) § 173 lg 1 sätestab, et distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülema 11.02.2020 taotlus vastab neile nõuetele. 3.
lg 2 kohaselt otsustab halduskohtunik kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lg 3 alusel kontrollib halduskohtunik, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Nende sätete alusel teostab kohus seega distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse formaalset kontrolli. Kohus ei tuvasta sellise eelkontrolli raames toime pandud teo tehiolusid ega anna hinnangut, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteo koosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollib pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid.
lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik see hiljem vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega. 4. Kohus leiab, et toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülema kolonelleitnant A. R. 06.02.2020 käskkirjaga nr 7P rms X määratud neljateistkümne ööpäevane distsiplinaararest on kooskõlas seadusega. Omavoliliselt ilma kehtiva väljaloata väeosast eemal viibimine ning logistikapataljoni meditsiiniõe Ämari lennubaasi meditsiinikeskuses antud juhtnööride ja Kaitseväe sisemäärustiku p-s 191 sätestatu operatsioonijärgsete tegevuste kohta täitmata jätmine on distsiplinaarsüütegu vastavalt KVT § 166 p-le 1 ning tegu on toime pandud tahtlikult. Distsiplinaarvastutust raskendavaks asjaoluks on asjaolu, et rms X on kaks varasemat kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mida tõendavad 05.12.2019 käskkiri nr 150 distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (muudetud 13.01.20120 käskkirjaga nr 5); 31.01.2020 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte nr TVJ-10-3-1/20/4794; rms X sai anda 19.12.2019 toimepandu kohta seletuse ning on ta tutvunud oma õigustega ning järgitud on
§-s 185 sätestatud tähtaegu. Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülema kolonelleitnant A. R. on vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.