← Eesti

2-19-16827/12

Obsah (9)§ 633§ 187§ 5§ 230§ 438§ 173§ 174§ 164§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16827 Tsiviilasi A.R hagi N.R vastu el

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue Hagi kohaselt on K.R ja N.R lahutatud alates

  1. aasta septembrist. Poolte ühine laps A.R elab alaliselt koos emaga xxx. Lapse isa ei osale lapse ülalpidamises. Ema ei saa lapsetoetusi ei xxx ega xxx. Alates
  2. aasta juulist keeldub lapse isa tasuma miinimumelatist, seda ka peale kirjalikku pöördumist. N.R hoidub oma lapse ees elatise maksmise kohustusest kõrvale. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras alates
  3. aasta juulikuust. Hageja on nõus, et juuli ja augusti eest arvestatakse maha päevad, kui laps oli isa juures (juulis 16 päeva, augustis 20 päeva). Hageja leiab, et K.R ja N.R vahelised varalised suhted ei oma elatise väljamõistmisel tähtsust. Kokkulepet vara kasutamiseks lapse ülalpidamiseks ei ole. Kostja poolt väljatoodud asjaolud ja väited ei ole aluseks elatise mittemaksmisele. Kostja vastuväited Kostja leiab, et on tasunud alates lahutusest oma kohustused lapse ees. Lapse ema peab kasutama poolte koos- ja abielus soetatud kinnisvara, sh üüritulu lapse huvides, kuid kasutab vara enda huvides. Lapse ema ei osalenud poolte koos- ja abielu ajal perekonna ees kohustuste täitmises ja vajaduste rahuldamises. K.R saab igakuiselt 40 eurot xxx, mida peab lugema kahe vanema vahel pooleks. Kostja ei nõustu väitega, et ta on keeldunud alates
  4. aasta juulist lapsele miinimumelatist maksmast. Juulis ja augustis tekkis K.R maksta kostjale elatist, kuna laps oli isa juures. Kostja ei pidanud elatist maksma 2 järgmist kuud – septembri ja oktoobri eest. Lapse huvides on olemas kulutamiseks igakuiselt nelja korteri üürirahad, summas vähemalt 1200 eurot. Lapse huvid ja vajadused on sellise summaga kaitstud. Kostja ostetud xxx üüritulu laekub K.R arvele. Lapse ema ei täida enda poolt väljapakutud kompromissi. Lapse ema on kohtule valetanud, et asub xxx tööle. Isa ei saa lapsega suhelda kompromissis kokkulepitu kohaselt. Nõue on alusetu ja ei vasta lapse huvidele. Kostja taotleb, et ta ei pea maksma elatismiinimumi alates
  5. aastast, kuna selle arvelt rikastub lapse ema. K.R on esitanud kohtule võltsitud laenulepingu, millele kostja taotleb ekspertiisi tegemist. 2

(6)Kohtuotsuse põhjendused 1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 2.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Hagi on esitatud alaealise lapse isa vastu elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot, millest 50% on 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot.
  2. Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks, et: - hageja on kostja alaealine laps; - kostja ei ela lapsega koos; - lapse elukoht on tema ema K.R juures.
  3. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist alates
  4. aasta juulist. Seda tõendab kostja pangakonto väljavõte (tl 34) ning samuti on kostja ise avaldanud, et ta ei ole elatist nimetatud ajast saadik maksnud.
  5. Kohus analüüsib järgnevalt kostja vastuväidet, mille kohaselt K.R kasutab nende koosja abielu ajal ostetud kinnisvara, mis oli soetatud A huvides. Sealhulgas viitab kostja xxx korterile, mis toodab igakuiselt tulu ning mida peaks kasutama kostja selgitusel lapse ülalpidamiseks.
  6. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. 3

(6)Viidatud säte võimaldab vanematel leppida kokku lapse ülalpidamise kohustuse täitmises ning Riigikohus on pidanud võimalikuks ka näiteks sellist vanematevahelist kokkulepet, mille kohaselt üks vanem katab vastutasuna teistelt vanemalt saadud hüve eest üksi kõik lapse ülalpidamise kulud. Samas on Riigikohus ka selgitanud, et eelkõige tuleb sellist kokkulepet arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13). Samuti on Riigikohus selgitanud, et elatist ega selle suurust ei mõjuta iseenesest asjaolu, kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teistelt vanemalt saadud hüve eest (nt abielu lahutamise korral ühisvara jagamisel) üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses. See kokkulepe jääb vanemate vahel kehtima ka pärast lapse kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi (Riigikohtu lahendid 3-2-1-78-13, p 13; 3-2-1-35-17, p 24).
  1. Kohus on 30.12.2019 asja eelmenetluses koostatud kirjalikes selgitustes kostjale selgitanud, et juhul, kui kostja leiab, et tema ja K.R vahel on kinnisvara ning elatise maksmisega seonduvaid kokkuleppeid, mis võivad mõjutada elatisenõuet alates juulist 2019 kuni hagi esitamiseni 29.10.2019, tuleb kostjal esitada kohtule vastavad tõendid. Sellisel juhul saab kohus hinnata, kas ning millisel määral võimalik kokkulepe mõjutab tagasiulatuvat elatisenõuet. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, mis sellist võimalikku kokkulepet tõendaks. Seega ei ole kohtul võimalik taolise kokkuleppe olemasolu ega selle sisu tuvastada. Kostja väited seoses lapse ema kinnisvaraga ja lapse huvides kasutamise kohustusega on seega paljasõnalised ning ei oma selliselt käesolevas menetluses tähtsust.
  2. Samuti ei ole lapsele elatise väljamõistmise seisukohast olulised kostja selgitused ja väited seoses Tartu Maakohtu 22.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-14287 tema ja K.R vahel kinnitatud kompromissiga ning selle väidetava mittetäitmisega K.R poolt. Kui kostjal on etteheiteid K.R seonduvalt lapse hooldusõigusega ja suhtluskorraga, on kostjal õigus pöörduda vastava nõudega kohtu poole. See ei mõjuta käesolevas asjas kostjalt elatise väljamõistmist ning kohus ei aruta selles tsiviilasjas hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimusi. Kohus jätab kostja ja hageja esindaja seisukohad ja väited tähelepanuta osas, milles need ei oma tähtsust elatise väljamõistmisel. Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata kostja taotluse K.R ja N.K vahel 03.12.2013 sõlmitud laenulepingule ekspertiisi tegemiseks, kuivõrd kostja ei ole põhjendanud, kas ja millist tähtsust omab see leping elatise vaidluses. Kohtu hinnangul on leping käesolevas vaidluses asjasse mittepuutuv dokument.
  3. Kohus märgib siinkohal, et pooled on esitanud kohtule suuremahulisi pangakontode väljavõtteid, mis ei oma kohtu hinnangul käesolevas asjas tähtsust, sh ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku ning koormavad kohtutoimikut. Kohus kõrvaldab toimikust kostja xxx pangakonto väljavõtted 01.01.2015-04.09.2018 ning xxx pangakonto väljavõtted 21.01.2011-31.05.2015
  4. Kostja on esitanud väite, mille kohaselt saab K.R xxx igakuiselt 40 eurot. Hageja esindaja kinnitusel ta peretoetusi ei saa. 4
(6)Kohus on pooltele 30.12.2019 kirjas selgitanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada (Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17, p 28.2). Sama lahendi kohaselt võib riiklike peretoetuste maksmine olla elatise vähendamiseks alla miinimumi PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega. Kohus on kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimumi, tuleb seda konkreetselt taotleda, märkides muuhulgas ära summa ning esitada kohtule asjakohased mõjuvad põhjused koos tõenditega. Kostja ei ole vastavat taotlust esitanud. Kohtu hinnangul puudub igasugune alus väljamõistetava elatise vähendamiseks. Kohus rahuldab hagi miinimumsummas. kostjalt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud
  1. Hagi kohaselt on A.R olnud isa juures
  2. aasta juulis 16 päeva ning augustis 20 päeva. Kostja vastuväite kohaselt (29.11.2019 vastus kohtule) oli laps tema juures
  3. aasta suvel 2 kuud. Kohus selgitas kostjale 30.12.2019 kirjas, et kostjal tuleb oma vastuväidet tõendada ning esitada kohtule tõendid, millest nähtuks, et A.R oli N.R juures ning tema ülalpidamisel pikemalt kui hagis märgitud 16 päeva juulis ning 20 päeva augustis. Kohus saab asja lahendamisel arvestada aega, mil laps oli isa juures ning eelduslikult tema ülalpidamisel. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohus lähtub hageja esitatud ajavahemikest, mil laps oli
  4. aasta juuli ja augustis isa juures ning arvestab need nimetatud kuude eest väljamõistetavast elatisest maha.
  6. aastal oli miinimumelatis 270 eurot kuus, seega oli 1 päeva elatise summa nii juulis kui augustis 8,71 eurot (270 eurot/31 päeva). Juulis oli laps isa juures 16 päeva, seega arvestab kohus maha 8,71 eurot x 16 päeva = 139,35 eurot. Kostjal tuleb tasuda elatist juuli eest summas 130,65 eurot (270-139,35). Augustis oli laps isa juures 20 päeva, seega arvestab kohus maha 8,71 eurot x 20 päeva = 174,20 eurot. Kostjal tuleb tasuda elatist augusti eest summas 95,80 eurot (270174,20). Menetluskulude jaotus 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5

(6)Juhindudes

§ 163lg 1 ning § 164 lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Pooled ei ole esitanud asjas menetluskulude nimekirju. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid teinud kulutusi õigusabile. 15. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.