. Shcherbakovil võimaliku vabanemise järgselt võimalus asuda täitma töökohustusi OÜ-s M. Välja toomist vajab seegi, et G. Shcherbakov on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja vestlustes kriminaalhooldusametnikuga. Iseloomustuse kohaselt on G. Shcherbakovi vangistuses viibimise jooksul läbinud korduvalt A1 riigikeele kursuse. Ta on osalenud ka A2 riigikeele kursusel, kuid eksami sooritus positiivsele tulemusele ebaõnnestus. Kahtlusteta evivad kaalu head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavad kaalu isiku vabastamiseks. G. Shcherbakovil on olemas vabanemisfondis rahalised vahendid esmaseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. Võlakohustused tal puuduvad. Samuti – kuigi G. Shcherbakovil puudub kehtiv elamisluba Eestis ja ta kuulub vangistusest vabanemisel Eestist väljasaatmisele, on kaitsja kohtuistungil kinnitanud, et G. Shcherbakovi abikaasa on esitanud elamisloa taotluse. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et G. Shcherbakovi puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad ja tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas. 11.

§ 76

lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. G. Shcherbakov soovib võimaliku vabanemise korral asuda elama talle endale kuluvasse korterisse ühes oma abikaasaga. Iseloomustuse koostamise seisuga korteris keegi ei ela. Kehtiv elamisluba G. Shcherbakovil puudub. Tartu Ringkonnakohus selgitas 07.11.2018 G. Shcherbakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine määruses, et vabaneva kinnipeetava kohta tehtud otsus tema riigist väljasaatmiseks ei ole asjaolu, mida kohtud ennetähtaegse vabastamise põhjendatust hinnates võiksid arvesse võtta. 3 1-10-8498 Seega tuleb nentida G. Shcherbakovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt G. Shcherbakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vaatamata sellele, et esinevad formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks, leiab kohus, et G. Shcherbakovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 12. G. Shcherbakov mõisteti süüdi ja ta kannab pikaajalist vanglakaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tegemist oli grupis organiseeritult sooritatud korduvate ja korduvate tegudega, mitte aga ühekordse juhusliku tegevusega. Vangla on hinnanud G. Shcherbakovi ühiskonnas kõrgohtlikuks. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et G. Shcherbakov pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Iseloomustusestki nähtub, et G. Shcherbakov ja tema pere olid majanduslikult kindlustatud, kuid G. Shcherbakovi motiveeris kuritegu toime panema majandusliku kasu saamine. Ka pole võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et viimatise süüdimõistmise aluseks oleva kuriteo pani G. Shcherbakov toime katseajal, kui ta oli süüdi mõistetud

§ 424

järgi ja oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi

§ 73alusel.

Mõistetud karistuse täitmisele pööramise oht ei hoidnud G. Shcherbakovi eemal uue eelnevast ühiskonnaohtlikuma kuriteo toimepanemisest. Seega G. Shcherbakovi tegevust ei piiranud hirm võimaliku pikaaegse vangistuse ees. Selline käitumismuster annab alust rääkida G. Shcherbakovi puhul uute kuritegude toimepanemise ohust. Iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks ka suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega – ja kuigi taolist suhtlust G. Shcherbakov ise eitab, nähtub iseloomustusest, et kriminaalkorras karistatud isikutega on suhtlus toimunud telefonikõnede ja kirjavahetuse kaudu. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus ka G. Shcherbakovi kohtuistungil avaldatuga, millest nähtub, et end süüdi toimepandud kuriteos ta ei tunnista - tegu on süüdistuse sõnastusega. Eeltoodust saab teha vaid järelduse, et G. Shcherbakov ei mõista enda toimepandud kuritegu ja selle raskust ning esitab vaid end õigustavaid seisukohti toimepandule. Seega pole G. Shcherbakovist lähtuv oht majandsusliku kasu saamise eesmärgil süütegude toimepanemiseks maandatud, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab G. Shcherbakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 13. Analüüsides toimepandud tegude tehiolusid, on kohus seisukohal, et vaatamata G. Shcherbakovi vangistusaegsele üldjoontes positiivsele käitumisele ja progressile on ta toime pandud tegudega kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd ulatuslikult, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Olgu ka korratud, et seadusandaja tahte kohaselt (vt

§ 76

lg 4) on süüdimõistetu vangistusaegne korrektne käitumine vaid üks aspekt, mida kohus arvestab vabastamisküsimuse lahendamisel. Kohus ei saa kõrvale jätta ega jäta kõrvale toimepandud kuriteo asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolusid kohustub kohus arvestama seadusest tulenevalt. Lisaks tuleb silmas pidada, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuna G. Shcherbakovi karistamise aluseks olevad teod viitavad võimalusele, et ta on suuteline uuteks kuritegudeks isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil ja arvestades, et G. Shcherbakovi tervislik seisund võimaldab töökohustusi täita vaid piiratud ulatuses, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule. Eeltooduga seoses kohus möönab, et G. Shcherbakovi vabanemise korral on tal vabaks kasutamiseks rahalisi vahendeid väärtuses, mis võimaldavad tal vähemalt mõne aja jooskul raskusteta majanduslikku toimetulekut ning olemas on ka töökohagarantii. Siinkohal on oluline, et G. Shcherbakovil puuduvad võlgnevused, mis tema majanduslikku toimetulekut võiks ohustada. Märgitu koostoimes asjaoluga, et G. Shcherbakov oli kuritegude toimepanemise ajal enda sõnade kohaselt majanduslikult kindlustatud, viitab ühetaoliselt, et G. Shcherbakovi majanduslik kindlustatus pole juba varasemalt olnud tema õiguskuulekuse 4 1-10-8498 garantiiks, mistõttu ei saa ka antud juhul omistada tema heale majanduslikule toimetulekule suurt ja ülekaalukat tähendust.

1. Vaatamata asjaolule, et kohtu veendumusel pole G. Shcherbakovi poolt ära kantud karistuse pikkus ja temast lähtuv oht piisavad tema karistuse kandmise viisi muutmiseks, ei pea kohus võimalikuks G. Shcherbakovi vabastamist ka järgmistel põhjustel. G. Shcherbakovi kohta koostatud iseloomustuse järgi ja vastavalt kohtuistungil kinnitatule, kannab kinnipeetav karistust vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Ka on G. Shcherbakov kohtule kinnitanud, et soodustusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Individuaalne täitmiskava ei näe ka ette avavanglasse paigutamise võimalust. G. Shcherbakov, kandes karistust vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas, on kinnipidamisasutuse poolselt hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab pidevat tugevdatud järelevalvet, suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele ja võimaldamaks vangistusasutusel tema suhtes vangistuse täideviimist. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuses olnud kõikuv. Süüdimõistetul on esinenud probleemkäitumist suhtlemises. Iseloomustusest nähtuvalt on varasemalt mõtlemises ja hoiakutes ilmnenud ärritust/kõrgenenud hääletooni/ebaviisakust, kui G. Shcherbakov ei saavuta oma tahtmist. Kuna aga selliste käitumismallide esinemist kinnipidamisasutus ei ole täheldatud vaid viimase aasta kestel, siis järeldab kohus, et tegemist on olukorraga kus kinnipeetava käitumismustris on ilmnenud muutused alles viimasel ajal ja puudub võimalus kinnitada toimunud muutuste püsivust ning G. Shcherbakov on alles oma mõttemaailmas suundumas seaduskuulekale teele.
2. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani G. Shcherbakov toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht, lähedaste toetus, ta oli majanduslikult kindlustatud ja ta juhtis toimivat äriühingut, ehk et sisuliselt olid G. Shcherbakovil olemas ligilähedaselt samalaadsed tingimused, mis toetavad vaadeldavalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist. St, et juba varasemalt pole G. Shcherbakovi vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja G. Shcherbakovi vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni
3. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele G. Shcherbakovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis G. Shcherbakovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja G. Shcherbakovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus selgitab, et oma seisukoha kujundamisel on arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal ja lisaks prognoosotsustust G. Shcherbakovi käitumisele võimaliku vabanemise korral. /allkirjastatud digitaalselt/ 5