Obsah (10)

§ 184§ 344§ 39§ 56§ 57§ 73§ 74§ 83§ 68§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-18-9492 26.juunil 2019.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Harri Lugu, Karen-Katerin Võso Sekretär Thea Tike

§ 184

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi KARL-KEVIN LÄÄNE isikukood 39709061539, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht x, õpib x, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi HENRI PUHM isikukood 39704260268, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht x, keskharidus, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 - § 25 lg 2; § 344 lg 1 järgi Jan Mururanda (Mururand) süüdistatakse suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise katses grupis. Nimelt tema eelnevalt kooskõlastades oma tegevust Henri Puhmiga, lasi Henri Puhmil ebaseaduslikult tellida postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 22.12.2016 enda nimele ja elukoha aadressile x kokku 433,7 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd Jan Mururand nimele saadetud narkootiline aine leiti ja võeti tolliametnike poolt 22.12.2016 teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse (akt nr 16-12.1-5/00/8298) käigus ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ravimiseaduse § 25 lg 2 kohaselt võib ravimeid saata välisriiki või Eestisse ravimiseaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses. Anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite saatmine on keelatud. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest. Sellise käitumisega pani Jan Mururand toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse grupis, s.o

§ 184lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karl-Kevin Läänet (Lääne), isikuna kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo (teda karistati Harju Maakohtu 14.05.2014 otsusega nr 1-14-3825

§ 184

lg 1 alusel), süüdistatakse suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise katses grupis. Nimelt tema ebaseaduslikult tellis eelnevalt kooskõlastades oma tegevust Henri Puhmiga postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 29.06.2017 X Xi nimele ja aadressile x, Viimsi (Viimsi Keskuse postkontor) 443,2 grammi narkootilist ainet marihuaana, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%. Olles eelnevalt Henri Puhmiga oma tegevuse kooskõlastanud, sai Karl-Kevin Lääne 03.07.2017 kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kellaajal Viimsis, Laidoneri pargis kokku X Xiga, eesmärgiga anda viimasele üle Henri Puhmi poolt täidetud volikiri, mille kohaselt postisaadetise adressaat X Xi volitab X Xi kätte saama Viimsi postkontorisse saabunud saadetise. 03.07.2018 suundus X X aadressil x asuvasse postkontorisse, esitas postkontori töötajale eelnevalt Karl-Kevin Läänelt saadud volikirja ning võttis X Xi nimele saabunud postisaadetise enda valdusesse, eesmärgiga toimetada see vastavalt Karl-Kevin Läänelt saadud korraldustele kokkulepitud asukohta Viimsis, Kivila tee ja Muuli tee ristmiku juures oleva tühermaani. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd X Xi nimele saadetud narkootiline aine leiti ja võeti tolliametnike poolt 29.06.2017 teostatud postisaadetise läbivaatuse 2 (akt nr 17LA0150611-1) käigus ära ning see asendati jälitustoimingu teostamise käigus veega täidetud plastikpudelitega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ravimiseaduse § 25 lg 2 kohaselt võib ravimeid saata välisriiki või Eestisse ravimiseaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses. Anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite saatmine on keelatud. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest. Sellise käitumisega pani Karl-Kevin Lääne toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse grupis isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Henri Puhmi (Puhm) süüdistatakse suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise katses grupis. Nimelt tema eelnevalt kooskõlastades oma tegevust Jan Mururannaga ebaseaduslikult tellis postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 22.12.2016 Jan Mururanna nimele, aadressile x, Viimsi kokku 433,7 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%. Kuritegu jäi Henri Puhm’i poolt lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd Jan Mururand nimele saadetud narkootiline aine leiti ja võeti tolliametnike poolt 22.12.2016 teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse (akt nr 16-12.1-5/00/8298) käigus ära. Sellise käitumisega pani Henri Puhm toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse grupis, s.o

§ 184lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Henri Puhm eelnevalt kooskõlastades oma tegevust Karl-Kevin Läänega ebaseaduslikult tellis kullerteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 29.06.2017 X Xi nimele ja aadressile x, Viimsi (Viimsi Keskuse postkontor) 443,2 grammi narkootilist ainet marihuaana, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%. 3 Vastavalt eelnevalt Henri Puhmilt saadud kooskõlastusele sai Karl-Kevin Lääne 03.07.2017 kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kellaajal Viimsis, Laidoneri pargis kokku X Xiga, eesmärgiga anda viimasele üle Henri Puhmi poolt täidetud volikiri, mille kohaselt postisaadetise adressaat X Xi volitab X Xi kätte saama Viimsi postkontorisse saabunud saadetise. 03.07.2018 suundus X X aadressil x, Viimsi asuvasse postkontorisse, esitas postkontori töötajale eelnevalt Karl-Kevin Läänelt saadud volikirja ning võttis X Xi nimele saabunud postisaadetise enda valdusesse, eesmärgiga toimetada see vastavalt Karl-Kevin Läänelt saadud korraldustele Karl-Kevin Läänele ja Henri Puhmile. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd X Xi nimele saadetud narkootiline aine leiti ja võeti tolliametnike poolt 29.06.2017 teostatud postisaadetise läbivaatuse (akt nr 17LA0150611-1) käigus ära ning see asendati jälitustoimingu teostamise käigus veega täidetud plastikpudelitega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ravimiseaduse § 25 lg 2 kohaselt võib ravimeid saata välisriiki või Eestisse ravimiseaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses. Anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite saatmine on keelatud. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest. Sellise käitumisega pani Henri Puhm toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse grupis, s.o

§ 184lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Henri Puhmi (Puhm) dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et tema võltsis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas volikirja, mis oli kohane AS Eesti Post Viimsi postkontorisse teise isiku nimele saabunud postisaadetise kättesaamiseks. Nimelt koostas Henri Puhm dokumendi, mille kohaselt X Xi volitab X Xi kätte saama X Xi nimele 29.06.2017 Eestisse saabunud ja AS Eesti Post Viimsi postikontoris hoiustatavat saadetist, mis sisaldas narkootilist ainet marihuaanat. Sellise käitumisega pani Henri Puhm toime dokumendi võltsimise, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavad H.Puhm, J.Mururand ja K.K Lääne end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad R.X, R.Xi, J.X, A-L X. 4 Tunnistaja E.X keeldus ristküsitluse käigus prokuröri küsimustele vastamast, mistõttu tuli ristküsitlus katkestada. Kuivõrd pooled nõusolekut ei andnud, siis KrMS § 288 lg 10 kohaselt ei ole katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendina lubatavad. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (lk 1); - Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/8298 (lk 2); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 30.12.2016 (lk 3-6); - Ekspertiisimäärus 29.12.2016 (lk 7); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN1390 koos lisaga (lk 8-10); - 27.12.2016 läbiotsimismäärus (lk 11-13); - 27.12.2016 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (lk 14-18); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 13.02.2017 (lk 19-22); - Üleandmis-vastuvõtmise akt (lk 23, 55, 137); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 23.01.2017 (lk 24-26); - Ekspertiisimäärus 29.12.2016 (lk 27); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN1388 koos lisaga (lk 28-30); - Maksu- ja Tolliameti 03.03.2017 päring nr 11.2-1/16/0250-7 pankadele (lk 31); - Swedbank AS vastus Maksu-ja Tolliameti 03.03.2017 päringule nr 11.2-1/16/0250-7 koos konto väljavõttega (lk 32-36); - Jan Mururand kinnipidamise protokoll 27.12.2016 (lk 37-38); - Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus 28.12.2016 (lk 39-40); - 27.12.2016 läbiotsimismäärus (lk 41-43); - 27.12.2016 läbiotsimisprotokoll koos fotodega (lk 44-47); - Ekspertiisimäärus 29.12.2016 (lk 48); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN1389 koos lisaga (lk 49-50); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 23.03.2017 (lk 51- 54); - Maksu- ja Tolliameti 03.03.2017 päring nr 11.2-1/16/0250-8 pankadele (lk 56); - Swedbank AS vastus Maksu-ja Tolliameti 10.03.2017 päringule nr 11.2-1/16/0250-8 koos konto väljavõttega (lk 57- 62); - Henri Puhm kinnipidamise protokoll 27.12.2016 (lk 63-64); - Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus 28.12.2016 (lk 65-66 ); - 28.12.2016 läbiotsimismäärus (lk 67-69); - 28.12.2016 läbiotsimisprotokoll (lk 70-71); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega ja väljatrükiga Facebook Messengeri sõnumitest 23.03.2017 (lk 72-136); - Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus 11.01.2018 (lk 138-140); - Teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta 29.06.2017 (lk 141); - Kriminaalasjade ühendamise määrus 08.11.2017 (lk 142); - Postisaadetise läbivaatuse akt nr 17LA0150611-1(lk 143); - Kauba üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 144); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 30.06.2017 (lk 145-150); - Ekspertiisimäärus 30.06.2017 (lk 151 ); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0778 koos lisaga (lk 152-154); - Jälitustoimingu protokoll 09.11.2017 (lk 155-159); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll 03.07.2017 (lk 160-162); - Koopiad volikirjast ning saabunud saadetise väljastusteatest (lk 163-164); - X Xi kinnipidamise protokoll 03.07.2017 (lk 165-168); - Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus 15.01.2018 (lk 169-171); 5 - Maksu- ja Tolliameti 08.11.2017 päring nr 11.2-1/17/0211-24 AS Eesti Postile ja AS Eesti Post vastus Maksu- ja Tolliameti 08.11.2017 päringule nr 11.2-1/17/0211-24 (lk 172-174); Maksu- ja Tolliameti 08.11.2017 päring nr 11.2-1/17/0211-25 pankadele (lk 175 ); Swedbank AS vastus Maksu-ja Tolliameti 08.11.2017 päringule nr 11.2-1/17/0211-25 koos konto väljavõttega (lk 176-187); Karl-Kevin Lääne kinnipidamise protokoll 24.10.2017 (lk 188-191); Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta (lk 192-193 ); Karistusregistri väljatrükk Karl-Kevin Lääne kohta (lk 194-195); Harju Maakohtu 14.05.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-3825 (lk 196-210 ); Henri Puhm kinnipidamise protokoll 24.10.2017 (lk 211-213 ); Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus 24.10.2017 (lk 214-215 ); Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta (lk 216-217 ); Karistusregistri väljatrükk Henri Puhm kohta (lk 218); Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta (lk 219-220); Karistusregistri väljatrükk Jan Mururand kohta (lk 221-222); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus teabenõudele (lk 223-226); Riigi õigusabi dokumendid (lk 227-234 ); Kahtlustatava Karl-Kevin Lääne ülekuulamise protokoll (lk 235-237 kohus avaldas Lääne ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 alusel); Kahtlustatava Henri Puhm ülekuulamise protokoll (lk 238-240 kohus avaldas Puhm ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 alusel); Tunnistaja R.Xi esitatud messengeri vestluse väljatrükk (lk 241-273); Ekspertiisiakt nr 19E-DK0039(II kd lk 127-133); Kohus, kuulanud ära tunnistajate ja süüdistatavate ütlused, kaitsjate ja prokuröri seisukohad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Marihuaana kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et J.Mururannal, H.Puhmil või K.K Läänel oli eeltsiteeritud eesmärk. H.Puhm ja J.Mururand episood 22.12.2016 rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/8298 kohaselt oli kauba saatjaks X Kanadast ja kauba saajaks Jan Mururand. Saatja ja saaja andmed olid käsitis kirjutatud ning trükitud kleebistel CN22 ja saadetise triipkood. Saadetises on kohvipresskannukarp, milles kahes hõbedases vaakumpakendis läbipaistev minigrip pakend rohekas-pruunikate kuivatatud taimsete osadega. Kahe, taimsete osadega, minigripkoti kaal kokku ~483 g. Pakendit ja selle sisu on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Ekspertiisiakti nr 16E-AN1390 kohaselt on ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga kokku 433,7 g kahes mingrip kilekotis kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20 %. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et marihuaana puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. Jan Mururanna nimele tellitud postipakist leiti 433,7 g marihuaanat. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab 6 narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna postisaadetisest leiti marihuaanat sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 58 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Jan Mururand tunnistab, et lubas H.Puhmil tellida enda nimelel postipaki, kuid ei tunnista, et teadis, et pakis on marihuaana. Mururanna ütluste kohaselt oli H. Puhm klassivend, kellega suhtles palju. On elanud x. 2016 sügisel H.Puhm küsis kas soovib teenida lisaraha. Ütles, et tellib Mururanna nimel paki ja kas ta võiks järgi minna. Puhmi sõnade kohaselt oli tal ID kaart aegunud. Mururand oli nõus. Puhm ütles, et tellib kanepi seemned ja lambid. Mururand pidi saama 150 eurot ühe paki eest. Puhm ei öelnud, et pakis on marihuaana. Sai pakke 2-3 korda 2016 sügisel. Suhtles Puhmiga Skypes või Steamis. Ise saadetist ei jälginud, kuid Puhm jälgis. Puhm kirjutas Steamis, millal pakk jõuab ja siis leppisid aja kokku, millal järgi lähevad. Puhm kontorisse kaasa ei tulnud, oli õues autos. Kaks korda käis pakil järgi ja kolmas kord võeti pakk ära. Pakil käis järgi Viimsi Selveri juures X autoga. X tuli autoga järgi, Puhm oli kõrvalistmel. Paki andis üle autos, istus taha. On saanud Puhmilt sularahas 300 euros. Võis olla kõrvalmakse kui ei saanud täissummat anda. Ülekanne võis olla pakiga seoses. Ühel korral andis paki Puhmi kätte, kuid ühel korral võis anda Xle, sest Puhm ei saanud pakki vastu võtta. Puhm oli alati postkontori juures kaasas. Ei ole ühtegi saadetist avanud. Ei kontrollinud sisu. Ainuke mis teadis, oli et Puhm ütles, et varsti jõuab saadetis. Kanadast ei ole kunagi midagi tellinud. Mururanna ütlused paki järelkäimise kohta haakuvad ka R.X ütlustega, mille kohaselt on X kohtunud 2016 sügisel Mururanna ja Puhmiga. On käinud kolmekesi postkontoris, sest Jan pidi mingi paki tooma. Pakk võis jääda X autosse. Ei mäleta, mis pakis oli. Ei mäleta, et paki sisu teemal oleks vestlusi olnud. Ei ole H.Puhmi poole pöördunud, et otsiks kedagi, kes tahab raha teenida. Ei ole H.Puhmil palunud saadetist jälgida. Ei tea, et H.Puhm oleks tegelenud saadetiste tellimise või vahendamisega. Ei ole Mururannal palunud jälgida enda saadetisi. Võimalik, et võis paluda Mururannal raha maksta. Võis postisaadetise jälgimise eest Mururannale raha maksta. Ei olnud kursis, et süüdistatavad oleks narkootilist ainet tarvitanud. Suhtlusgrupis 2016 lõpus räägiti narkost. Mõned inimesed sealt grupist tarvitasid narkot. Arvab, et kanepit. Tunnistaja X ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ütluste ebajärjekindlust kohtuistungil (N kord räägib, et ei palunud Mururannal saadetist jälgida ja siis, et võis talle saadetise jälgimse eest raha maksta), tema üldist imelikku olekut ja isiku veidrat kätumist (ajas korduvalt mikrofoni ümber, tahtis korduvalt juua ja WC-sse). Isik selgitas, et oli eelmisel õhtul alkoholi tarbinud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus R.X ütlusi lugeda täiesulatuses usaldusväärseks ja neid saale arvestada üksnes osas, mida kinnitavad ka teised tõendid (kolmekesi pakil järgi käimine). H.Puhm ütluste kohaselt kuulus 2016 tulnud pakk Xle, pakk jäi X kätte. Pakk jäi X autosse mõni aeg enne kinnipidamist. Olid väljas kui Mururand käis pakil järgi ja see jäi X autosse. Ei mäleta mis asjaoludel kokku said. Sai aru, et Xl on pakki vaja. Ei olnud juttu, mis pakis on. Ei teadnud, mis oli paki sisu ja ei tundnud selle vastu huvi. Mururannal ei olnud aimugi, mis seal pakis on. X andis 50 eurot, et see Mururannale edasi maksta. See ei seostunud selle paki looga. Ei ole küsinud Mururannalt, kas soovib raha teenida. Ei mäleta, et oleks teavitanud Mururanda postisaadetise saabumisest. Käis Mururannaga postisaadetisel järgi ainult ühe korra. Sel ajal Mururannale raha üle ei andnud. Ei mäleta, et oleks postisaadetist jälginud. Tema poole ei ole keegi pöördunud, et leiaks isiku, kes oleks nõus postisaadetist vastu võtma. Ei ole 2016-17 vahendanud Mururanna kontakte. Eeltsiteeritud Mururanna, Puhmi ja X ütlused on kattuvad üksnes asjaolus, et koos käidi Viimsi postkontoris paki järgi. Mururand tõi paki postkontorist välja ja ühel korral jäi pakk X kätte. Kohtul ei ole alust kahelda eeltsiteeritud Mururanna ütlustes. Erinevalt H.Puhmist ja Karl-Kevin Läänest, ei ole Mururanna puhul tuvastatud, et ta oleks andnud eeluurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi (vt lk 12-13). Mururanna ütlused haakuvad ka AS Eesti Post vastuskirjaga, millest nähtuvalt on Mururanna nimele 2016 aastal laekunud kolm Express kirja Kanadast. Kuna 7 Mururanna nimele Kanadast muid saadetisi laekunud ei ole, on eluliselt usutav, et kõik Kanadast tellitud saadetised (ka 22.12.16 kinnipeetud saadetis) on tellitud Mururanna nimel H.Puhmi poolt. Kohus ei loe eeltsiteeritud H.Puhmi ütlusi, mille kohaselt tema ei ole mingit pakki Mururanna nimel tellinud, usaldusväärseks ja leiab, et need ei riimu teiste tõenditega, ei ole eluliselt usutavad ja antud soovist vabaneda vastutusest. Kriminaalasjas pole tuvastatud, et Mururannal oleks H.Puhmi suhtes olnud mingit vihavaenu, mis sunniks teda Puhmi kohta valetama. Kui Mururand oleks kõnealused pakid ise tellinud, puudunuks tal vajadus minna pakkidele järgi koos Puhmi ja Xga. Asjaolu, et Puhm tuli koos Xga (kellel oli auto) Mururannale iga kord järgi, kui oli vaja pakk välja võtta, kinnitab Puhmi seotust pakkide tellimisega. Kui Puhm ei oleks olnud seotud Mururanna nimel tellitud pakkidega, siis puudunuks tal vajadus käia igakord Mururannaga kaasas (ootas õues) paki järgi. Mururanna ütlustest nähtub, et ta andis ühel korral paki Puhmi kätte ja teisel korral ei saanud Puhm pakki võtta (rääkis vist telefoniga), mis kinnitab, et just H.Puhm oli huvitatud paki saamisest. Mururanna ütlustest nähtub, et suhtes Puhmiga paki tellimise teemal Skypes ja/või Steamis. Mururand ja Puhm olid juba varasemalt tuttavad ja suhtlemine Skypes või Steamis ei olnud neil ilmselgelt esmakordne. Nad teadsid teineteise vastavaid kontakte ja kasutajanimesid. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et keegi tuvastamata isik oleks H.Puhmi kasutajanime all võtnud pakki tellimiseks J.Murannaga ühendust. Lisaks kinnitab asjaolu, et H. Puhm tuli igakord isiklikult Mururanna juurde pärast seda kui H. Puhmi nime alt anti teada, et on pakile vaja järgi minna, et Mururannaga suhtles just H. Puhm ja mitte tuvastamata isik. Jan Mururanna pangakonto väljavõtte kinnitab, et H.Puhm on kandnud talle 02.12.2016 50 eurot, mis on kohe sularahas välja võetud. Ülekanne kinnitab Mururanna ütlusi, mille kohaselt ühel korral kui osa lubatud tasust jäi puudu kanti see talle kontole. Nimetatud ütlustega riimub asjaolu, et Mururanna nimele Kanadast saabunud expresskiri on 29.11.2016 kättetoimetatud, mistõttu on eluliselt usutav, et mõni päev peale pakki kättesaamist tehti ülekanne Mururanna nimele just seoses paki äratoomisega. H.Puhm kinnitas, et tarvitas sel perioodil marihuaanat. Henri Puhmi elukohas toimunud läbiotsimisel 27.12.2016 leiti H.Puhmi toast klaaspurgist marihuaanale omase lõhnaga kilepakend (lk 44-47). Ekspertiisiakti nr 16E-AN1389 kohaselt leidub ekspertiisiks esitatud kilepakendis ja mingrip kilekotis THC jälgi. Asjaolu, et H.Puhmi elukohast leiti marihuaana jälgi sisaldav pakend kinnitab, et H.Puhm tarvitas marihuaanat. Fakt, et H.Puhm oli ise kanepi tarvitaja, toetab koostoimes teiste tõenditega kohtu arvamust, et just H.Puhm oli isikuks, kes tellis Mururanna nimel postipaki, milles leiti kanepiõisikud. Kuna 22.12.2016 peeti viimane Mururanna nimele saadetud postisaadetis kinni, ei ole võimalik tuvastada, kes oleks sellele saadetisele Mururannaga koos järele läinud, kuid senist käitumist ehk modus operandit arvestades, oli ka selle paki tellinud H. Puhm ning Puhm ja Mururand oleks sellele koos järgi läinud. Selleks, et postipakk Eesti saadetaks tuleb see kõigepealt tellida. Kuivõrd tellitud pakk saabus J.Mururanna aadressile ja nimele ning ainuke isik, kes paki tellimiste ja ära toomiste teemadel Mururannaga suhtles oli H.Puhm, on leidnud tõendamist, et just H. Puhm tellis enne 22.12.2016 J.Mururanna nimel suures koguses marihuaanat. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et Mururanna nimel tellis Kanadast narkootilist ainet marihuaana H.Puhm. Alates 01.01.2015 kehtiva

§ 184

lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, 8 vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Tellides välisriigist Eesti Vabariiki narkootilist ainet ainet marihuaana, mis postiasutuse kaudu pidi talle Mururanna vahendusel edastatama, tegi H.Puhm kõik endast oleneva narkootilise aine käitlemise toimepanemiseks, kuid kuritegu jäi lõpule viimata H.Puhmi tahtest sõltumata põhjustel kuivõrd postisaadetis peeti 22.12.2016 kinni. H.Puhmi käitumisest, otsis isiku, kelle nimele narkootiline aine tellida ja tellis kanepi saadetise Eesti Vabariiki (saadetis jõudis Eestisse) nähtub, et isik tegutses teadlikult ja eesmärgi päraselt narkootilise aine saamiseks, mistõttu on H.Puhm pannud kuriteo toime kavatsetult. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. Seega on oluline tuvastada, et Jan Mururand pidas vähemalt võimalikuks, et H.Puhm tellib tema nimel narkootilist ainet. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, mistõttu võib subjektiivse koosseisu tuvastamisel kohus arvestada süüdistatava varasemaid kokkupuuteid marihuaanaga. Mururanna ütluste kohaselt pidid Puhmi sõnade järgi pakis olema kanepiseemned ja lambid, kuid ei mõelnud mille jaoks kasutavad seda. Juttu ei olnud, mis teeb sellega aga arvas. Tarvitas tol ajal ka ise kanepit. Tema teada ei ole kanepi seemnetes THC-d ja nende tellimine ei ole illegaalne. Tor Browserist ja tumeveebist kuulis kohtus alles esimest korda. Kui oleks teadnud, et pakis kanep, ei oleks nõus olnud. Viimsis on lihtne kanepit osta. Ei tea kas H.Puhm teadis, mis oli pakis. J.Mururanna elukohas toimunud läbiotsimisel 27.12.2016 andis J.Mururand välja mingrippkoti kanepiga. Lisaks leiti marihuaana kahtlusega taimne puru, kanepipurustaja ja metallist suitsetamispiip (lk 14-22). Esemeid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Ekspertiisiakti nr 16E-AN1388 kohaselt on ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 0.38 g kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 5.7 % ja rohekaspruun taimepuru massiga 0.096 g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldust ei ole materjali vähesuse tõttu võimalik määrata. Asjaolu, et Mururanna elukohas leiti väikeses koguse kanepit, kinnitab Mururanna ütlusi kanepi tarvitamise kohta tol perioodil. Kuivõrd Mururand oli ise kanepi tarvitaja, teadis ta ilmselgelt kuidas kanepit kasvatatakse ja sellest marihuaanat saadakse. Mururand käis tema nimele tellitud pakkidel kaks korda järgi, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta uskus, et tema nimele tellitakse korduvalt lampe ja seemneid. Ei ole eluliselt usutav, et Mururand arvas, et H.Puhm on aiandushuviline, kes hakkab kasvatama kanepitaimi, mis ei sisalda THC-d. Kohus ei loe usaldusväärseks Mururanna väidet, et tema arvas, et kanepiseemned ei sisalda THC-d. Kanepi tarvitajana pidi Mururand teadma, et kanepitaimed kasvavad seemnetest ja internetist otsides oleks ta koheselt saanud teada, et need seemned, millest kasvatakse THC-d sisaldavaid taimi, sisaldavad ka ise THC-d. Mururanna ütlustest nähtub, et H.Puhm maksis talle ühe paki eest üldjuhul sularahas 150 eurot. Henri Puhmi pangakonto väljavõtte kinnitab, et ta on kandnud Jan Mururannale 02.12.2016 50 eurot, mis kinnitab Puhmi poolt Mururannale raha maksmist. 150 euro tasu maksmine lihtsalt oma nimel paki tellimis eest ei ole tavaline. Sellise tasu maksmine viitab sellele, et postiteel tellitava asjaga/kaubaga on võimalik raha teenida. Isegi kui Mururannale öeldi, et pakis on kanepiseemned, siis paki eest 150 euro lubamisel, pidi Mururand aru saama, et paki sisust saadakse tulu ja sellise suurusjärgu tulu saamine, mis võimaldab Mururannale 150 euro maksmist, on võimalik üksnes THC-d sisaldava kanepi või selle seemnete käitlemisest. THC-d mittesisaldavaid kanepiseemneid on võimalik osta ka Eestis seemnemüügist ja nende seemnete hinda arvestades ei hakkaks tellimise korral keegi vahendamise eest 150 eurot maksma. Puhm ja Mururand olid mõlemad tol perioodil kanepi tarvitajad (mõlemad ise 9 kinnitasid), mistõttu on usutav, et omavahel võidi arutada ka kanepi hankimise võimalusi, mistõttu ei ole ka usutav, et Mururand uskus, et Puhm tellib korduvalt tema nimel lampe ja kanepiseemneid. Mururanna käitumine kinnitab, et ta lubas H.Puhmil enda nimel tellida narkootilist ainet sisaldavat pakki (oli ka varem H.Puhmi poolt tema nimel tellitud pakkidel järgi käinud), seega J.Mururand teadlikult andis enda panuse narkootilise aine käitlemise katsesse. Kui J.Mururand ei oleks lubanud enda nimele narkootilist ainet sisaldavat pakki tellida, ei oleks H.Puhmil olnud võimalust ka 22.12.2016 AS-i Eesti Post poolt kinnipeetud pakki tellida. Jan Mururand oli teadlik, et tema rolliks on ka paki postkontorist ära toomine (Mururand oli ka varem Puhmi poolt tema nimel tellitud pakkidel järgi käinud), seega on tuvastatud kokkulepitud omavaheline tööjaotus Puhmiga, kes tellis aine ja tegeles ainega peale kättesaamist edasi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjust kahelda, et Jan Mururand teadis, et H.Puhm tellib tema nimele narkootilist ainet Kohus leiab, et isegi kui jaatada, et Jan Mururand ei kontrollinud, millist ainet tema nimele telliti, siis ei saa rääkida süü puudumisest

§ 39

alusel, kuivõrd J.Mururand teadis, et kanepi/marihuaana käitlemine on Eestis keelatud ja ta oli andnud loa enda nimel kanepi tellimiseks. Eeltoodut arvestades on J.Mururand lubades H.Puhmil tellida enda nimel kanepit/marihuaanat, pannud kuriteo toime kavatsetult. Kuritegu jäi lõpuni viimata J.Mururanna tahtest sõltumata põhjustel, kuna saadetised peeti postiasutuses kinni ja aine võeti tolliametnike poolt ära. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jan Mururand tegevus kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 1- 25 lg 2 järgi kui isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Jan Mururand on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. H.Puhm ja K.-K.Lääne episood Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohtu poolt määratud käekirja ekspertiisiakt ei ole lubatav tõend ja kohus ei tohi oma otsuses tugineda üksnes ekspertiisiaktile, kuivõrd prokuratuur ei ole selle ekspertiisi määramist taotlenud. KrMS § 295 lg 1 annab kohtule võimaluse määrata ekspertiis ka omal algatusel. KrMS § 297 lg 1 annab kohtule õiguse omal algatusel määrata ka täendavate tõendite kogumise. Kuivõrd süüdistus oli muuhulgas esitatud ka dokumendi võltsimises, siis kohtupraktika kohaselt on käsikirjalise dokumendi koostaja väljaselgitamiseks käekirjaekspertiisi määramine tavaline. Käekirja ekspertiisi määrates ei olnud kohtul võimalik ekspertiisitulemusi ette teada, ehk siis kohus ei teadnud ette, kas ekspertiisitulemused toetavad prokuratuuri või süüdistatava kaitsja versiooni. Kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides ekspertiisi määramisega ei asunud kohus ei prokuratuuri ega kaitsja poolele. Kuivõrd H.Puhm ei soostunud andma käekirja näidiseid, saatis kohus eksperdile võrdlusmaterjalina H.Puhmi poolt varasemalt muudes olukordades kirjutatud teksti ja sedasi toimides ei rikkunud kohus H.Puhmi õigusi, kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et ekspertiisiks kasutatud võrdlusmaterjal oleks H.Puhmilt saadud sunniga. Ekspertiisi käigus on lubatud kasutada vabavõrdlusmaterjali ja just H.Puhmi poolt vabalt varem kirjutatud tekste kasutati ekspertiisikäigus. Võrdlusmaterjalina ei ole välistatud isiku poolt ka aastaid varem kirjutatud tekstide kasutamine sõltumata sellest, kas isik teksti kirjutades võis teada, et seda teksti võidakse kunagi kasutada võrdlusmatejalina. 29.06.2017 kullersaadetise läbivaatuse akt nr 17LA0150611-1 kohaselt oli kauba saatjaks Alternate Universe USA-st ja kauba saajaks X Xi aadressiks x. Saadetis ol pakendatud papist karpi. Saadetises oli laste õuemängu Popples komplekt. Lisaks oli karbis kinniteibitud pakend, 10 mille sees kinnikeevitatud fooliumist pakend. Fooliumist pakendis olid rohekaspruunikad taimeosad. Pakendi kaal ~ 560, 7 g. Pakendit ja selle sisu on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Ekspertiisiakti nr 17E-AN0778 kohaselt on ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 443,2 g kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18 %. 09.11.2017 jälitustoimingu protokolli kohaselt 30.06.2017 asendati postisaadetises X narkootiline aine kahe 0,5 liitrise veega täidetud plastikpudeliga. Asenduspakk paigutati originaalsaadetisekarpi ja karp teibiti uuesti kinni. 03.07.2017 varjatud jälgimise käigus märgati 15.10 klienditeenindaja juures ca 190 cm tumedat nahavärvi noormeest, kes väljus 15.15 Viimsi keskuse peauksest kaasas pruuni värvi pappkast, milles tunti ära postisaadetis X. 15.29 peeti isik kinni Haabneeme rannas, kuid postisaadetist enam isiku valduses ei olnud. 03.07.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti Haabneeme rannas kõrkjate vahel maapinnal pakend X Xi nimele. Volikirja kohaselt volitab X Xi X Xi võtma vastu postisaadetist X (lk 163). Postisaadetise saabumise teate kohaselt on X X võtnud 03.07.2017 vastu pakisaadetise X. Tunnistaja X X keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, mistõttu ei olnud tema käest võimalik teada saada mis asjaoludel ta postisaadetisel järgi käis. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T vastusest järelepärimisele nähtub, et marihuaana puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. X Xi nimele tellitud postipakist leiti, leiti 443.2 g marihuaanat. Kuna postisaadetisest leiti marihuaanat sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 59 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Tunnistaja X Xi ütluste kohaselt oli Läänega sõber kuni 2011-2012, Mururand ja Puhm olid koolivennad. 2016-17 Läänega eriti kokku ei puutunud. Mururanna ja Puhmiga oli tere suhtlus. Elas siis x. x Viimsi ei ole kunagi elanud. Lääne teadis, kus elas. Ei ole narkootilist ainet tellinud. Ei mäleta, et oleks postisaadetisi tellinud 2016-
3. E. X on Lääne väiksema venna sõber, kes käis ka Viimsi koolis. Ei ole Xi nimele volikirja kirjutanud. Lk 163 olevas volikirjas on nimi ja sünnikuupäev õige, allkiri on vale ja käekiri ei ole tema oma. Ei tea mis asjaoludel on volikiri välja antud. FB MSN-i vestluses Lääne tunnistas, et on Puhmi käest saanud paberi Xile edasi andmiseks ja sai selle eest 40-50 eurot. See vestlus oli 14.11.
4. Pöördus ise Lääne poole, peale seda kui oli uurija juures ütlusi andmas käinud. Tunnistaja Xi ütlused kinnitavad, et tema ei ole postisaadetist X enda nimele tellinud. R.Xi isikut, tema poolt kohtuistungil antud ütluste selgust ja konkreetsust ning üldist käitumist arvestades, ei ole kohtul alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja Xi ütlusi kinnitab ka tema poolt kohtuistungil prokurörile edastatud FB messengeri vestluse väljatrükk. R.Xi ja Karl-Kevin Lääne Messengeri suhtluses kinnitab Lääne, et rääkis uurijale nii nagu asjad olid. Kinnitab, et andis Xile paberi. Lääne ütlused messengeri vestluses: “Ma ei teadnud, et see mingi pask on mingi vana tuli Puhmiga rääkima, Puhm pidi mingid andmed kirjutama kuhugi ja siis viima selle paberi ühele tüübile, ma teadsin seda tüüpi veits, viisin ise ära. Palun ära räägi sellest teemast kellelegi. Siis lõi pähe, et see selle mingi paberiga seotud kuskilt suve alguses. Puhm kirjutas selle, mingi tüüp lasi maha kirjutada read, mõtlesin, et ja võin mingi paberi anda inimesele keda tean. Ei kujutanud isegi ette. Ei ole kellegile maksnud. Mina sain selle eest raha. Tüüp vist pakkus 100 Puhmile ja Puhm andis mulle 40 või 50, kuna ta ise ei teadnud seda tüüpi, kellele viia see.“ 11 Süüdistatav H.Puhm eitab seotust R.Xi nimele tellitud pakiga. Puhmi ütluste kohaselt teab, et R.Xi on Viimsist. Xi ja Xiga seoses ei mäleta midagi. Ei mäleta, miks on teinud Läänele makseid. Võis tasuda ühisest arvest enda osa. Teenis tööl käies, kogus sünnipäeva kinkidest. Virtuaalmängudes sai raha teenida. Ei mäleta, et oleks postisaadetist jälginud. Tema poole ei ole keegi pöördunud, et leiaks isiku, kes oleks nõus postisaadetist vastu võtma. R.Xi nimele saadetud postisaadetisega ei ole seotud. Volikirja allkiri ja tekst ei ole tema kirjutatud. Ei tunne Xi ja ei ole palunud anda Läänel Xile midagi üle. Ei mäleta, et oleks midagi Läänele üle andnud. Dokumentide täitmise eest ei ole raha pakutud. Niisama sõbrale raha ei anna. Xilt saadud raha jagamist Läänega ei mäleta. Ei mäleta, et X oleks soovinud, et täidaks mingeid pabereid. H.Puhm kohtueelses menetluses selles episoodis antud ütlused erinevad kohtus antud ütlustest. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt: „ lubas selle eest raha 50-100 eurot. Kuna temaga koos oli Karl-Kevin Lääne, teadis, et tema väiksem vend tunneb Xit, siis ütles Läänele, et kas ta saaks selle paberile Xile üle anda ja Xi raha jagame ära.“ Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). H.Puhmi ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel arvestab kohus, et H.Puhmi kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad kõiges, mis puudutab R.Xi nimel volikirja kirjutamist ja selle E.Xile üleandmist. H. Puhm ei osanud ütluste erinevust põhjendada ja ütles ainult, et ei mäleta. Kuivõrd Puhmi kohtus ja eeluurimisel antud ütlused selles episoodis erinevad täies mahus ja ta ei osanud usaldusväärselt põhjendada, miks tema ütlused erinevad, tuleb tema ütlused selle episoodi osas, kui ebausaldusväärsed jätta kõrvale. Süüdistatava Karl-Kevin Lääne ütluste kohaselt on E.X noorema venna sõber, suhelnud ei ole. 2017 ei ole Xiga kokku saanud. Ei ole E.Xile andnud volikirja postisaadetise kätte saamiseks. H. Puhm ei ole lubanud talle 2017 aastal anda raha postisaadetise kätte saamise eest. H.Puhm ei ole palunud tal anda üle paberit postisaadetise kättesaamiseks Xi poolt. Ei tea, et H.Puhm oleks postisaadetise kätte saamiseks dokumenti koostanud, ei ole seda näinud. Ei tule meelde, et oleks nõustunud andma Xile postisaadetise kättesaamiseks mõeldud dokumendi. Ei ole näinud, et keegi annaks H.Puhmile raha selle eest, et ta koostaks volikirja. Ei ole Xile postisaadetise kättesaamiseks andnud korraldusi. Ei ole R.Xiga kriminaalasja teemal Messengeris suhelnud. On teinud Puhmile pangaülekandeid. X rääkis, et rääkis Lääne peale, kuna näidati fotosid ja tundis sealt ainult Läänet. K.-K. Lääne kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad kohtus antud ütlustest. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt: „ 03.07.2017 olid auto juures ning siis Henri hakkas neid andmeid ümber kirjutama. X andis Henri kätte raha summas 100 eurot, siis need paberilipikud ja läks ise minema. Ühel paberilipikul oli lisaks isikuandmetele kirjas paari lausega mingisuguse 12 paki kätte saamise jutt. Henri küsis, kas on nõus volikirja koos paberilipikuga ise Xile ära viima, kuna ta on Lääne väiksema venna sõber, et sel juhul teeks raha pooleks. Nõustus. Järgmisel päeval leppis kokku kohtumise Xiga. Said kokku Viimsi Vallamaja juures olevas pargis ja andis selle paberi (volikirja ja lipiku, millel käsikirjaline tekst) üle.“ Lääne põhjendab ütluste erinevust sellega, et kohtueelses menetluses oli nõus ükskõik millele allakirjutama. Ei mäleta kuidas kõik täpselt toimus. Ei mäleta mis ja kuidas kirja läks. Kirjas olev jutt ei tulnud tema käest. Tegi uurijaga koostööd. Öeldi et anna infot Henri kohta, selle tulemusena oli nõus igale paberile alla kirjutama. Ametnikele etteheiteid ei ole. Kohus ei loe Lääne sellekohaseid selgitusi usaldusväärseks. Uurija ei saanud kirjeldada Läänele sündmusi, mida rääkida, kuivõrd uurija ei teadnud neid asjaolusid. Lisaks ühtivad Lääne poolt eeluurimisel antud ütlused Messengeris Xile kirjutatuga ning selle vestluse sisu ei olnud uurijale teada. Lääne oli ülekuulamise ajal varem narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud, seega oli ta teadlik ka sellest, millised on sisuliste ütluste andmise tagajärjed. Kuivõrd Lääne kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad täies mahus ja ta ei osanud usaldusväärselt põhjendada, miks tema ütlused erinevad, tuleb tema ütlused selle episoodi osas, kui ebausaldusväärsed jätta kõrvale. Lisaks eeltoodule mõjutab kohtu arvamust Lääne kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel Lääne poolt Messengeris vestluses kirjutatu. Lääne eitas igasugust suhtlust R.Xiga kriminaalasja menetlemise ajal. Lääne sellekohane väide on ümber lükatud tunnistaja R.Xi ütlustega ja R.Xi poolt esitatud FB messengeri vestluse väljatrükiga. Tunnistaja Xi ütlustest nähtub, et ta tundis Läänet varasemast ja võttis kohe pärast uurija juures käimist Läänega messengeris ühendust. Ei ole eluliselt usutav, et just sel hetkel suhtles Lääne nime alt Xiga messengeris keegi tuvastamata isik, kes oskas rääkida Puhmi, Lääne enda ja Xi kohta. Seega ei ole kohtul alust kahelda ei tunnistaja Xi ütlustes tema ja Lääne vahelise Messengeri vestluse sisu kohta, ega ka kohtule esitatud FB messengeri vestluse sisus. Tunnistaja Xi poolt esitatud eelpool tsiteeritud messengeri vestluses kinnitas K.-K. Lääne, et H.Puhm kirjutas volikirja ja tema pidi selle raha eest viima ühele tüübile, keda tundis. Arvestades, et äravõetud volikirjas volitatakse R.Xi nimel tulnud pakki välja võtma E.Xi, kes oli Xi ütluste kohaselt K.-K.Lääne venna sõber ja kes ka varjatud jälgimise kohaselt selle paki postkontorist ära tõi ja hiljem Haabneeme randa peitis, on tuvastatud, et Messengeri vestluses on juttu just lk 163 oleva volikirja kirjutamisest H.Puhmi poolt. Ekspertiisiaktist 19E-DK0039 nähtub, et koopia aluseks oleva vaidlustatud teksti on tõenäoliselt kirjutanud H.Puhm. Ei ole võimalik määrata, kas koopia aluseks oleva allkirja on kirjutanud H. Puhm, kuna võrdluseks ei ole esitatud kõiki vaidlustatud tähti. Kuna H.Puhm keeldus käekirja näidisproovide andmisest puudus kohtul võimalus esitada eksperdile kogu vajalik näidismaterjal ja sai eksperdile esitada üksnes tekstid, mis H. Puhm oli muudes dokumentides omakäeliselt kirjutanud. Eksperdiarvamus, mille kohaselt on volikirja tekst tõenäoliselt kirjutatud H. Puhmi poolt kinnitab tunnistaja X ütlusi ja tema poolt esitatud Messengeri vestluses kajastatud K.-K. Lääne juttu. Arvamuste skaala selgituse kohaselt tähendab tõenäoliselt sama kirjutaja, et vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi. Puuduvad olulised lahkuminekud. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Esitatud materjalid võivad seada eksperdiuuringuteks mõned piirangud. Käesoleval juhul oli selleks piiranguks võrdlusmaterjali väike hulk, kuivõrd H.Puhm keeldus andmast käekirja näidisproove. Ekspertiisi aktis kajastatud tähtede ja täheelementide eritunnuste kokkulangevusi arvestades (II k lk 128-129) on kohtu arvates ekspertiisiaktis toodud järeldus, mille kohaselt volikirja teksti kirjutas H.Puhm, usaldusväärne ning see haakub ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 13 Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates leidnud tuvastamist, et kõnealuse volikirja oli kirjutanud H.Puhm. Kuivõrd selle oli kirjutanud H.Puhm, siis on eluliselt usutav ja riimub ka tunnistaja Xi ütluste ja Messengeri vestlusega, et Puhm andis volikirja edasi Karl-Kevin Läänele ja KarlKevin Lääne viis Puhmilt saadud volikirja E.Xile. Kuivõrd Lääne oli isikuks, kes andis volikirja Xile, siis on eluliselt usutav, et Lään oli ka see, kes andis Xile juhised, mida pakiga peale kätte saamist teha. Kohtu arvates ei ole usutav, et volikirjaga teise isiku nimel paki ära toonud X oleks ilma juhisteta omal initsiatiivil selle pakki randa peitnud. Arvestades, et X peitis paki Haabneeme randa, on eluliselt usutav, et nii Lääne kui Puhm teadsid, et pakis on narkootiline aine ja soovides säilitada konspiratsiooni ja enda otsest mitteseostamist pakiga, kästi Xil pakk peita randa, kust see oleks hiljem ilma Xiga kokku puutumata olnud võimalik ära võtta. Seeläbi loodeti vältida riski, et kanepit sisaldanud pakki seostaks Puhmi või Läänega. Nii H.Puhm, kui K.-K.Lääne pikema ajalist käitumist vaadates, tuleb arvestada ka modus operandit. Mõlemad on tunnistanud, et tarvitasid kõnealusel perioodil kanepit, Lääne on ka kanepit edasi müünud (Harju Maakohtu 14.05.2014 otsus), mistõttu on eluliselt usutav, et nad teadsid, et Eestisse posti teel tellitud pakis on kanep. Arvestades asjaolu, et H.Puhm oli tellinud ka J.Mururanna nimele marihuaanat sisaldanud paki, on kohtu arvates eluliselt usutav, et H. Puhm oli osalenud ka R.Xi nimele pakki tellimises ja ta oli teadlik, et tellitud pakk sisaldab narkootilist ainet. Arvestades R.Xi isikut (tema käitumist ja ütluste andmist kohtuistungil arvestades), oli ilmselge, et H.Puhm või teised isikud ei oleks suutnud R.Xi veenda tema teadmata tellitud pakile järgi minema, mistõttu kirjutati paki kättesaamiseks volikiri. H.Puhmi käitumisest nähtub, et ta ei soovi näidata enda seost postisaadetistega, mis sisaldavad marihuaanat, kuid ta annab isikutele, kes aitavad pakki ära tuua raha (Mururand, Lääne). Ei ole eluliselt usutav, et H.Puhm jagaks pakitoojatele oma raha nii, et ta ise sellest kasu ei saaks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates leidnud tõendamist, et H.Puhm osales marihuaanat sisaldanud paki Eestisse tellimisel (ei ole välistatud, et ta tegi seda koos tuvastamata isiku(te)ga, kuid selle kohta puuduvad tõendid) ja paki Eestisse saabudes organiseeris kanepit sisaldanud paki ära toomist. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitkas, et K.-K. Lääne osales ka marihuaana tellimisel. Lääne käitumine kinnitab, et tema roll narkootilist ainet sisaldava paki kättesaamisel oli abistav. Ta sai selle eest raha, Lääne toimetas Puhmi kirjutatud volikirja Xile, kuna Puhm ei tundnud Xi. Kohus tuvastas, et Karl-Kevin Lääne oli teadlik, et tema rolliks on volikirja edastamine Xile. Kuivõrd ei ole tuvastatud, et Lääne osales marihuaana tellimisel või oli sellest üldse teadlik enne volikirja kirjutamist Puhmi poolt ja volikirja edasi toimetamist Xile, siis kohus leiab, et ainuüksi volikirja edasitoimetamisega Xile ei valitsenud ega kontrollinud Lääne narkootilise aine käitlemisele suunatud tegu. Puuduvad tõendi, et Lääne oleks paki saanud hiljem oma kätte või et tal oleks olnud marihuaana käitlemisega seonduvalt muid ülesandeid peale volikirja kättetoimetamise. Volikirja edasitoimetamisega osutas K.K Lääne H.Puhmile nakrootilise aine käitlemisel üksnes füüsilist kaasabi. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et täideviimise ja osavõtu eristamisel lähtub Eesti karistusõigus teovalitsemise teooriast. Selle kohaselt paneb teo täideviijana toime isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. märtsi
10. a otsus nr 3-1-1-10-15, p 12.) Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena, vaid osavõtjatena, st kas kihutajatena või kaasaaitajatena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. jaanuari
12. a otsus nr 3-1-197-04, p 21.1). Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel, käeseoleval juhul siis narkootilise aine käitlemisel ei valitsenud K.K Lääne süütegu vahetut 14 täideviimist teovalitsemise teooria tähenduses, vaid üksnes toetas seda, mistõttu tuleb Lääne tegevuskvalifitseerida narkootilise aine käitlemise katsele kaasaaitamisena. Puhmi käitumine kinnitab, et ta tegutses narkootilist ainet sisaldava paki kättesaamisel teadlikult ja eesmärgipäraselt. Lisaks sai ta volikirja kirjutamise ja selle Xile kättetoimetamise orgniseerimise eest raha. Seega andis ta teadlikult enda panuse narkootilise aine käitlemise katsesse. Kui Puhm ei oleks volikirja kirjutanud, ei oleks olnud võimalust ka pakki (asendatud) 29.06.2017 kätte saada. H.Puhm osales aine tellimisel ja organiseeris selle kättesaamist postkontorist, seega on tuvastatud tema roll täideviijana narkootilist ainet sisaldava paki käitlemisel. Osaledes välisriigist Eesti Vabariiki narkootilise aine aine marihuaana tellimisel ja organiseerides selle postiasutusest kättesaamist, tegi H.Puhm kõik endast oleneva narkootilise aine käitlemise toimepanemiseks, kuid kuritegu jäi lõpule viimata H.Puhmi tahtest sõltumata põhjustel kuivõrd marihuaant sisaldanud postisaadetis asendati. H.Puhmi käitumisest osales R.Xi nimele marihuaana tellimises Eesti Vabariiki (saadetis jõudis Eestisse) ja seejärel organiseeris Puhm postisaadetise kättesaamist postiasutusest (kirjutas volikirja ja palus Läänel see edastada), nähtub, et isik tegutses teadlikult ja eesmärgi päraselt narkootilise aine saamiseks, mistõttu on H.Puhm pannud kuriteo toime kavatsetult. K.-K.Lääne käitumisest (toimetas R.Xi nimele tellitud marihuaanat sisaldava paki kättesaamiseks vajaliku volikirja Xile), nähtub, et isik osutas teadlikult ja eesmärgipäraselt kaasabi narkootilise aine saamiseks, mistõttu on K.K Lääne pannud kuriteo toime kavatsetult. Kuritegu jäi lõpuni viimata H.Puhmi ja K.-K. Lääne tahtest sõltumata põhjustel, kuna saadetis olnud marihuaana asendati tolliametnike poolt. Eeltoodust tulenevalt tuleb Henri Puhmi tegevus narkootilise aine käitlemise episoodides kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 1- § 25 lg 2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse grupis. Harju Maakohtu 14.05.2014 kohtuotsusega on K.-K. Lääne tunnistatud süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on Karl-Kevin Lääne puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud

12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb Karl-Kevin Lääne tegevus kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 2- § 25 lg 2- 22 lg 3 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katsele kaasaaitamine isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud Karl-Kevin Lääne ja H.Puhm on süüvõimelised ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. H.Puhmi süüdistus dokumendi võltsimises. H. Puhm ise eitab R.Xi nimel volikirja kirjutamist E.Xile. Kohus eelpool (lk 13-14 ) tuvastas, et lk 163 olev volikiri, mille kohaselt X Xi volitab X Xi kätte saama X Xi nimele 29.06.2017 Eestisse saabunud ja AS Eesti Post Viimsi postikontoris hoiustatavat saadetist, on kirjutatud H. Puhmi poolt.

§ 344

lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimine. Kohus selgitab, et võltsimine on nii dokumendi tegemine (järeletegemine või 15 ümbertegemine) isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega

§ 344

koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9).

§ 344

lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Volikiri on kirjalikus vormis tehtud dokument, mis tõendab esindaja volitusi mingiks tegevuseks. Seega on volikirja puhul tegemist dokumendiga, millega on võimalik omandada õigusi. Lk 163 oleva volikirja võltsimisega lootis H.Puhm, et E.X saab postkontorist kätte R.Xi nimel tellitud pakki, mis H.Puhmi teadmiste kohaselt sisaldas narkootikume. Seega pidi volikirja võltsimise tulemusena tekkima H.Puhmil tema enda teadmiste kohaselt võimalus Xi kaasabil saada kätte R.Xi nimele tellitud pakk ehk siis õigus saada postkontorist kätte pakk. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. H.Puhmi enda objektiivsest käitumisest võib järeldada, et võltsides volikirja ja organiseerides võltsitud volikirja edasiandmide E.Xile uskus ta ise, et saab seeläbi postkontorist kätte R.Xi nimele tellitud pakki, seega pani H. Puhm volikirja võltsimise toime kavatsetult. Dokumendi võltsimise episoodis tuleb Henri Puhmi tegevus kvalifitseerida

§ 344lg 1 järgi.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

§ 184

lg 2 p 1, 2 näeb sanktsioonina ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 344

lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). 16 Jan Mururanna karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel Jan Mururanda iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht. Kuriteost on möödunud rohkem kui kaks aastat, mille jooksul ei ole uusi rikkumisi tuvastatud, mistõttu võib arvata, et tegemist oli juhusliku epsioodiga J.Mururanna elus. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida J.Mururanda edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammääras 3 aastat, millest on teda võimalik

§ 73sätete alusel tingimisi vabastada.

Karl-Kevin Lääne karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel K.K Läänet iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Isikut on eelnevalt karistatud suures koguses narkootiliste ainete käitlemise eest, kuid 1,5 aastat peale katseaja lõppu on isik käitunud viisil, mis on toonud talle uue süüdistuse seoses narktootiliste ainete käitlemisega. Kuigi K.K Läänel oli kindel elukoht ja oma sõnade kohaselt ta õppis, ei ole Karl-Kevin Lääne senist käitumist arvetades varasem karistus, mille puhul teda vangistusest tingimisi vabastati, talle mõju avaldanud ja isik jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist, mistõttu võib arvata, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud episoodid ei ole juhuslikud episoodid tema elus. Mõjutamaks K.K Läänet edaspidi õiguskuulekalt käituma, on kohtu arvates vajalik Läänele mõistetava karistuse osaline reaalne ärakandmine. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida K.Kevin Läänet edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega s.o 3 aastat ja 6 kuud, millest tuleb koheselt ära kanda 3 kuu vangistust ja ülejäänud vangistusest on teda võimalik

§ 74sätete alusel tingimisi vabastada.

Henri Puhm karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel H.Puhmi iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on hetkel kindel elukoht ja töökoht ning omasõnade kohaselt soovib õppima asuda. H.Puhm peeti detsembris 2016 kaheks päevaks kinni kahtlustatavana narkootilise aine käitlemises, kuid H.Puhm sellest järeldusi ei teinud ja juba oktoobris 2017 peeti ta uuesti kinni kahtlustusega analoogilises kuriteos. Nimetatud asjaolud näitavad, et narkootilise aine posti teel tellimine ei olnud juhuslik episood H.Puhmi elus ja isegi teadmine, et tema suhtes on juba menetluses üks episood, ei hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Mõjutamaks H.Puhmi edaspidi õiguskuulekalt käituma, on kohtu arvates vajalik H.Puhmile mõistetava karistuse osaline reaalne ärakandmine. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Henri Puhmi edaspidi kuritegusid toime panemast), samuti arvestades Puhmi aktiivsemat ja suuremat rolli süütegudes, on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega s.o

§ 184

lg 2 järgi 3 aastat ja 6 kuud ja

§ 344lg 1 järgi vangistusega 2 kuud.

Mõistetavast liitkaristusest tuleb koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ja ülejäänud vangistusest on teda võimalik

§ 74sätete alusel tingimisi vabastada.

Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, Kr

MS § 126 lg 3 p-st 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - Narkootiline aine (taimeosad, taimepuru) (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; 17 - jaemüügipakend koos fooliumpakendiga, papist karp mänguasjadega, teibitud pakendid, kanepipurustaja, kanepipiip ja kilepakendid (MTA uurimisosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning süüdistatavatelt tuleb välja mõista kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsjale makstud tasud ja ekspertiisikulud. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Jan Mururannalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 210 ja kaitsjatasu 1620 eurot riigituludesse. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Karl-Kevin Läänelt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 42 ja kaitsjatasu 1230 eurot riigituludesse. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Henri Puhmilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 282 eurot ja kaitsjatasu 870 eurot riigituludesse. H.Puhmi poolt või tema eest kokkuleppel kaitsjale makstud tasud jäävad H.Puhmi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt vastavalt nende osadele väljamõistmisele. Käekirjaekspertiis, millega määratakse, kas konkreetne isik on kirjutanud vaidlusaluse dokumendi, oli käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt oluline, mistõttu tuleb see kulu H.Puhmilt välja mõista. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. 18 Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatavad ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust peab kohus süüdistatavatelt KrMS § 179 lg 1p1 alusel välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 31-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole tõenäoliselt reaalselt võimalik sundraha ja menetluskuluid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jan Mururand

§ 184

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Jan Mururand ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisel.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse tätimisel pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 27.12.2016-28.12.2016.a, so 2 päeva karistusaja hulka. Välja mõista Jan Mururannalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 1620 eurot ja ekspertiisikulu 210 eurot riigituludesse. Kohustada Jan Mururanda tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 265 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab e-tomikust või Harju maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Jan Mururand, kriminaalasi 1-189492, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo viitenumbri saamisel helistada 6200100. 19 Süüdi tunnistada Karl-Kevin Lääne

§ 184

lg 2 p 2 - § 25 lg 2- 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel kuulub koheselt kandmisele 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2017, so 1 päev koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka. Koheselt kandmisele kuuluv karistus 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt s.t 3 aastat ja 3 kuud täitmisele, kui Karl-Kevin Lääne ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil x; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. ei tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid

§ lg 1 alusel määrata Karl-Kevin Lääne katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisel Välja mõista Karl-Kevin Läänelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 1230 eurot ja ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kohustada Karl-Kevin Läänet tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 218.50 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab e-tomikust või Harju maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Karl-Kevin Lääne, kriminaalasi 1-189492, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo viitenumbri saamisel helistada 6200100. Süüdi tunnistada Henri Puhm

§ 184lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aasta ja 6 kuud.

20 Süüdi tunnistada Henri Puhm

§ 344

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud.

§ 74

lg 2 kohaselt kuulub koheselt kandmisele 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 27.12.2016-28.12.2016.a 24.10.2017.a, so 3 päeva karistusaja hulka. Koheselt kandmisele kuuluv karistus 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt s.t 3 aastat ja 3 kuud täitmisele, kui Henri Puhm ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil x; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. ei tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

§ lg 1 alusel määrata Henri Puhm katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisel Välja mõista Henri Puhmilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 534 eurot ja kaitsetasu 870 eurot riigituludesse. Kohustada Henri Puhmi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 229.50 eurot. Sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulu tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab e-tomikust või Harju maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Henri Puhm, kriminaalasi 1-18-9492, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo viitenumbri saamisel helistada 6200100. Asitõendid: 21 - Narkootiline aine (taimeosad, taimepuru) (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; jaemüügipakend koos fooliumpakendiga, papist karp mänguasjadega, teibitud pakendid, kanepipurustaja, kanepipiip ja kilepakendid (MTA uurimisosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Harri Lugu Karen-Katerin Võso Kohtuotsus on muudetud Rkk 18.11.19 otsusega. 22