KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1609 T

) § 131 lõigetele 1 ja 4, § 188 lõike 1 punktile 8 ja § 186 lõikele

1. Kohus leidis, et lapse huvides on avalduses nimetatud tehingute tegemine. Tehinguteks nõusoleku andmine võimaldab rahalisi vahendeid kasutada alaealise huvides. Kohus nõustus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, et raha tuleb paigutada lapse pangakontole märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Lapse ülalpidamise peab tagama tema vanem. Osaliselt on võimalik last ülal pidada ka saadavast toitjakaotuspensionist. Vanemad peavad lapse vara võimaluse korral kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja pigem kasu saamise teel suurendama kui vähendama. Seega on võimalik lapse vahendeid tema ülalpidamiseks kasutada alles seejärel, kui avaldaja enese pärandvarast saadavad vahendid on ammendunud. Seejärel on võimalik avaldajal taotleda luba lapse ülalpidamiseks tema arvelduskontol olevate vahendite kasutamist. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealise huvid seoses kõnesolevate tehingutega on igakülgselt kaitstud, rahuldas kohus avalduse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. 11.06.2019 esitatud määruskaebuses palub avaldaja muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3, asendades see järgmise sõnastusega: kohustada avaldajat määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingu tulemusena saadavad rahalised vahendid paigutama puudutatud isiku I arvelduskontole ja kasutama raha puudutatud isiku I huvides, sh tema ülalpidamiseks. Arvelduskonto kasutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.
3. Avaldaja ei nõustu lapse arvelduskontole vastavalt kohtu nõusolekule saadud rahaliste vahendite kasutamise määratlusega, sel viisil raha kasutamine ei vasta lapse huvidele ega avalduse eesmärgile. Avalduse eesmärk on jätkuvalt kohtu nõusoleku saamine lapse nimel pärandvaraga tehingute tegemiseks, s.o pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite väljavõtmiseks. Kohus rahuldas avalduse vaid lapse tuleviku kindlustamise osas ja sedagi mitte täies ulatuses, kuna on ilmselge, et lapse tulevik sõltub tema igapäevasest arengust, mille tagamiseks on vaja vahendeid. Kohtul ei olnud avalduse lahendamisel alust kahelda selles, et avaldaja lähtub lapse varahooldusõiguse teostamisel üksnes lapse huvidest, mistõttu ei 3 ole põhjendatud piirata lapse arvelduskonto kasutamist. Rahaliste vahendite väljavõtmise vajaduse korral kohtu poole pöördumine nõusoleku saamiseks on üksikvanemale keeruline ja nii ajaliselt kui rahaliselt kulukas. Küsitav on kohtu seisukoht, et osaliselt on võimalik last ülal pidada ka saadavast toitjakaotuspensionist.
4. Puudutatud isikule I määratud esindaja ja puudutatud isik II leidsid, et määruskaebus on põhjendamatu.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.05.2019 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata avalduse kohtult nõusoleku saamiseks puudutatud isiku I pärandvarana saadud rahaliste vahendite käsutamiseks. Ringkonnakohus saab teha selles osas ise uue määruse, millega rahuldab avalduse ka vastavas osas. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja ei vaidlusta määrust osas, milles kohus andis talle nõusoleku puudutatud isiku I nimel pärandvarana saadud pensioniosakute tagasivõtmiseks puudutatud isikule I kuuluvas osas ja rahaliste vahendite väljavõtmiseks puudutatud isikule I kuuluvas osas. Seega selles osas on määrus jõustunud.
7. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja esitanud käesolevas asjas sisuliselt kaks avaldust, s.o 1) avalduse kohtult nõusoleku saamiseks puudutatud isikule I pärandvarana jäänud pensioniosakute tagasivõtmiseks (kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lõike 2 mõistes) ja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite väljavõtmiseks ning 2) avalduse kohtult nõusoleku saamiseks eelmainitud rahaliste vahendite puudutatud isiku I huvides (sh ülalpidamiseks) kasutamiseks. Kolleegium möönab, et avalduse sõnastusest ei ole selgelt arusaadav, milleks konkreetselt avaldaja kohtult nõusolekut taotleb - avalduses on taotletud nõusolekut pensionifondi kontol kogutud raha „kättesaamiseks“ ja arvelduskontol kogutud raha „kättesaamiseks“. Eeltoodust koosmõjus avalduse põhjendustega on aga arusaadav, et avaldaja soovib nõusolekut puudutatud isikule I pärandina jäänud pensioniosakute tagasivõtmiseks ja sellest saadavate rahaliste vahendite koos pärandina saadud pangakontol olevate rahaliste vahendite puudutatud isiku I ülalpidamiseks kasutamiseks. Maakohus on seda lahendanud justkui ühe avaldusena, kuna vaidlustatud määruse resolutsioonist nähtub, et kohus rahuldab avalduse. Sellisest otsustusest võib järeldada, et kohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Samas on kohus resolutsiooni punktis 3 siiski piiranud rahaliste vahendite kasutamist, seega justkui jätnud avalduse n-ö teise taotluse osas rahuldamata. Selliselt on maakohtu lahend vastuoluline.
8. Kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus on põhjendamatult seadnud avaldajale piirangu lapse poolt pärandvarana saadud rahaliste vahendite lapse huvides kasutamiseks.

§-st 130 tuleneb, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

§ 186

lõike 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab 4 eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks ning lõike 4 kohaselt on kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks vajalik vaid

§ 186lõikes 1 nimetatud juhul.

Eeltoodust nähtuvalt kehtib seaduses eeldus, et lapsele kuuluvat raha kasutatakse lapse ülalpidamiseks (

§ 130

, § 186 lõige 1) ning sellisel juhul ei ole vaja arvelduskonto käsutamiseks taotleda kohtult eraldi nõusolekut. Seega ei ole

-iga kooskõlas kohtu seisukoht, et lapse vahendeid on võimalik tema ülalpidamiseks kasutada alles seejärel, kui avaldaja (elusoleva vanema) enese pärandvarast saadavad vahendid on ammendunud. Praegusel juhul on avalduses ka esile toodud, et pärandist saadava raha kasutamine lapse heaks on lapse huvides, kuna avaldajal üksikvanemana ei ole võimalik lapsele samal määral ülalpidamist võimaldada kui varasemalt. Asjaolu, et laps saab lisaks toitjakaotuspensioni, ei võta vanemalt ära seadusest tulenevat õigust kasutada lapsele kuuluvat raha tema ülalpidamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul ka asjakohane lapsele määratud esindaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-127-15 (punkt 26), kuivõrd selles käsitletakse lapsele kuuluva vara (kinnisasja) võõrandamist tema ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole üldjuhul lapse huvides võõrandada talle kuuluv vara ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Praegusel juhul on aga tegemist küsimisega lapsele kuuluva raha kasutamiseks, mille osas kehtib seadusest tulenevalt eeldus, et seda võib kasutada lapse ülalpidamiseks. 13. Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 muuta vastavalt avaldaja taotlusele selliselt, et kohustada avaldajat määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingute tulemusena saadavad rahalised vahendid paigutama lapse arvelduskontole ja kasutama raha lapse huvides, sh tema ülalpidamiseks. Samuti tuleb märkida, et kõnealuse arvelduskonto käsutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut. 14. Kooskõlas TsMS § 172 lõikega 1 ja sama paragrahvi lõike 3 teise lausega jäävad puudutatud isikule I määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 5