, 386, 387 alusel esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahvusvahelise koostöö taotlus 10.09.2019 edastati Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Harju Maakohtule Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti 10.01.2019 koostatud Euroopa vabadusekaotuse tunnistus koos lisadokumentidega, milles taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Ando Kehlmanni, sünniaeg 08.11.1964, suhtes Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuse nr B 7749-17 tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Kohtuistungil kohus tuvastas Prokurör asus seisukohale, et kuna A.Kehlmann loovutati kunagi Rootsile sellel tingimusel, et ta peab karistuse täitma Eestis, siis see tähendab seda, et Harju Maakohus ühe korra tegelikult juba on otsustanud selle karistuse tunnustamise ära. See seisukoht võeti vastu juba loovutamise hetkel, et see karistus on täidetav Eestis ja tuleb täita Eestis. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend 07.10.2015 nr 3-1-1-71-15, kus ka Riigikohus ütleb, et kui see asjaolu, et isik peab karistuse täitma Eestis, on otsustatud juba loovutamisel, siis teistkordselt nn klassikalises mõttes tunnustamismenetlust läbi viima ei pea ja seetõttu ei rakendu siin ka
alates § 50834 sätestatud erinevad kriteeriumid ja nagu Riigikohus on öelnud, et sel juhul kui on selle täitmisele pööramisega või karistuse konkreetse kestusega mingeid küsimusi, siis need lahendatakse
18 ptk 4 jaos kirjeldatud korras ehk kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise korras. See praktika on seni olnud selline, et kui isik reaalselt viibib välisriigis vangistuses, siis need asjad ei jõuagi kunagi kohtu lauale, vaid vangide vahetus toimub kinnipidamisasutuste vahel automaatselt. See, et täna justiitsministeerium saatis selle tunnistuse Harju Maakohtule, on ilmselt tingitud sellest, et isik reaalselt kinnipidamisasutuses ei viibi ja vanglad omavahel suhelda ei saa ja see tähendab seda, et tuleks reaalselt see kohtuotsus pöörata täitmisele, milles siis vanglal tekiks võimalus isikule kutse saata ja ta vanglasse kutsuda. Praegu see menetlus, mida kohus peaks otsustama, on see, et pöörata see kohtuotsus reaalselt Eestis täitmisele mitte aga viia läbi tunnustamismenetlust, kõik kriteeriumid on täidetud. Teiselt poolt kui isiku nõusolekust rääkida, siis see loovutamise otsus tehti isiku juuresolekul, ta ei vaidlustanud seda, ta oli sel hetkel sellega nõus, seda nõusolekut ei saa isik igal hetkel kas tagasi võtta või ümber mõelda, et ühe korra kui see asi otsustati, ta oli sellega nõus. Praegu ei ole meil tegemist sellise olukorraga, et isik ei ole nõus Eestis karistust täitma mistõttu mingil muul õiguslikul alusel oleks see välistatud. Seetõttu käesoleval juhul Harju Maakohus peaks selle kohtuotsuse pöörama täitmisele ja määrama kindlaks Eestis täitmisele kuuluva karistuse pikkuse, mis on 9 kuud ja 9 päeva, lähtudes sellest, et isik on viibinud Rootsis loovutusvahistuses 07.06.2017-27.06.2017 ja Rootsis 28.06.201727.07.2017, see on 51 päeva ja teda karistati vangistusega 1 aasta, see vahi all viibitud aeg tuleks maha arvestada ja lõplik vangistus, mis tal täitmisele on jäänud on 9 kuud ja 9 päeva. Kaitsja esitas kohtule Ando Kehlmanni edastatud dokumendid, millede kohaselt Ando Kehlmann elab alaliselt Soomes, saab palka Soomes, elab rahvastikuregistri järgsel aadressil Soomes ning on Soomes kindlustatud. Kaitsja leidis, et prokuröri seisukohtadega nõustuda ei saa ja on vajalik klassikaline tunnustamine. Tegemist on väga tähtsa õiguse riivega ehk siis vabaduse õigus on praegu küsimärgi all ja vabadusekaotuse tunnustamises oli tehtud ilmne viga. Nimelt toimiku lk 4 ja 6 oli kirjas, et Kehlmann elab täidesaatvas riigis. Nagu on loodetavasti tõendatud, ta ei ela täidesaatvas riigis ega Rootsis, ta elab Soomes ja tal on seal elukoht, tal on seal töökoht, perekond, sõbrad, muud kaalukad sidemed, ta on registreeritud seal rahvastiku registris, tal on isikukood, tal on Soome telefoninumber ja töökoht samuti Soomes. Kuna ta ei ela ega viibi Eestis ega Rootsis, 2 siis tunnustamine ei ole lubatav ja A. Kehlmanni nõusolek oleks igal juhul nõutud
Sellist nõusolekut ta ei ole andnud ning ta on selgelt väljendanud oma arvamust, et karistuse kandmine Eestis ei ole kooskõlas tema huvidega ega soodustaks tema sotsiaalset rehabiliteerimist. Kuna vangistuse täitmisele pööramine oleks vastuolus seadusega ja seega õiguse üldpõhimõtetega, palub kohtul keelduda otsuse tunnustamisest ja karistuse täitmisest. Kohtu seisukoht Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusamet on edastanud Eesti Vabariigile Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse, millega taotletakse Ando Kehlmanni suhtes tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis.
lg 1 näeb ette, et kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täideviimine on lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Samas näeb
lg 2 ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on
§-s 4896 nimetatud süüteoga. Seega, kui välisriigis on isikut karistatud teo eest, mis kuulub
§-s 4896 nimetatud kuritegude loetellu, siis ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt mõistis Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohus oma 16.11.2017 otsusega nr B 7749-17 Ando Kehlmanni süüdi majandustegevuse käigus toime pandud rahapesus raskendavatel asjaoludel.
lg 1 p-s 9 on märgitud, et rahapesu on üks nendest kuritegudest, mille puhul ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus
lg 2 alusel Eesti tunnustaks ja viiks mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, sest tegemist on
§-s 4896 nimetatud süüteoga. Eeltoodud põhjustel oleks praegusel juhul Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuse nr B 7749-17 puhul täidetud
Samas märgib kohus siinkohal lisaks, et rahapesu suures ulatuses on karistatav ka Eesti karistusseadustiku järgi, nimelt KarS § 394 lg 2 järgi. Eestis oleks sellise teo eest ette nähtud karistusena kahe- kuni kümneaastane vangistus. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistusest nähtuvalt ei ole Ando Kehlmann andnud nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks Eesti Vabariigis. Kohtule edastatud materjalidele on lisatud Ando Kehlmanni riikliku juriidilise nõustaja S Parvamus, mille kohaselt Ando Kehlmann soovib kanda oma karistust Rootsis. Arvamuse kohaselt tõdeb Ando Kehlmanni nõustaja, et Ando Kehlmann on Eesti kodanik ja tema elukoht on Eestis, kuid tema side Rootsiga seisneb selles, et tal on Rootsis sõpru ja tuttavaid. Ando Kehlmann väidab, et karistuse kandmine Eestis ei soodustaks tema sotsiaalset rehabilitatsiooni ning et karistuse kandmine Rootsis on sobivam ka muus osas võrreldes karistuse kandmisega Eestis. Eesti vanglates on tingimused märksa halvemad kui Rootsis. Rootsi välisministeeriumis raportist „Inimõigused, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted Eestis 2015-2016“ nähtub alapealkirja all „Eluõiguse ja kehalise isikupuutumatuse austamine ning piinamise keelustamine“ lk 3: „Praegu on Eestis viis vanglat, millest üks on naistevangla. Praegu vanglate ülekoormuse osas probleeme ei ole, kuid justiitskantsleri aastaaruandes kirjeldatakse vanades vanglates valitsevaid tingimusi mitterahuldavatena. Üle poolte kinnipeetavatest on paigutatud Eestis praegu vanadesse vanglatesse. Justiitskantsler tõdeb, et mitmeid vanglaid ei ole nõukogude ajast saadik renoveeritud ning sanitaarolud on ebarahuldavad. Lisaks märgitakse, et esineb personalipuudust ning paaris vanglas puuduvad kinnipeetavatel teatud määral tegevuse võimalused. Eesti vanglates on 3 probleeme HIV ja tuberkuloosi esinemisega.“ Eeltoodust tuleneb, et Ando Kehlmannil on 50% suurune risk, et karistuse täideviimise Eestisse üleviimise korral võib osutuda, et tal tuleb kanda karistus vanglas, mida ei ole renoveeritud nõukogude ajast saadik, kus ei jätku tööjõudu ning kus sanitaartingimused on ebarahuldavad. Lisaks tuleks võtta arvesse, et tingimisi vabastamise tingimused on Eestis samuti märksa restriktiivsemad kui Rootsis. Ka vanglapuhkuse saamise võimalused on Eestis piiratumad kui Rootsis. Kinnipeetavale vanglapuhkuse ning tingimisi vabastamise võimaldamine soodustavad sotsiaalse rehabilitatsiooni. Ando Kehlmanni karistuse Eestisse üleviimise sobivuse võib seada kahtluse alla ka Eesti vanglates valitsevate tingimuste tõttu. Seda tausta arvestades väidab Ando Kehlmann, et vanglakaristuse üleviimine Eestis ei soodustaks tema sotsiaalset rehabilitatsiooni. Peale selle ei ole karistuse Eestisse üleviimine sobiv. Seetõttu tuleb võimaldada Ando Kehlmannile kanda karistus ära Rootsis. Kohus asub seisukohale, et ülalmärgitud seisukoht ja kinnipidamistingimuste analüüs on Eesti Vabariigis karistuse kandmise tingimuste ja kinnipidamisasutuste olukorra osas vananenud ega vasta tegelikkusele. Analüüsis viidatud nn nõukogudeaegsed vanglad ei ole kinnipidamisasutustena enam kasutuses, mistõttu tuleb analüüsis esitatud väited vanglatingimuste osas jätta tähelepanuta. Ka ei riimu analüüsis esitatud väited käesolevaks ajaks ilmnenud asjaoludega, s.o sellega, et A. Kehlmann ei viibi enam Rootsi Kuningriigis, vaid Soome Vabariigis. Seetõttu tuleb ka väited Rootsi Kuningriigis karistuse kandmise eelistuste osas jätta tähelepanuta. Puutuvalt süüdimõistetu nõusolekusse või selle puudumisse peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist.
lg 1 näeb ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Ando Kehlmann Eesti Vabariigi kodanik. Kohtule esitatud tunnistuse andmete kohaselt on Ando Kehlmanni elukohaks rahvastikuregistri andmetel x. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et nimetatud aadress on muutunud muuks aadressiks ja kohtule esitatud dokumentide kohaselt on Soome Vabariigi registriandmete andmetel A. Kehlmanni ajutiseks elukohaks registreeritud x. Seega on Ando Kehlmann küll isikuks, kes on Eesti Vabariigi kodanik, kuid kelle alaline elukoht ei ole registriandmete kohaselt enam Eesti Vabariigis. Seega ei ole Ando Kehlmann enam
Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et Ando Kehlmanni suhtes oli Harju Maakohtu 08.06.2017 määrusega 1-17-5566 kohaldatud loovutamisvahistust tema suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse alusel kuni tema loovutamiseni Rootsi Kuningriigile või loovutamisest keeldumise otsuse vastuvõtmiseni. Määruse koostamise ajal oli Ando Kehlmann Eesti Vabariigi kodanik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli X x, Harjumaa. Harju Maakohtu 21.06.2017 kohtuistungil, kus arutati Euroopa vahistamismääruse raames loovutamistaotlust Ando Kehlmanni suhtes Rootsi Kuningriigile avaldas Ando Kehlmann kohtuistungi protokolli kohaselt, et on enda loovutamisega Rootsi Kuningriigile nõus. Harju Maakohtu 22.06.2017 määrusega nr 1-17-5566 nõustus Harju Maakohus Eesti Vabariigi kodaniku Ando Kehlmanni loovutamisega Rootsi Kuningriigile Euroopa vahistamismääruses toodud Rootsi rahapesu seaduse § 3, 4, 5, 7 (2014:307) alusel. Seejuures nähtub samast määrusest, et Harju Maakohus loovutas Ando Kehlmanni Rootsi Kuningriigi ametivõimudele kriminaalmenetluse jätkamiseks vaid tingimusel, et mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Ando Kehlmann määruse tegemise päeval saanud määruse allkirja vastu kätte ning omakäeliselt märkinud, et ta edasi kaevata ei soovi. A. Kehlmanni kaitsja on samuti määruse kättesaamist 4 kinnitanud ning määrus on edasikaebamata kujul jõustunud. Seega nõustus Ando Kehlmann nii tema loovutamisega Rootsi Kuningriigile kui ka mõistetava karistuse kandmisega Eesti Vabariigis. Harju Maakohtule esitatud Rootsi Kuningriigi Vanglate Ameti tunnistusest ja sellele lisatud Svea Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt on Ando Kehlmann Rootsi Kuningriigis süüdi tunnistatud ja karistatud rahapesu eest ettevõtte majandustegevuse käigus raskendavatel asjaoludel Rootsi rahapesu seaduse § 7 (2014:307) alusel, s.o selles süüdistuses, mille alusel anti välja Euroopa vahistamismäärus ja Harju Maakohus loovutas Ando Kehlmanni Rootsi Kuningriigile. Harju Maakohtu 22.06.2017 määrusest nr 1-17-5566 nähtuvalt on Harju Maakohus Ando Kehlmanni loovutamismenetluses tuvastanud nii loovutamisest keeldumist ja loovutamist välistavate või piiravate asjaolude kui ka rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatust välistavate asjaolude puudumise. Loovutades Ando Kehlmanni Rootsi Kuningriigi ametivõimudele kriminaalmenetluse jätkamiseks tingimusel, et mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis, on Harju Maakohus juba oma 22.06.2017 määruses Rootsi Kuningriigis tehtavat otsust tunnustanud ja tunnistanud karistuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks, võttes sellega ka kohustuse vangistusega seotud karistuse ülevõtmiseks ja karistuse täitmiseks Eesti Vabariigis. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul puudub vajadus Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuse nr B 7749-17 veelkordseks tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täitmise lubatavuse tunnistamiseks. Sellest tulenevalt ei ole määravat tähtsust ka asjaolul, et Ando Kehlmann ei ela käesoleva määruse koostamise ajal rahvastikuregistri andmete kohaselt enam Eesti Vabariigis või et Ando Kehlmann on ümber mõelnud ja võtnud seisukoha, et ta ei ole enam karistuse kandmisega Eesti Vabariigis nõus. Sellisele seisukohale jõudmist toetab kohtu arvates ka asjaomane kohtupraktika. Nimelt on Riigikohus oma 07.10.2017 lahendis nr 3-1-1-71-15 asunud seisukohale, et välisriigi kohtu tehtud süüdimõistva otsuse täitmine Eestis on seaduslik ka siis, kui seda ei ole tunnustatud, juhul, kui isikut eelnevalt loovutati välisriigile Euroopa vahistamismääruse alusel (
Loovutamismenetluses vastava tingimuse seadmisega võttis Eesti endale ka kohustuse vangistusega karistatud isiku ülevõtmiseks ja tema karistuse täitmiseks Eestis. Isiku loovutamist otsustab kohus, kes kontrollib nii
§-s 436 kui ka §-s 492 loetletud isiku loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude esinemist ja annab nõusoleku selleks, et kui teine Euroopa Liidu liikmesriik teeb kriminaalmenetluses süüdimõistva otsuse Eesti kodaniku ja alalise elaniku suhtes, täidetakse karistus Eestis. Sel juhul ei rakendu kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud kord välisriigis tehtud otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, sest kriminaalmenetluse toimetamiseks ja täitmiseks on antud nõusolek juba isiku loovutamisel. Seega on käesolevas menetluses otsustamisele kuuluvaks küsimuseks Ando Kehlmannile mõistetud karistuse Eesti Vabariigi seadustele vastavuse kontrollimine ja ära kandmisele kuuluva vangistuse täpsustamine.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga.
lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Ando Kehlmannile mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse ja sellele lisatud Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 kohtuotsuse nr B 7749-17 kohaselt majandustegevuse käigus toime pandud rahapesu eest raskendavatel asjaoludel karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 394 lg 2 alusel 2-10 aastase vangistusega, siis ei ületa Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsusega Ando Kehlmannile mõistetud karistus (1 aasta) sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud 5 karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Ando Kehlmannile Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus muutmisele.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Kohus leiab, et eelmärgitud sätted (
) oleks kohaldatavad olukorras, kus kohus tunnustaks Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsust ja lahendaks karistuse Eesti Vabariigis täitmise lubatavuse küsimust. Käesoleval juhul on Harju Maakohus juba oma 22.06.2017 määrusega need küsimused lahendanud, mistõttu tuleb lahendada kohtulahendi täitmisel tekkivad küsimused
lg 1 mõttes, s.o
lg 1 korras täpsustada, kõrvaldades kandmisele kuuluva karistuse osas ebaselguse ning määrata, et Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsusega mõistetud karistusest 1 aasta tuleb lugeda kantuks vangistus 51 päeva ja ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 10 kuud ja 9 päeva. Ando Kehlmannile mõistetud ja kandmisele kuuluva vangistuse 10 kuud ja 9 päeva kandmist tuleb arvestada alates Ando Kehlmanni karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Menetluskulud Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, antud juhul 135 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamine ning kohtuistungil osalemise eest.
§-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses või karistuse täitmise küsimuste lahendamise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka
lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Ando 6 Kehlmanni süüdi, vaid vaatab läbi Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti EL Nõukogu 27.11.2008 raamotsuse 2008/909/JSK alusel koostatud tunnistust, lahendades Eestis täitmisele pööratava ja kandmisele kuuluva karistuse küsimust. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Ando Kehlmann, vaid Rootsi Kuningriik ning Ando Kehlmannil ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit otsustusõigust. Samas näeb
lg 1 p 3 ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Kuigi lõppkokkuvõttes ei lahendanud kohus enam liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ega ka täitmise lubatavuse küsimust, samuti isiku karistuse kandmiseks üleandmise küsimust, lahendas kohus siiski liikmesriigi kohtuotsuse täitmise küsimusi. Seega, kuivõrd kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus puudub alus Ando Kehlmannilt menetluskulude väljamõistmiseks ning arvestades ka praeguse menetluse eripära, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Märt Toming Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.