Obsah (4)

§ 181§ 184§ 182§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-179 Otsuse kuupäev 2. august 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Evi Mändla kaebus Sotsiaalkindlustusameti 5.

§ 181lg 1, Ts

ÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-19-179

1. Evi Mändla (kaebaja) esitas
2. oktoobril 2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine). Kaebajale on määratud vanaduspension alates
3. juunist
5. SKA otsustas
6. novembri
7. a otsusega nr M34312 mitte arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka karjaskäimise aega (vt ka haldusasi nr 3-19-178).
8. Kaebaja esitas
9. novembril 2018 SKA-le otsuse nr M34312 peale vaide ning ühtlasi tundis huvi, miks ei ole tema pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud töötamist kolhoosniku tööraamatu alusel aastatel 1960 ja
11. SKA tegi
12. detsembril 2018 otsuse nr M34312, millega otsustas arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamise „Koit“ kolhoosis ajavahemikul
13. juuli 1960 kuni
14. detsember 1961 kolhoosniku tööraamatu nr 271 alusel alates
15. oktoobrist 2018 (p 1). Samuti arvestati Põlva maakonna
16. novembri
17. a arhiivteatise nr 45/M-26 alusel kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamine „Juuni võit“ kolhoosis perioodina
18. juuni 1957 kuni
19. juuli 1959 alates
20. oktoobrist 2018 ja samast ajast lõpetati üldkande alusel arvestatud staaž 5 kuud 25 päeva normipäevade alusel.
21. Kaebaja esitas
22. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
23. Kaebaja on seisukohal, et SKA muutis vaideotsusega küll pensioniõigusliku staaži, ent rahalist tasaarveldust pensionil oldud aastate eest tagantjärgi ei tehtud. Kaebaja palub selles osas haldusakti tühistada.
24. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 25 lg 1 p-st 3 tulenevalt arvutatakse määratud riiklik pension ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolud tekkimisel. Kui avaldus pensioni ümberarvutamiseks esitatakse koos asjakohaste dokumentidega ühe kuu jooksul pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest, siis arvutatakse määratud pension ümber avalduse esitamise päevast alates. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber aga avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kaebaja pensioni suurendamist tingivad asjaolud olid tekkinud oluliselt varem kui üks kuu enne avalduse esitamist, seega kuulus kaebaja pension ümberarvutamisele avalduse esitamise kuule järgnevast kuust. Kaebaja pension arvutati ümber ekslikult avalduse esitamise päevast, kuid see oli kaebajale soodne. Vastustaja selgitab, et enammakstud pensioni tagasi nõudmine ei oleks käesoleval juhul õiguspärane ega kooskõlas hea halduse tavaga, mistõttu otsust ümber ei vaadata. Kaebajale määrati pension
25. juunil 1997 riiklike elatusrahade seaduse (RES) alusel ning pension arvutati ümber ka
26. aastal jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 50 alusel. Neid otsuseid ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja ei esitanud 6 kuu jooksul arvates RPKS 2000 jõustumisest avaldust pensioni ümberarvutamiseks ja sellest tulenevalt arvutati tema pension
27. aastal ümber kooskõlas tol ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
28. märtsi
29. a määrusega nr 108 kinnitatud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend“ § 49 lg-tega 1 ja
30. Kõik pensionitoimikus olevad pensionistaaži tõendavad dokumendid esitas kaebaja koos avaldustega pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks
31. aastal ja nende alusel tehtud pensioni määramise otsust ega varasemat ümberarvutamise otsust kaebaja vaidlustanud ei ole. Kuna kaebaja
32. oktoobril 2018 avaldusega uusi dokumente ei esitanud lähtus vastustaja pensionitoimikus kajastatud dokumentidest. Seega kohaldub kaebaja 23.10.2018 esitatud 2 3-19-179 avalduse alusel tehtud pensioni ümberarvutamisele RPKS § 25 lg 1 p
33. Samuti ei ole kaebaja taotlus käsitatav menetluse uuendamise taotlusena, kuna ei esine ühtegi haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 1 toodud alust. KOHTU SEISUKOHT
34. Kohus võtab haldusasjas nr 3-19-178 esitatud pensionitoimiku asja materjalide juurde, sest sellest nähtuvad pensioni määramisel ja hilisemal ümberarvutamisel arvestatud dokumendid. Kaebaja on nimetatud pensionitoimiku materjalidega tutvunud juba haldusasja nr 3-19-178 raames.
35. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas
36. oktoobril 2018 SKA-le avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine). Kaebajale määrati pension
37. juunist 1997 ning arvutati ümber
38. aastal.
39. novembril 2018 esitatud vaides märkis kaebaja, et tema pensioniõigusliku staaži hulka ei ole ekslikult arvatud ka töötamist kolhoosniku tööraamatu alusel. Vaidlustatud
40. detsembri
41. a otsusega nr M34312 arvutati kaebaja pension ümber alates
42. oktoobrist 2018 ehk avalduse esitamise päevast. Kaebaja ei vaidlusta eelnimetatud otsust pensioniõigusliku staaži puudutavas osas. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja eksis üksnes pensioni ümberarvutamise päeva kindlaks tegemisel. Pension oleks tulnud tema hinnangul ümber arvutada tagasiulatuvalt ja selle alusel maksta kõrgemat pensioni kogu pensionil oldud aja eest, mitte pensioni ümberarvutamise avalduse esitamise päevast alates. Vastustaja on seisukohal, et selliseks tagasiulatuvaks pensioni määramiseks ja maksmiseks alust ei ole.
43. RPKS § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud pension ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. RPKS § 39 alusel Sotsiaalkaitseministri kehtestatud
44. detsembri
45. a määruse nr 70 “ Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 12 lg 2 näeb samuti ette, et täiendava pensioniõigusliku staaži dokumendi esitamisel tehakse täiendav pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas RPKS §-ga 28 ja pension arvutatakse ümber RPKS § 25 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtajast. Nimetatud normidest nähtub selgelt, et pensioni ümberarvutamine toimub avalduse esitamise ajast lähtuvalt kas avalduse esitamise kuupäevast või avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast ega võimalda määratud pensioni ümber arvutada tagasiulatuvalt pensioni määramise otsusest alates.
46. Kaebaja ei tuginenud SKA-le
47. oktoobril
48. aastal esitatud avalduses uutele dokumentidele. SKA võttis avalduse lahendamisel arvesse pensionitoimikus kajastatud dokumendid, sh
49. novembri
50. a arhiiviteatise nr 45/M-26, ning hindas pensioni suurendamist tingivaid asjaolusid nendest lähtuvalt. Kuna kaebaja varasemaid pensioni määramise ning ümberarvutamise otsuseid ei vaidlustanud, siis on SKA õigesti maksnud pensioni nende otsuste alusel. Pensioni ümberarvutamine ei anna õigust pensioni määramiseks ja selle alusel pensioni maksmiseks alates esimesest pensioni määramise otsusest, vaid pension arvutatakse ümber lähtuvalt avalduse esitamise kuupäevast edasiulatuvalt. Kohus nõustub vastustajaga selles, et pensioni suurendamist tinginud asjaolud olid tekkinud enne pensioni ümberarvutamise avalduse esitamist, mistõttu on vaidlustatud otsuses ebaõigesti lähtutud RPKS § 25 lg 1 p 3 esimesest lausest ehk arvutanud määratud pensioni ümber uue avalduse esitamise päevast. Õige olnuks arvestada määratud pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Nimetatud eksimus on aga kaebajale soodne ning ei ole 3 3-19-179 otsuse tühistamise aluseks. Kohus ei tohi kaebust lahendades kaebaja olukorda vaidlustatud haldusaktis kajastatuga võrreldes halvendada. Vastustaja on õigesti leidnud ka seda, et enammakstud pensioni tagasinõudmine ei oleks käesoleval juhul kooskõlas hea halduse põhimõttega, mistõttu ei esine alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ka on vastustaja kohtumenetluses kinnitanud, et kaebajale tehtud otsust kaebaja kahjuks muutma ei hakata ning enammakstud pensioni tagasi ei nõuta.
51. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebuse rahuldamata ning võimalikud menetluskulud poolte endi kanda (

§ 108lg 1 ja 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4