MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-2335 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 02.11.2016 ots

§ 88lg 2 alusel võimalik kaebajale tutvustada.

Kaebaja suhtes tehtud haldusaktid on samas digitaalses konteineris koos kümnete teiste otsustega, mis on tehtud teiste isikute suhtes. Kohtul ei ole samuti võimalik anda kaebajale tutvumiseks üksnes digikonteineri kinnituslehte, kuna selles on loetletud kõik samas konteineris olevad otsused ning nende otsuste pealkirjad sisaldavad nii teiste isikute nimesid kui ka isikukoode.

§ 88

lg 2 alusel võib piirata menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda. Kohus leiab, et asjas esineb

§ 79lg 1 p 3 toodud huvi ehk see on vajalik muu isiku eraelu kaitseks.

Kaebaja väited keskenduvad üksnes sellele, et otsus on allkirjastamata. Kaebaja õigus veenduda allkirja olemasolus ei ole kaalukam kümnete teiste isikute huvist hoida enda teada, et SKA on nende suhtes teinud haldusakti. Sotsiaalkindlustuse valdkonna asjad on reeglina inimese jaoks erakordselt tundlikud ja selle teabe avaldamiseks kaebajale peaks kaebajal olema täiendav huvi lisaks allkirja olemasolus veendumisele. Kaebaja on enda suhtes tehtud haldusakti varem saanud ning selle kohtule esitanud ning seega ei takista selle otsuse tutvustamata jätmine ka kaebaja õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Kaebajal on võimalik taotleda kohtu järelduse kontrollimist allkirja olemasolu või puudumise kohta kõrgema astme kohtult. 6. Kaebaja on esitanud otsuste tühistamise ja avalduste uuesti läbivaatamiseks kohustamise kaebused. Kaebaja on ise selgitanud, et sai vaideotsuse kätte vahetult pärast selle tegemist 15. või 16. detsembril 2016. aastal (02.01.2020 seisukoha p 7).

§ 47lg 2 kohaselt tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul pärast vaideotsuse saamist.

See tähtaeg on lõppenud hiljemalt 2017. aasta jaanuaris ehk ligikaudu 3 aastat enne kaebuse esitamist. Kuna kaebetähtaega on ületatud, esineb alus menetluse lõpetamiseks (

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

7. Kohus saab kaebetähtaja ennistada, kui selleks on mõjuv põhjus (

§ 71lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus (

§ 150lg 1).

Riigikohus on ennistamise alusena käsitlenud ka vaidlustamisviite puudumist (20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli haldusaktide alusel võimeline esitama vaide ning vaideotsuses on vaidlustamisviide toodud. Ainuüksi asjaolu, et vaidlustamisviites ei ole toodud halduskohtu aadressi, ei saanud tuua kaasa kaebuse esitamisega viivitamist ligikaudu 3 aastat. Vaidlustamisviites on välja toodud, et kaebus tuleb esitada juba 30 päeva jooksul. Selle aja jooksul peab isik olema võimeline välja selgitama ükskõik millise halduskohtu asukoha. Juhul, kui kaebus esitatakse valele halduskoh2

§ 10

). Kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub (

§ 40lg 2).

Ka juhul, kui kaebaja oleks ekslikult adresseerinud kaebuse maakohtule, oleks maakohus selle edastanud halduskohtule või selgitanud kaebuse tagastamisel halduskohtusse pöördumise võimalust. Ka õigustoimingutes täiesti kogenematu isik ei saa eeldada, et tal on õigus pöörduda kohtusse piiramatu aja jooksul. Vaideotsuse saamisest möödunud aega arvestades on mistahes mõistlik aeg, mil isik oleks pidanud selgeks tegema vaidlustamise korra, möödunud. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tal on mingi eriline psüühiline seisund, mis kestis viimased kolm aastat, mille tõttu ei olnud tal võimalik varem kaebust esitada. Kaebaja on oma psüühilist seisundit põhjendanud üksnes algse tööõnnetusega. Nagu nähtub materjalidest, oli kaebaja võimeline esitama pärast õnnetust SKA-le vaide. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal oleks pärast vaideotsuse saamist tervis halvenenud sedavõrd, et kohtule kaebuse esitamine ei olnud 3 aasta jooksul võimalik. Seadus ei anna kohtule võimalust kaebetähtaeg ennistada juhul, kui kaebuse hilinemiseks puudus mõjuv põhjus, kuid isik võib olla erakordselt kannatanud. Kohus ei välista juhtumeid, et kaalutlusõiguse alusel on kohtud kaebetähtaja ennistanud juhul, kui kaebetähtaja ületamine on vähene, üksnes mõne päeva või nädala võrra. Ligikaudu 3 aastat ületatud kaebetähtaja ennistamine mõjuva põhjuse puudumisel on otseses vastuolus seadusega, rikkudes sellega õiguskindlust. Nii haldusakti andja, adressaadi kui ka avalikes huvides on, et haldusaktide kehtivuse ja vaidlustamise võimaluste osas saabub seaduses sätestatud ajal õigusrahu. Seadusandja on võimaldanud seda õigusrahu murda üksnes juhtudel, kui isikul ei olnud võimalik tähtaegselt kohtusse pöörduda. Käesolevas asjas neid asjaolusid ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ja lõpetab haldusasja menetluse (

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3.

8. Kohus ei tee kaebajale samuti ettepanekut minna tagasi tühisuse tuvastamise nõudele, kuna selle nõudega ei ole ilmselgelt võimalik saavutada kaebaja eesmärki (

§ 121lg 2 p 2).

Haldusakti tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lg-s

1. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Ka kaebaja väited võimaliku sisepädevuse rikkumise ja volituste puudumise kohta ei ole haldusakti tühisuse alused. Sisepädevuse (HMS (HMS) § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kui haldusakti on haldusorgani nimel alla kirjutanud ametnik, kellel puudub selleks volitus, ei tähenda see, et haldusakti ei ole andnud pädev haldusorgan. Tegemist on menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (Riigikohtu 24.04.2018 määruse nr 3-17-725 p 20). Kohus on samuti kontrollinud, et vaidlustatud haldusaktid ja vaideotsused on allkirjastatud haldusaktides näidatud isikute poolt. Seega esine ka tühisuse tuvastamise alust Riigikohtu otsuse nr 3-3-171-05 alusel.
2. Kohus tagastab kaebajale

§ 104lg 5 p 4 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu.

Kuna määrus puudutab ka SKA õiguseid, st toimikuga tutvumisest keelamise osas, edastab kohus määruse teadmiseks ka SKA-le. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma tegeliku töövõimetuse ja puude raskusastme kohta argumente ja tõendeid uuesti esitada korduvekspertiisi taotlemisel 2021. aastal. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3