← Eesti

2-17-19074/36

Obsah (5)§ 145§ 152§ 76§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 25. juuni 2019 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avalik

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 152

lg 1 esimese lause kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. 19. KOS § 13 lg-st 4 ja 5 tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal oli kohustus tasuda kostja võlg talle täitemenetluses läbi viidud oksjonil teatavaks tehtud summas ehk 2618,37 eurot. Kuna hageja on tasunud KÜ-le xxxx ka ülejäänud kostja võlgnevuse käendajana, siis on tal

§ 145

lg-st 1 ja § 152 lg 1 esimesest lausest tulenevalt tagasinõue põhivõlgniku vastu.

  1. Kohus võttes arvesse, et kostja ei olnud ajavahemikul 20.04.2017 kuni 20.07.2017 enam korteri omanikuks, mistõttu tal puudusid korteriühistu ees korteriomaniku kohustused, et poolte vahel puudus üürileping või muu kokkulepe korteriühistu poolt esitatud arvete järgi kõigi kulutuste ja teenuste eest tasumiseks, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oli suuline kokkulepe hüvitada kostja poolt korteris elatud perioodil tarbitud kommunaalteenuste eest, siis kuulub korteriühistu poolt esitatud arvete alusel esitatud hageja nõue kostja vastu rahuldamisele osaliselt tarbitud teenuste eest.
  2. Kohtule esitatud KÜ xxxx arvega nr 201705077 on tõendatud, et maikuu maksete summa oli kokku 78,10 eurot, millest on korteriomaniku kohustuseks tasuda halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, autoparkla videovalvesüsteemi eest 5 eurot (arvestatud arves nr 20170677), raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, mida kokkuleppe puudumise tõttu ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega on hageja nõue põhjendatud arve nr 201705077 alusel maikuu eest kokku 25,37 eurot, millest moodustab 4 elektri energia 2,46 eurot, prügivedu 2,15 eurot, küte 13,15 eurot, käterätikukuivataja 5,88 eurot, lift 1,729 eurot.
  3. KÜ xxxx arvega nr 201706077 on tõendatud, et juunikuu maksete summa oli kokku 1068,56 eurot, millest külma vee ja kanalisatsiooni kulu oli 568,57 eurot ja vee soojendamise kulu 465,62 eurot. Vaidlus puudub, et pikaajaline võlgnevus tekkis kostja poolt näitude teatamata jätmise tõttu ajavahemikul 2012-2017.a. Kohus on seisukohal, et antud teenuste eest on kohustatud tasuma kostja, kuna hagejat ei olnud sellest võlast täitemenetluses korteri võõrandamisel teavitatud.
  4. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. TsÜS § 154 lg-st 1 tuleneb, et korduvate kohustuste täitmise nõude tähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
  5. Kohus jätab kostja taotluse kohaldada hageja nõudele külma vee ja kanalisatsiooni kulu 568,57 eurot ja vee soojendamise kulu 465,62 eurot osas aegumist rahuldamata, kuivõrd juunikuu arvel märgitud teenuste kasutamise täpne aeg, mõõdetav kogus ega rahaline suurus ei ole teada. Järelikult ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas mingi osa nõudest on aegunud või mitte. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale lisaks omaksvõetud kõrvalkulude nõudele 37,82 eurot veel 1034,19 eurot, seega kokku 1072,01 eurot.
  6. Kohus nõustub kostjaga selles, et KÜ xxxx arvest nr 201706077 juunikuu eest, kokku 1068,56 eurot, on omaniku kohustuseks tasuda - halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, mistõttu tuleb selles osas jätta nõue rahuldamata.
  7. Juulikuu arves märgitud külma ja sooja vee tarbimise võttis kostja omaks, samuti oli kostja nõus hüvitama 13.09 eurot 2017.a maikuus tarbitud vee eest. Eeltoodu alusel kostja tunnistas hageja nõuet arve nr 201706077 osas summas 37,82 eurot, mis tuleb talt hageja kasuks välja mõista.
  8. Arvest nr 201707077 on kostja omaks võtnud kulutused, millest elektrienergia kulu on 2,20 eurot, prügivedu 1,94 eurot, vesi ja kanalisatsioon 4,41 eurot, vee soojendamine 4,15 eurot, käterätikukuivataja 5,88 eurot ja lift 1,729 eurot, 20 päeva eest kokku 13,54 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue arve nr 201707077 alusel tuleb rahuldamata jätta kulude osas, mis kuuluvad korteriomandi omaniku kohustuste hulka s.o halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot ning osutatud teenuste osas 10 päeva eest, millal kostja korterit enam ei kasutanud. 28.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ja

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

  1. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt kokku summas 1110,92 eurot. 5 Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu pooles ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 31.01.2020 kohtulahendiga. 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.