Obsah (5)

§ 436§ 657§ 651§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number

§ 436lg-s 1, § 442 lg-s 8, § 232 lg-s 1 sätestatut.

Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas katab elatis 100 eurot kuus hagejate mõistlikud ja vajalikud kulutused. Kohus ei ole analüüsinud hagejate igakuiseid vajalikke kulutusi, hinnates seejuures iga lapse vajadusi eraldi. Põhjendamata on väide, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Tegelikult kasvavad lapse ülalpidamiskulud vastavalt laste arvule. Laste ema tasub eluasemelaenu makseid korteri eest, kus ta lastega praegu elab ja mis on soetatud kostjaga ühiselt. Maakohus ei ole selle asjaoluga arvestanud. Maakohus on kostja varalise seisundi hindamise asemel hinnanud hagejate seadusliku esindaja sissetulekut. Maakohus ei ole hinnanud vanemate võimalusi sissetulekute teenimiseks. Maakohus ei arvestanud, et hagejate seaduslikul esindajal lasub ööpäevaringne koormus kolme lapse hooldamiseks. Asjaolu, et laste emal pole võimalik üksi katta laste vajadusi poole miinimumpalga ulatuses, ei tähenda, et laste isa võiks samuti oma kohustusest kõrvale hoida. Maakohus jättis kostja varalise seisundi juures arvestamata, et kostja väited tema sissetulekute kohta ei ole vastavuses tema igakuiste väljaminekutega. Maakohus jättis arvestamata, et kostja müüs

1. a raieõiguse ning sai selle eest 42 390 eurot. Kostja vormistas tehingu oma äriühingu nimele. Kohus ei ole viidanud, milline mõjuv põhjus esineb elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostja sissetulek ei saa olla mõjuv põhjus, sest ta hoiab tahtlikult kõrvale töötamisest. Õpingute jätkamine aitab kostjal näidata ennast vähekindlustatud isikuna.
2. Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 4 Hagejate vanemad elasid koos kuni
3. oktoobrini 2018, mistõttu tuleks tagasiulatuva elatise nõuet sellest kuupäevast arvutada. Kostja ei soovi esitada vastuapellatsioonkaebust, kuid palub maakohtu otsus tühistada ning kohtu äranägemise järgi vähendada maakohtu otsusega väljamõistetud igakuist ja tagasiulatuvalt välja mõistetud elatist. Vastustaja on tasunud oktoobrikuu elatise ja pidi selleks võtma laenu. Hagejate ema ei ole võimaldanud lapsi võrdselt hooldada ja kasvatada. Jalgpallivõistlused on peamine aeg, mil kostja saab hagejatega koos olla. Kostja ei varja oma sissetulekuid, vaid ei maksa endale palka välja, sest sissetulekud on periooditi kõikuvad. Kostja ettevõtte arvele laekuvad summad ei ole kostja isiklik raha. Kostja müüs raieõigust, mille tulud laekusid kostja ettevõtte arveldusarvele. Kostja perekonnaringis oli kokkulepe, et metsaga tehtavate tehingute tulu jagatakse nii, et poole rahast saab kostja ja ülejäänud pool jagatakse kostja ema, õdede ning venna vahel. Praeguseks on sellest rahast alles 5741 eurot, kuid kostjal on oma õele maksmata 4453,37 eurot ja emale 3649,40 eurot. Päevases õppes õppimist võrdsustatakse täiskohaga töötamisega. Kostja ei jõuaks kooliskäimise ja laste trenni viimise ja toomise kõrvalt rohkem midagi teha. Õppimist ei saa pidada töötamisest kõrvale hoidmiseks. Kui ta pöörduks arsti poole, diagnoositaks tal depressioon. Õppimine on üks vähene motivatsioon üldse, mille nimel ta hommikul voodist tõuseb. Maakohus märkis, et kulud ühe lapse kohta on ühelapselistes leibkondades suuremad. Loomulikult on kulud suuremad mitme lapse puhul, kuid mitte proportsionaalselt laste arvule, sest nooremad saavad kanda vanemate riideid ja jalanõusid. Kostjat huvitab, kui suured on hagejate igakuised vajadused. Hagejate seaduslik esindaja tasub küll tema ja kostja kaasomandis oleva korteri laenu, kuid ta ka elab seal koos hagejatega. Kostja kandis kuni jaanuarini 2019 perekonna kommunaal- ja sidekulusid. Kostja nõustub summad üle vaatama pärast ülikooli lõppu kui on ehk tekkinud püsivam sissetulekuallikas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osaliselt hagejate kasuks väljamõistetud igakuulise elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava igakuulise elatise suurust (

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 7. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu poolt välja mõistetud elatise vähendamist vastavalt kohtu äranägemisele, samuti tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise vähendamist. Samas on kostja avaldanud, et ta ei soovi vastuapellatsioonkaebust esitada (lk 132). Ringkonnakohus jätab selle kostja taotluse rahuldamata.

§ 651

lg 1 kohaselt on ringkonnakohtul esimese astme kohtu otsuse kontrollimise õigus üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Edasikaebust saab teostada apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse esitamisega, mida kostja ei ole teinud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagejate esitatud apellatsioonkaebuse piirides.

1. Hagejad on kostja alaealised lapsed. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 5 Maakohus on õigesti osundanud, et elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste katteks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 13). Seega ei ole põhjendatud kostja arusaamine, et miinimumelatist nõudes peaksid hagejad eraldi tõendama oma vajadusi.
2. Samas võimaldab PKS § 102 lg 1 ülalpidamiskohustusest vabaneda selles ulatuses, milles isik ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui alaealise lapse vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib alaealise lapsele makstavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PKS § 102 lõike 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus nõustub hagejate apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole seda normi kohaldades tuvastanud piisava põhjalikkusega kostja varalist seisundit ega hinnanud hagejate väiteid kostja tulude laekumise kohta temaga seotud osaühingule. Maakohus asus seisukohale, et kostja on tõendanud rahaliste vahendite puudumise hagejatele elatise maksmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, kuid maakohtu otsusest ei nähtu tõendid, mida maakohus on sellisele järeldusele jõudmiseks hinnanud. Sellega on maakohus diskretsiooniõigust rikkunud.
3. Kostja väited ja tõendid oma sissetulekute ja elukorralduse kohta on järgmised. Kostja on statsionaarse õppe üliõpilane X ja elatub õppeperioodil peamiselt õppetoetusest 220 eurot kuus (lk 65) ja õppelaenust 2000 eurot aastas. Võimalusel teeb kostja juhutöid, mille tasu varieerub ja sõltub õppetööst ülejäävast ajast. Kostja on viibinud hagi esitamise eelsel ajal välismaal Erasmus + programmi raames vahetusüliõpilasena (
4. juuni-
5. juuli 2018 Soomes,
6. jaanuar-
7. mai 2019 Rootsis), õppereisil Jaapanisse 13-
8. juuni
9. Kostja pidas võimalikuks elukorraldust, kus hagejad elavad XXXXX ja mõlemad vanemad elavad vaheldumisi koos hagejatega nädala kaupa, millisel perioodil tasuvad vanemad võrdsetel alustel elamispinna eest ning hagejate õppe- ja treeningukulud, kusjuures kostja saab enda arvele pool lastetoetusest (lk 35-38). Kostja elab üürikorteris, mille eest tasub üüri 150 eurot kuus (lk 82). Kohtuistungil maakohtus
10. septembril 2019 avaldas kostja, et enne kooliminekut ta töötas ja tegi pisemaid remonditöid. Ka tema osaühing tegeleb pisiremonditöödega. Eelmisel kuul oli sissetulek 300 eurot. Kostja omab hoonestamata kinnistut suurusega 18,7 ha (metsamaa), millelt teostab raiet ja on kasutanud sellest saadud raha enda tarbeks. Kinnistu müümine ei ole praegusel ajal mõistlik. Jaapanisse reisimiseks sai stipendiumi 832 eurot, selle eest tuli tasuda ka lennupiletite eest. Metsamüügist on saanud raha 42390 eurot. On tasunud hagejate jalgpallitrenniga seotud kulud. On võimeline maksma elatist 150 eurot hagejatele kokku (lk 106). Vastuses apellatsioonkaebusele avaldas kostja, et ta ei maksa enda osaühingust endale palka, kuna sissetulekud on periooditi kõikuvad. Kostja ettevõtte arvele laekuvad summad ei ole tema isiklik raha, kuni need ei ole kostjale välja makstud. Kostja saab mõnikord tasu ka sularahas. Raieõiguse müügist saadud raha tuli kostjal jagada oma ema ja teiste perekonnaliikmetega (jaotus lk 138). Tegemist on emalt kinke teel saadud kinnistuga (lk 131-132, 137). Kostja esitas ringkonnakohtule OÜ XXXXX pangakonto väljavõtte alates
11. novembrist 2017 (lk 139- 153), mille kohaselt on osaühingu arvele
12. novembril 2017 laekunud AS-lt Timber (metsaoksjoni korraldaja) 54471,99 eurot. Kokku on perioodil
13. november 2017 kuni
14. november 2019 laekunud osaühingu arvele 65774,89 eurot, st lisaks metsamüügist saadule 470,95 eurot kuus (65774,89- 54471,99 = 11302,90 : 24 kuud). Kostja on teinud endale sel 6 perioodil väljamakseid dividentidena 2000 eurot; autoritasuna 600 eurot, majanduskulude katteks 4700 eurot, välislähetuse päevarahana 450 eurot. Osaühingu arvelt on tasutud igakuiselt üüri ja makstud kütuse ostmisel. Töötasu ei ole kostja osaühingu arvelt endale maksnud. Kostja on avaldanud ringkonnakohtule
15. jaanuari 2020 menetlusdokumendis, et tal on kaks lõpetatud kutseharidust (raietöölise ja metsuri ning plaatija kutse), ning ta ka teostab plaatimistöid (2019 suvel kolm tööd). Samuti tegeleb ta alates
16. aastast XXXXX näituste ülespanekuga.
17. Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 asjaolude tõendamiskoormis lasub kostjal. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud selgelt ja üheselt arusaadavalt oma sissetulekute suurust. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema õppimine statsionaarses õppes vabastab ta täielikult või suuremas ulatuses oma kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Vaatamata soovile õppida, peab kostja suutma samal ajal korraldada oma elu viisil, et alaealiste laste huvid oleksid tagatud. Asjas on tõendatud, et lisaks õppimisele kõrgkoolis tegutseb kostja läbi OÜ XXXXX. Osaühingu pangakonto väljavõte tõendab, et vähemalt osa kostja kulutusi kaetakse osaühingu arvel sõltumata sellest, et kostja sealt töötasu ei saa. Kuna kostja on osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige, siis on osaühingu majandustegevus ja väljamaksed kostja mõjusfääris. Lisaks on kostja ise menetluses kinnitanud, et ta teeb ka juhutöid, mille eest saab tasu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kõiki kostja oskusi (ettevõtja kogemus, raietöölise ja metsuri ning plaatija kutse, kogemus näituste ülespanemisel, remonditööd) ja temaga seotud äriühingu OÜ XXXXX tegevusvaldkonda, on kostja võimeline teenima vähemalt tööturu keskmist töötasu, mis oli 2019 aasta III kvartalis 1397 eurot kuus (bruto, vt https://www.stat.ee/statkeskmine-brutokuupalk), mis teeb keskmiseks netosissetulekuks 1149 eurot kuus. Arvestades kostja õpinguid peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda kostja teenimisvõime hindamisel 80 % lisest keskmisest palgast, mis on 919 eurot kuus (neto). Asjas puuduvad tõendid, et kostja tervislik seisund piirab temal sellise tulu teenimist, kostja vastavasisulised väited depressiooni osas on jäänud paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja peab oma õpingute korraldamisel arvestama ka hagejate huve ja tagama õpingute ajal nende ülalpidamise, kui ta ei ole hagejate emaga teistmoodi kokku leppinud.
18. Laste ülalpidamiseks vahendite nappuse olukorras tuleb vanemal tagada PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatud põhimõte, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus märgib, et nimetatu ei tähenda aritmeetilist võrdsust, sest eelduslikult kulub kostja kui 43 aastase meessoost isiku ülalpidamiseks siiski rohkem raha kui alaealise lapse ülalpidamiseks. Lisaks kaetakse hagejate kulusid ka hagejate teise vanema poolt ning peretoetuse arvelt. Ringkonnakohus leiab, et kostja peab eeltoodut arvestades suutma tagada hagejatele ülalpidamise 145 eurot kuus iga hageja kohta. Kui hagejate teine vanem panustab samaväärses summas ja arvestades ka peretoetust 173 eurot hageja kohta, on iga hageja ülalpidamine tagatud 463 euro ulatuses kuus. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et ka hagejate teine vanem ei suuda tegelikult katta laste vajadusi vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses lapse kohta peretoetusi arvestamata (vt J. M. sissetulekud lk 159-160). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (Riigikohtu
19. juuni
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2; vt
21. märtsi
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga selles, et laste materiaalsete vajaduste katmise võimalused on sõltuvuses vanemate majanduslikust olukorrast ning lastega seotud kulutuste 7 osaliseks katmiseks maksabki riik peretoetusi, mida hagejad saavad vaidlustamata asjaoludel 520 eurot kuus ehk 173 eurot lapse kohta. Maakohus on põhjendatult arvestanud nn mastaabisäästuga mitmelapselise leibkonna kulude katmisel. Riigikohus on mastaabisäästu mitmelapsega peredes jaatanud (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 2-15-15909/124 p 15 ja 3-2-1-35-17 p 20.2). Ringkonnakohus ei saa hinnata iga hageja vajadusi eraldi, sest hagejad ei ole vastavaid asjaolusid maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses esile toonud. Ringkonnakohus arvestab elatise suuruse määramisel ka asjaoluga, et hagejad elavad korteris, mille kaasomanik on kostja, st hagejad kasutavad kostja vara tasuta, samas kostja peab eluaset üürima.
23. Sellise arvestuse juures jääks kostja enda ülalpidamiseks 484 (919- 435) eurot, mis on samaväärne hagejatele võimaldatava ülalpidamisega. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetava elatise suurust ei saa mõjutada metsamüügist saadud raha, mis laekus ühekordse maksena OÜ XXXXX arvele
24. novembril 2017 ja on enamuses kulutatud. Kostja on põhjendanud, et saadud raha tuli/tuleb tal jagada pereliikmetega ning hageja ei ole seda asjaolu ümber lükanud. OÜ XXXXX pangakonto väljavõttega on tõendatud, et sellest rahast on kostja katnud ka iseenda elamiskulusid ja seda asjaolu on kostja ka ise avaldanud.
25. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et alates hagi esitamisest tuleb kostjalt välja mõista elatisena igale hagejale 145 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
26. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatisena igale hagejale 1200 eurot. Maakohus on põhjendatult järginud Riigikohtu juhiseid tsiviilasja nr 3-2-1-35-16 p-s 19 tagasiulatuva elatise määramisel. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu
27. detsembri
28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Ka on Riigikohus leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu
29. detsembri
30. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Hagi on esitatud
31. mail
32. aastal. Maakohus tuvastas, et kuni
33. aasta lõpuni hagejate seaduslik esindaja selget elatise nõuet kostjale ei esitanud. Hagejad ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Asjas on tuvastatud, et hagejad elavad korteris, mille kaasomanik on ka kostja. Kostja väiteid selles, et ta tasus korteriga seotud kommunaal- ja sidekuludega seotud makseid kuni jaanuarini 2019, ei ole hagejad ümber lükanud. Asjaolud, mis ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-des 10 ja 11 kostja teenimisvõime kohta, kehtisid ka perioodil üks aasta enne hagi esitamist. Arvestades hageja teenimisvõimega ja kohustusega tasuda hagejatele elatist kokku 435 eurot kuus, võib maakohtu väljamõistetust suurema elatise tagasiulatuv väljamõistmine mõjutada oluliselt kostja tavalist toimetulekuvõimet, st kostja ei suuda kohtuotsust täita.
34. Hagejad on apellatsioonkaebust esitades jätnud tähelepanuta, et nad ise on maakohtu menetluses avaldanud, et tagasiulatuva elatise nõue kolmele hagejale kokku on 8351 eurot (lk 8 93). Seega ei saa hagejad ringkonnakohtu menetluses nõuda kostjalt tagasiulatuva elatisena sellest suuremat summat (hagejad nõuavad kokku 9240 eurot). 17.

§ 163

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta seoses hagi osalise rahuldamisega poolte endi kanda, välja arvatud hagejatele ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi kulud, mis tuleb jätta riigi kanda.

§ 164lg 3 kohaldamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 9 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks