Obsah (7)

§ 2612§ 80§ 2§ 238§ 34§ 341§ 342

Väärteoasi 4-19-4845 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4845 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistung

§ 2612

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Väärteokirjelduse kohaselt heidetakse Aivar Kaurile ette, et tema juhtis 05.09.

1. a kell 14.58 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, JõgevaMustvee mnt 26.kilomeetril (suunaga Mustvee poole) mootorsõidukit Scania R420, registreerimismärgiga xxxxxx, koos haagisega Kögel xxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxx, s.o autorongi, mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Haagise tegelik mass oli 27 485 kg, lubatud suurim registrimass 24 000 kg. Juht esitas Maanteeameti poolt väljastatud veoloa nr
2. Teostades kirjeldatud viisil avalikult kasutataval teel erivedu, rikkus juht liiklusseadusega kehtestatud korras väljastatud eriloa tingimusi. Kirjeldatud teoga rikkus Aivar Kaur

§ 80lg-te 1, 2 nõudeid.

Tõendid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, blankett VTMS § 19, massimõõteseadme kasutamise protokoll, eriveoloa koopia. Kergendav asjaolu on isiku puhtsüdamlik kahetsus. Kergendava asjaoluna menetleja arvestas, et isik tunnistab oma süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. 16.09.
2. a esitas Aivar Kaur Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja kaebuse (tl 2; 20). Kaebuse kohaselt Aivar Kaur soovib vaidlustada tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse kuna leiab, et autorong vastas väljastatud eriloale (tuginedes seejuures Maanteeameti seisukohale) ning ta võis autorongiga osaleda liikluses.
3. Tartu Maakohtu 18.09.
4. a määrusega (tl 16-17) saadeti Aivar Kauri kaebus kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
5. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 30).
6. Kohus jättis 07.10.
7. a määrusega (tl 49-50) Aivar Kauri kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.09.
8. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,19,010801 käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
9. 11.10.
10. a saabus kohtusse kaebuse täiendus (tl 55-57), mille esitas Aivar Kauri lepinguline kaitsja Maano Saareväli. Kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik tema suhtes 05.09.
11. a koostatud kiirmenetluse otsuse täies ulatuses, leides, et ta ei ole talle väärteokirjelduses etteheidetavaid väärtegusid toime pannud. Esiteks tuuakse kaebuses välja, et väärteokirjeldus on ebaselge. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik esitas kontrollimisel Maanteeameti poolt väljastatud eriloa. Kuigi otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule 2 ette, et ta rikkus eriloa tingimusi, siis ei nähtu otsusest küllaldase selgusega, milliste eriloa tingimuste rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Otsuses on küll viidatud autorongi (haagise) registrimassi ja teljekoormuse ületamisele, kuid väärteokirjeldusest jääb ebaselgeks, kas etteheide puudutab kogu autorongi masside ületamist või üksnes haagise masside ületamist. Kuna

§ 2

p 4 kohaselt koosneb autorong vedava sõiduki ja veetava sõiduki ühendist, siis ei ole autrong ja haagis samastatav viisil nagu seda on teinud kohtuväline menetleja vaidlusaluses kiirmenetluse otsuses. Lisaks on otsus ebaselge seetõttu, et kuigi eriloaga antaksegi õigus kasutada üldkorras kehtestatud massipiiranguid ületavaid sõidukeid ning menetlusalune isik kehtestatud korras väljastatud eriloa ka esitas, on talle ette heidetud just üldkorras kehtestatud massipiirangu (registrimassi) ületamist, aga mitte eriloaga lubatud massipiirangu ületamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole väärteokirjeldus piisavalt selge ning rikutud on isiku kaitseõigust. Väärteokirjelduse sisulise ebaselguse tõttu ei saa selgeks pidada ka väärteo asjaolusid. Olukorras, kus menetlusalune isik on juhtinud

§ 80

lg 3 kohaselt kehtestatud massipiiranguid ületavat sõidukit, kuid on esitanud

§ 80

lg-s 2 ettenähtud korras väljastatud eriloa ning kiirmenetluse otsuses ei heideta menetlusalusele isikule ette eriloal märgitud massipiirangute ületamist, ei saa väärteo asjaolusid pidada selgeks. Just eriluba annabki õiguse juhtida

§ 80

lg 3 alusel kehtestatud massipiiranguid ületavaid sõidukeid ning

§ 80

lg 2 on erinorm

§ 80lg 1 ees.

Heites menetlusalusele isikule ette

§ 80

lg 1 nõude rikkumist, tuleb otsuses märkida asjaolud, millest tulenevalt on võimalik kindlaks teha, et menetlusalune isik rikkus eriloaga kehtestatud massipiirangu tingimusi. Sama kehtib ka

§ 80lg 2 rikkumises seisneva etteheite suhtes.

Vaidlustatud kiirmenetluse otsuse selliseid asjaolusid aga ei sisalda. Hoopis vastupidi heidetakse menetlusalusele isikule ette haagise registrimassi ületamist. Luba haagise registrimassi ületamiseks tulenes autorongile välja antud eriloast. Heites menetlusalusele isikule ette

§ 238

kohase väärteo toimepanemist, tuleb ära näidata, millised sõitjate- või veoseveo nõudeid menetlusalune isik rikkus. Vaidlustatud kiirmenetluse otsuses ei ole kirjeldatud ühtegi

§-s 34 sätestatud nõude rikkumist ega ka mujalt tulenevate nõuete rikkumist. Arvesse ei lähe kiirmenetluse otsuses esitatud etteheide haagise registrimassi ületamise kohta (võimalik

§ 34

lg 8 kohane rikkumine), kuivõrd autorongile oli Maanteeameti poolt väljastatud eriluba nr 1019159894 kehtivusega 05.09.

1. a kell 07.43 kuni 06.09.2019 a kell 23.
2. Eriloa kohaselt oli autorongi lubatud suurimaks tegelikuks massiks määratud 50 tonni. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud massimõõtmise protokolli kohaselt mõõdeti autorongi tegelikuks massiks 43 259 kg ehk 43,259 tonni. Seega oli menetlusaluse isiku poolt juhitud autorongile eriloaga määratud üldkorras kehtestatud massipiirangust suurem massipiirang ning seetõttu ei ole

§ 80

lg 1 menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav.

§ 341

kohane eriluba legaliseerib

§ 80

lg 1 piirangute rikkumise (

§ 34lg 9, § 80 lg 2).

Eriloa omamise tõttu on asjakohatu väärteokirjelduses esitatud etteheide, et menetlusaluse isiku poolt juhitud autorong (haagis) ületas registreerimisel määratud massiväärtusi - eriluba võimaldabki neid väärtusi ületada. Seega ei ole

§-s 238 sätestatud väärteo toimepanemine tõendatud ning esineb alus selles osas väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku seisukoht

§ 2612

lg 1 esimese koosseisualternatiivi osas ühtib menetlusaluse isiku seisukohaga

§ 238osas (eeltoodud), kuivõrd suurima massi ületamine on lubatud eriloa alusel.

Eriluba kuni 50-tonnise tegeliku massiga autorongi juhtimiseks oli menetlusalusel isikul olemas. Hinnates, kas menetlusaluse isiku tegevuses esineb

§ 2612

lg 1 teisele koosseisualternatiivile vastavad tunnused, leiab menetlusalune isik, et eriveo tingimusi menetlusalune isik ei rikkunud. Väärteokirjeldusest ei nähtu, milliseid konkreetseid eriloa tingimusi menetlusalune isik võis rikkuda. Seega on eriloa tingimuste etteheide põhjendamata, tõendamata ja ebaselge. Asjaolu, et haagis üksinda ületas registreerimisel määratud 3 registrimassi, ei oma asjas tähtsust, kuivõrd tulenevalt eriloaga lubatud suurimast haagise teljekoormusest (kuni 30 tonni ehk 10 tonni haagise üksiku telje kohta), oligi haagisele eriloaga lubatud registreerimisel määratust suurem mass. Menetlusalune isik toob välja, et isegi kui asuda seisukohale, et eriluba pidi sisaldama sõnaselget viidet selle kohta, et haagise tegelik mass tohib ületada selle registreerimisel määratud registrimassi, kuid ei sisaldanud seda, puuduvad sellele vaatamata menetlusaluse isiku teos

§ 2612

lg 1 ja

§ 238subjektiivsed koosseisutunnused.

Menetlusaluse isiku teos ei esine tahtlust ega ettevaatamatust. Menetlusalune isik võttis autorongi juhtimiseks koos sellele väljastatud eriloaga, mis lubas tal juhtida ja liikluses osaleda konkreetse autorongiga, mille tegelik mass ei ületa 50 tonni. Sellist piirangut autorong ei ületanud. Autorong osaleb liikluses tervikuna, st et haagis ja veduk ei saa liikluses osaleda eraldi. Seega tee püsivuse seisukohast omab tähtsust mitte üksiku veoüksuse mass vaid autorongi kogumass ning teljekoormused (auto või autorongi mass koormab teed läbi telgede ehk rataste). Menetlusaluse isiku arusaama asjakohasust ja õigsust on kinnitanud ka eriloa väljastanud Maanteeamet 12.09.2019. a kirjaga. Eeltoodust tulenevalt leiab menetlusalune isik, et ta ei ole eiranud juhile vajalikku hoolsust. Menetlusaluse isiku arusaam kattub eriloa väljastaja käsitlusega eriloa tingimustest ning kui kohtuvälise menetleja arusaam on erinev, ei tähenda see menetlusaluse isiku poolt nõutava hoolsuskohustuse rikkumist. Seega puudub menetlusaluse isiku toes

§ 2612

lg 1 kohase väärteo subjektiivne koosseis ka juhul, kui pidada tingimuslikult õigeks kohtuvälise menetleja seisukohta objektiivse koosseisu esinemise osas. Kokkuvõtvalt leiab menetlusalune isik, et tema teos puuduvad talle väärteokirjelduses ette heidetud väärtegude koosseisulised tunnused ning menetlusalune isik ei ole talle ette heidetud väärtegusid toime pannud. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Tartu Maakohtu 14.10.
2. a määrusega (tl 67-68) võttis kohus Aivar Kauri kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
3. Kohtuväline menetleja esitas 28.10.
4. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 75-76), milles leiab, et käesoleval juhul esinesid kiirmenetluse otsuse koostamiseks seadusest tulenevad alused ning menetlusliigi kohaldamisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule on tutvustatud massimõõtmise protokolli, mille isik on allkirjastanud. Massi mõõtmine teostati vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning massimõõtmise protokolli kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat.

§-st 341 tuleneb, et lubatud kõrvalekalded kehtestatud registrimassidest ja registriteljekoormustest märgitakse eriloal. Kui registrimasside ületamise lubatavuse kohta ei ole eriluba väljastatud, siis ei tohi sõiduki tegelik mass registrimassi ületada. Maanteeameti 05.09.

1. a eriloaga nr 1019159894 on kehtestatud veduki Scania, registreerimismärgiga 271BLJ ja täishaagise Kögel, registreerimismärgiga x xxxxxtelgede lubatud suurimad teljekoormused ja autorongi lubatud maksimaalne tegelik mass (50 tonni). Eriloal puuduvad märked autorongi kuuluvate sõidukite registrimasside ületamise lubatavuse kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et seaduses sätestatud piirangute erisusi ei saa eeldada ja eriloaga kehtestatud tingimusi tõlgendada laiemalt, kui on kirjas eriloal. Seega on nii kaebuse esitaja kui ka Maanteeamet asunud eriloaga kehtestamata tingimusi eeldama olukorras, kus eriluba registrimasside ületamise lubatavust ei sõnasta ning lähtuda tuleb liiklusseaduses ja seaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 42 kehtestatud lubatud massi suurimatest väärtustest. Kuivõrd viidatud määruse Lisa 1 kood 1109 piirab vaadeldava autorongi lubatud suurima tegeliku massi 44 000 kilogrammile, siis on eriloaga küll võimalik autorongi tegeliku massi suurendamine 50 000 kilogrammile (veduki registrimass 26 000 kg + haagise registrimass 24 000 kg), kuid eriloas ei ole kehtestatud, et sõidukite 4 tegelikud massid võivad ületada sõiduki kehtestatud registrimassi. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemises. Kohtuväline menetleja esitas lisaks menetluslikud taotlused - kaasata kohtuistungile tunnistajatena politseiametnikud ning liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator.
2. 22.11.
3. a seisukohas (tl 82) vaidles menetlusalune isik vastu kohtuvälise menetleja taotlusele kuulata tunnistajatena üle menetlustoiminguid läbi viinud politseiametnikud ning kaasata kohtuistungile liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator. Menetlusalune isik leiab, et VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses näidata väärteo toimepanemist süüstavad tõendid. Kui kohtuvälisel menetlejal tekib hiljem vajadus hakata väärteo koguma ja esitama täiendavaid tõendeid, ei saa rääkida väärteo toimepanemise asjaolude selgusest kiirmenetluse otsuse koostamise ajal ning väärteoasja oleks tulnud menetleda üldmenetluses. Kuivõrd kohtuvälise menetleja taotletavaid tõendeid ei ole tõenditena nimetatud kiirmenetluse otsuses, ei saa tegemist olla väärteo toimepanemist tõendavate tõenditega. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei esitanud võimalikke väärteo toimepanemist tõendavaid tunnistajaid kiirmenetluse otsuses, siis saab järeldada, et selliseid tunnistajaid ei olnudki. xxxxxxxxxxx osalusel tehtud autorongi kaalumine on talletatud massimõõtmise protokollis. Menetlusalune isik ei ole kaalumise väärtusi vaidlustanud. Seega kaalumisväärtuste üle käesolevas asjas vaidlust ei ole, mistõttu puudub ka vajadus kaalumist toimetanud isiku ülekuulamiseks. Väärteo toimepanemist kinnitavate tõendite allikana ei ole märgitud ka xxxxxxxxxxxxx isik. Lisaks on Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse ametlik seisukoht koos kaebusega kohtule ka esitatud. Seega on nimetatud ametkonna esindaja ülekuulamine põhjendamatu. Tulenevalt VTMS § 313 lg-s 1 sätestatust, ei ole takistusixxxxxxxxxxxxxx tunnistaja ülekuulamiseks. Nimetatud isik on fikseeritud kiirmenetluse otsuse koostajana.
4. 26.11.
5. a kohtule esitatud seisukohas (tl 88) märkis kohtuväline menetleja, et jääb oma varasema seisukoha juurde. Kohtuväline menetleja osundab VTMS § 28 lg 2 p-le 2 ja leiab, et kohtuvälisel menetlejal on kohtumenetluses õigus tõendeid esitada. Kohtuväline menetleja jääb oma taotluse juurde kutsuda kohtuistungile tunnistajatena politseiametnikud xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxn ning asjatundja (VTMS § 1091 lg 2 p 3) liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator xxxxxxxxxxxxa. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei sisalda Maanteeameti poolt väljastatud vastuskiri selget, ammendavat ega adekvaatset vastust ning millest Maanteeamet järeldab, et eriloas sätestatud tingimusi tuleb tõlgendada laiemalt, kui seadus on ette näinud.
6. Kohus arutas väärteoasja 20.01.
7. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Aivar Kauri kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9. Väärteokirjelduse kohaselt on Aivar Kaurile ette heidetud, et tema juhtis 05.09.
10. a kell 14.58 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt 26.kilomeetril (suunaga Mustvee poole) mootorsõidukit Scania R420, registreerimismärgiga xxxxxx, koos haagisega Kögel AT30 P65 BK, registreerimismärgiga xxxxxxx s.o autorongi, mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Haagise tegelik mass oli 27 485 kg, lubatud suurim registrimass 24 000 kg. Juht esitas Maanteeameti poolt väljastatud veoloa nr
11. Teostades kirjeldatud 5 viisil avalikult kasutataval teel erivedu, rikkus juht liiklusseadusega kehtestatud korras väljastatud eriloa tingimusi. 13.1 Kiirmenetluse otsuse kohaselt kvalifitseerub Aivar Kauri tegu

§ 2612

lg 1 ja § 238 sätetele.

§ 2612

lg 1 näeb ette muu hulgas karistuse kohaldamise autorongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti autorongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise ees.

§ 238

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt veoseveo nõuete rikkumise eest.

§ 2

p 4 sätestab, et autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

§ 2

p 63 kohaselt on raskeveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab liiklusseaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid;

§ 2

p 66 sätestab, et registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;

§ 2

p 84 kohaselt on sõiduki tegelik mass sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.

§ 80

lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

§ 80

lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada

§-s 341 kehtestatud korras.

§ 80

lg 3 kohaselt kehtestab sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teo toimepanemise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.

1. a määruse nr 42 alusel kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 (Nõuded alates
2. jaanuarist
3. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid) grupp 11 sätestab sõiduki mõõtmed ja massid. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 grupp 11 kood 1109 sätestab autorongi lubatud suurima tegeliku massi, mille punkt 2 (tabel 30 punkt 12) kohaselt 3 või suurema telgede arvuga mootorsõidukist ja 3 või suurema telgede arvuga poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 44 tonni.

§ 341

lg 2 sätestab, et avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. 13.2 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 05.09.

1. a kell 14.58 Aivar Kaur juhtis Jõgeva-Mustvee mnt 26.kilomeetril mootorsõidukit Scania R420, registreerimismärgiga 271BLJ, koos haagisega Kögel AT30 P65 BK, registreerimismärgiga xxxxxx. Menetlusaluse isiku Aivar Kauri ütlustest nähtuvalt teostas ta märgitud kuupäeval ekskavaatori vedu. Aivar Kauri juhitud autorong peeti politsei poolt kinni ja teostati kaalumine. Vaidlust ei ole ka mõõtmistulemustes. Nii nähtub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxxpoolt 05.09.
2. a koostatud massimõõtmise protokollist (tl 11-12; 24-25; 37; 45), et nii mootorsõiduk Scania 6 R420, registreerimismärgiga xxxxxx, kui registreerimismärgigaxxxxxxx, on 3-teljelised. ka haagis Kögel AT30 P65 BK, Massimõõtmise protokollist nähtuvalt teostati Aivar Kauri juhitud autorongi kaalumist 05.09.
3. a kell 15.
4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et autorongi kaaluti nõuetekohaste kaaludega ja mõõtetulemused on jälgitavad MõõteS § 5 lg 1 tähenduses. Samuti on kohtu hinnangul autorongi kaalumisel ja mõõtetulemuste dokumenteerimisel järgitud mõõtemetoodikat. Massimõõtmise protokollist nähtuvalt on autorongi kaalumiseks kasutatud mitteautomaatkaalusid EVOCAR-2000 (nr 201878, 201879, 201880, 201884, 201885, 201886), kokku 6 kaalu. Protokolli kohaselt on mõõtevahendid töökorras ja üles seatud vastavalt tootja kasutusjuhendile, mõõtekoht ja keskkonna temperatuur vastab nõuetele. Kaalumiskoht on visuaalselt hinnates tasane ning tegemist oli kattega teega. Kaalumisel tehti kindlaks, et veduki teljekoormuste lõplik mõõtetulemus oli 15 774 kg (1.telg 6255 kg; 2.telg 5688 kg; 3.telg 7500 kg) ning haagise teljekoormuste lõplik mõõtetulemus 27 485 kg (1.telg 8651 kg; 2.telg 9427 kg; 3.telg 9407 kg). Autorong seega kokku 43 259 kg (15 744 kg + 27485 kg). Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust ka selles, et kõnealuse autorongi puhul oli tegemist raskeveosega

§ 2

p 63 mõttes ning mille mass ja teljekoormus ületas majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrusega nr 42 kehtestatud suurusi. Eeltoodust tulenevalt vajas autorong liikluses osalemiseks eriluba.

§ 341

lg 2 kohaselt on oluline see, millisel teel Aivar Kauri juhitud autorong liikles. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli Jõgeva-Mustvee mnt 26.kilomeetriga. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisa järgi on JõgevaMustvee maantee tugimaantee, mis on riigitee.

§ 341lg 3 järgi annab eriloa tee omanik. Ehitusseadustiku (Eh

S) § 92 lg 6 järgi on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Seega on Maanteeamet käesoleval juhul õigustatud ametkonnaks eriloa väljastamisel. Tunnistajate xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ning menetlusaluse isiku Aivar Kaur ütlustest nähtub üheselt, et Aivar Kaur esitas politseiametnikele Maanteeameti poolt 05.09.

1. a väljastatud eriloa nr 1019159894 ning eriluba oli välja antud liiklemiseks autorongiga, mille tegelik mass on 50 tonni. Eriluba (tl 8-9; 22; 38-39; 46; 59) on väljastatud vedukile Scania, registreerimismärgiga xxxxxx ja täishaagisele Kögel, registreerimismärgiga xxxxxx ning eriluba on väljastatud kehtivusega alates 05.09.
2. a kell 7.43 kuni 06.09.
3. a kell 23.
4. Veoteeks on märgitud muu hulgas ka tugimaanteed, mida mööda Aivar Kaur kõnealuse autorongiga ka sõitis. Eriluba on väljastatud masina ühekordseks veoks. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Menetlusalusel isikul Aivar Kauril oli eriluba kaasas ning ta esitas selle liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikele. Eriluba oli välja antud liiklemiseks autorongiga, mille tegelik mass on 50 tonni, kõrgus teepinnast 4,5 m, laius 3,2 m, pikkus 21,85 m ja üleulatumine sõidukist tahapoole 2,85 m. Eriluba võimaldas juhtida autorongi, mis koosnes vedukist teljekoormustega 27 000 kg (8,0+11,5+7,5) ja haagisest teljekoormustega 30 000 kg (10+10+10). 13.3 Käesolevas väärteoasjas on keskseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas Aivar Kaur rikkus autorongiga liikluses osaledes liiklusseadusega kehtestatud eriloa tingimusi või mitte. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki väärteoasjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et menetlusalune isik Aivar Kaur ei rikkunud eriloa tingimusi ning tema juhitud autorong mahtus eriloaga kehtestatud massi piiridesse. Nagu juba käesoleva otsuse punktis 13.2 märgitud, võimaldas Maanteeameti poolt 05.09.
5. a autorongile (veduk Scania, registreerimismärgiga 7 xxxxxx, täishaagis Kögel, registreerimismärgiga xxxxxx) väljastatud eriluba juhtida autorongi, mis koosneb vedukist, mille teljekoormused on 27 000 kg ja haagist, mille teljekoormused on 30 000 kg, kokku tegelik mass 50 000 kg. Kuna kaalumisel fikseeriti, et veduki teljekoormused olid kokku 15 774 kg ja haagise teljekoormused kokku 27 485 kg, seega kogu autorongi kaal oli 43 259 kg, siis ei ületanud need ka eriloas märgitud piire. Asjaolu, et veduk ja haagis jäid eriloaga kehtestatud piiridesse, kinnitas kohtuistungil oma ütlustega tunnistaja xxxxxxxxxxxxa. Nii nähtub tunnistaja ütlustest, et erinevate sõidukite osas, mis kuuluvad autorongi koosseisu, eriloale eraldi märget ei tehta. Eriluba käsitleb ainult autorongi tegelikke väärtusi, s.o pikkust, laiust ja teljekoormust. Eriluba antakse välja tegelikele massidele, mis võivad ületada registrimasse. Eriloal eraldi märgitud teljekoormused (käesoleval juhul 10+10+10) tähendavad, et teljekoormusi ei tohi ületada. Tunnistajate xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxi ütlustest nähtuvalt vaidlusaluse autorongi puhul lubatud teljekoormusi ei ületatud ning autorongi kogumass, s.o kuni 50 tonni, oli eriloa piires. Tunnistaja Marko Jürimaa poolt väljendatud seisukohaga sarnast seisukohta on väljendatud ka Maanteeamet 12.09.
6. a kirjas nr 1-18/19/40872-2 (tl 6; 21; 62) - tegeliku massi lahtrisse on märgitud 50 tonni ja seega võib autorongi tegelik mass, sõltumata registrimasside summast olla kuni 50 tonni. Ka tunnistaja Aivar Lõhmuse ütlustest nähtuvalt oli eriloal kajastatud tingimused ekskavaatori vedamiseks sobivad. Kohus ei nõustu kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt väljendatud seisukohaga, et vaidlusaluse eriloa kohaselt annavad kõik lubatud teljekoormused kokku 67 000 kg. Lihtsa aritmeetilise tehte abil saab teha kindlaks, et autorongi (veduki ja haagise) kõik lubatud teljekoormused kokku olid 57 000 kg (8+11,5+7,5+10+10+10). Kohtu hinnangul on väärteoasjas toimunud kohtuistungil vastuse saanud ka küsimus, et kas autorongi juhil oleks olnud kohane lihtsa matemaatilise tehte teel kokku liita lubatud teljekoormused, et otsustada autorongi liikluses osalemise lubatavuse üle välja antud eriloa alusel. Nimetatud küsimusele vastas tunnistaja Marko Jürimaa jaatavalt ning selgitas lisaks, et eriloal eraldi märgitud teljekoormused (10+10+10) tähendavad seda, et märgitud teljekoormusi ei tohi ületada. Eriloaga on ette antud autorongi teljekoormused ja täismass. Piir on ette antud täismassiga tingimusel, et teljekoormused ei ületa ette antud numbreid. See tähendab et eriluba ei andnud õigust juhtida autorongi täismassiga 57 000 kg vaid seda piiras eriloal märgitud tegelik mass 50 000 kg. Seega käesoleva juhtumi puhul ette antud 50 tonnist jaguneb 30 tonni haagisele ja 20 tonni vedukile. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Aivar Kaur ei ületanud autorongi juhtides autorongile väljastatud eriloa tingimusi. 13.4

§ 341

kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega muu hulgas eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra. Majandus- ja taristuministri poolt 04.09.2015. a vastu võetud määrus nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 2 sätestab, et eriluba on

§ 341

lg-s 2 nimetatud ja määruses nr 114 sätestatud korras antud luba eriveo teostamiseks. Määruse nr 114 § 3 sätestab eriveo teostamise üldtingimused. Nimetatud määruse § 3 lg 6 kohaselt ei anna eriloa alusel eriveo teostamine õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat täismassi ega lubatud teljekoormuste väärtusi või kalduda kõrvale liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Nagu juba käesoleva otsuse punktis 13.2 märgitud annab eriloa tee omanik (

§ 341 lg 3). Ehitusseadustiku (Eh

S) § 92 lg 6 järgi on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Seega on Maanteeamet käesoleval juhul õigustatud ametkonnaks eriloa väljastamisel.

§ 341

lg 3 kohaselt peab eriloa andja enne eriloa välja andmist veenduma, et

§ 342lg 1 p-des 1-4 toodud nõuded on täidetud.

8 Eeltoodust tulenevalt on seadusandja pannud eriloa väljastamise kohustuse tee omanikule, kelleks käesoleval juhul on Maanteeamet. Lisaks on seadusandja ette näinud eriloa andjale nõuded ja tingimused, mida tuleb kontrollida enne eriloa andmist (

§ 341lg 3 teine lause).

Seega saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kuna seadusandja on delegeerinud

§-s 80 ettenähtud eriloa väljaandmise õiguse-kohustuse tee omanikule, s.o Maanteeametile, siis on eriloa väljaandja ka pädev määrama eriloale kantavaid väärtusi, samuti vastutab eriloa sisu ning tingimuste eest. Seega tuleb kohtu hinnangul käesolevalt lähtuda tunnistaja xxxxxxxxxxxxx antud ütlustest, mille kohaselt eriloal ei saagi olla kirjas, et haagis võib ületada registris olevat massi. Registrimass on Euroopa normidest tuleneva määratlus, mida omakorda kinnitab ka majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.

1. a määruse nr 42 alusel kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ ning mis sätestab, et kolmeteljelise suurim registrimass on 24 tonni. Maanteeamet registrimassi suurendada ei saa. Eriluba antakse välja tegelikele massidele, mis võivad ületada registrimasse. Maanteeametis hinnatakse teljekoormusi lähtudes nende kandevõimest. Registrimassi suurendamiseks eriluba ei ole sobilik kuna tegemist on Euroopas kehtestatud normiga. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest, et eriloa taotlemisel sõiduki andmete sisestamisel tehakse automaatsed päringud koheselt ARK-i ja ka majandustegevuse registrile, kus kontrollitakse veduki ja haagise mõõtmed ja kaal. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt ei saa eriloa taotlemise elektroonilises keskkonnas taotleda registrimasside suurendamist vaid üksnes täisautorongi maksimaalset lubatud massi. Registrimassi suurendamine ei ole tehniliselt võimalik. Kui eriloa taotlemisel sisestada veduki või haagise andmed, mis ületavad varasemalt sisestatud tehnilisi parameetreid, ei ole võimalik eriluba taotleda. Seega tuleneb eeltoodust üheselt, et eriloa taotlemine veduki ja haagise registrimassi suurendamiseks on tehniliselt võimatu, mistõttu ei saa kohtu hinnangul ka eriloa vormi ebakohasust, -täpsust või liiklusseaduses sätestatud vajalike andmete (käesoleval juhul registrimassi) puudumist eriloal ette heita autorongi juhtinud isikule. Eriloa taotlemise ja väljaandmise mõte ja eesmärk on seadustada registrimassist raskemate sõidukite liiklemine, selline luba on eriloa väljaandja poolt antud. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja etteheide, et „eriloaga kehtestatud tingimusi ei saa tõlgendada laiemalt, kui on kirjas eriloal“ ei ole käesolevas asjas sisukohane. Käesolevas asjas on esitatud eriluba, mille järgi on autorongi tegelik mass lubatud 50,0 tonni ja teljekoormused 8,0+11,5+7,5 ja 10+10+
2. Menetlusaluse isiku käitumise hindamisel lähtub kohus (ja on lähtutud kaebuses) just neist konkreetsetest numbritest (eriloaga kehtestatud tingimustest) ja muu tõlgendamisvajadus puudub ehk tõlgendamist, ammugi laiendavat tõlgendamist ei ole.
3. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette seda, et tema teostas avalikult kasutataval teel erivedu ning rikkus liiklusseadusega kehtestatud korras väljastatud eriloa tingimusi. Seega saab teokirjeldusest järeldada, et menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 2612lg-s 2 sätestatud teist alternatiivi, s.o eriveo tingimuste rikkumist.

Eeltoodust tulenevalt on kohus aga teinud kindlaks, et käesoleval juhul eriveo tingimusi rikutud ei ole. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhil on õigus eeldada, et väljastatud eriluba vastab seadusandja poolt aktsepteeritavatele tingimustele ning nõuetele. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik hoolitsenud selle eest, et tal oleks olemas vajalik eriluba autorongiga liikluses osalemiseks. Kohus osundab, et

§ 2612

lg-s 1 sätestatud keeluga liigelda tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga on hõlmatud

§-s 238 sätestatud keeld rikkuda mootorsõidukijuhi poolt veoseveo nõudeid. Kuna menetlusalusele isikule ei ole heidetud ette muid veoseveo nõuete 9 rikkumisi kui

§ 80

lg.1, lg.2 rikkumist ja eriloa tingimusi, siis on see hõlmatud

§ 2612lg.1 kvalifikatsioonis.

Puutuvalt kaebuses esitatud etteheitesse, et väärteosüüdistus on ebaselge, märgib kohus, et ei ole tuvastanud väärteosüüdistuse (kirjelduse) ebaselgust: väärteootsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta rikkus eriloa tingimusi. See on selge ja arusaadav etteheide, mille põhjendatust oli kohtul võimalik kontrollida.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.09.
2. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,19,010801 tuleb tühistada ja väärteomenetlus Aivar Kauri suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral muuhulgas VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab käesoleva otsusega väärteomenetluse Aivar Kauri suhtes, tuleb hüvitada mõistliku suurusega tasu. Siinkohal hindab kohus väärteoasja keerukust, mahukust ja aega, mis on kulunud toimingutele. Kaitsja tasu on taotluse kohaselt järgmine: 09.10-11.10.
3. a kliendi esitatud dokumentidega tutvumine ja väärteoasja analüüs, kaebuse koostamine ja lisade komplekteerimine, kaebuse esitamine kokku 4 tundi; 04.11.
4. a kohtuvälise menetleja 28.10.
5. a kirjaliku seisukohaga tutvumine 0,45 tundi; 11.10.
6. a kohtu 14.10.
7. a kirjal vastamine 0,5 tundi; 22.11.
8. a jooksev telefoni suhtluse Maanteeameti ja OÜ Autosõit asjatundjatega eriloa tõlgendamise küsimuses, kohtuvälise menetleja seisukohtade ja vaidlusaluse õigusküsimuse täiendav analüüs 1 tund; 17.01.
9. a kaitse valmistumine kohtuistungiks 1 tund ning 20.01.
10. osalemine kohtuistungil 1,25 tundi. Kokku 3,40 tundi. Lisandub sõidukulu (kilometraaž x 0,5 eurot/km) 180 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on tasutud Advokaadibüroole Sirk & Saareväli õigusabikulud 1164 eurot. Kulusid tõendavate dokumentidena on kohtule esitatud arve nr 200114 (tl 97) summas 684 eurot ja arve nr 191020 (tl 98) summas 480 eurot. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja ühe töötunni maksumust, s.o 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul tuleb pidada mõistlikuks aega, mis on kulunud kaitsjal materjalidega tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks, samuti kohtu 14.10.
11. a kirjale vastamisele ning kohtuvälise menetleja 28.10.
12. a kirjaliku seisukohaga tutvumisele, aga ka 20.01.
13. a kohtuistungil osalemisele. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks valmistumisel ning suhtlemisel asjatundjatega Maanteeametist ja Autosõit OÜ-st, samuti kohtuvälise menetleja seisukohtade ja õigusküsimuse täiendaval analüüsil saab pidada kokku 1,5 tundi. Siinkohal arvestab kohus, et väärteoasja materjalid ei ole mahukad ning vaidlus on üksnes eriloa teemal. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud hüvitada Aivar Kauri kaitsjale makstud tasu 7,4 tunni õigusteenuse osutamise eest. Võttes arvesse kaitsja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga), tuleb Aivar Kaurile 888 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada Aivar Kaurile kaitsja sõidukulude katteks 180 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10 11