Kuna võlgnik esitas viimase aruande 2014. majandusaasta eest, puuduvad aktuaalsed andmed finantsanalüüsi teostamiseks. Viimatinimetatud aruande kohaselt oli võlgnik maksejõuline. Võlgnikul varad puuduvad. Kohustused kogusummas vähemalt 33 202,87 eurot on sissenõutavad. Pandiõigused puuduvad. Täitemenetluses on nõude suuruseks 2292,75 eurot (toimiku numbrid 031/2017/50 ja 031/2017/49). Prognoositavad kulud kokku ca 2 700 eurot, mis sisaldavad ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid. Kohtudeposiiti on nimetatud summast tasutud 1 500 eurot. Loetletud summa ei sisalda võimeliku hagimenetlusega seotud kulusid. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. 4 Käesoleva arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus
Pankrotimenetluses vajab tagasivõitmise aspektist analüüsi 7 kinnisasja müük 16.03.2016 ja liiklusvahendite võõrandamine märtsis ja aprillis
) § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. T A märkis 14.01.2020 taotluses, et arvestades seniseid kulutusi ja majanduslikku seisundit, mis on tekitatud pahatahtliku kasuahnusega ja Eestis laialt levinud majandusmanipulatsioonidega ja arvestades, et riik on selle vastu alustamas võitlust konkreetsete vahenditega, siis palub võlausaldaja võimaldada talle ajaliselt veel leida vahendeid selle 2-19-6178 kohtuasjaga pankrotihagi sisse viimiseks. Lisaaega paluks võlausaldaja uuesti kaks kuud. Majanduskuritegude osakonda on tema pankrotihalduri poolt paberid kuriteokahtlusega sisse antud. 16.01.2020 kohtule esitatud seisukohas märkis ajutine haldur, et ajutine haldur ei pea T A taotluse rahuldamist põhjendatuks ja seda järgmistel asjaoludel: nimetatud isik teatas hiljuti e-kirjas, et ta ei suuda kohtu antud teiseks tähtajaks kohtudeposiiti tasuda ning et on alates 2013 maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamise korral on aktuaalne hagi esitamine juhatuse liikme vastu, mis nõuab täiendavat rahastamist riigilõivu ja kostja menetluskulude tagatise näol, milleks võlausaldajal raha 5 ilmselt ei ole. Ajutine haldur esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile juhatuse endise liikme K Ve suhtes kuriteoteate ning peale kriminaalasja algatamist on vajalik esitada tsiviilhagi, millega oleks nimetatud isiku süüdimõistmise korral saavutada sama eesmärk, mis pankrotimenetluses hagi esitades. Kohus on andnud 20.09.2019 määrusega MARBELLANIUS OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1200 eurot hiljemalt 07.10.2019. Peale nimetatud kuupäeva on kohus võlausaldaja taotlusel korduvalt nimetatud tähtaega pikendanud. Ettemaksu kohtule tasutud ei ole. Ajutine haldur on kohtule 16.01.2020 teatanud, et võlausaldaja taotlus tuleks jätta rahuldamata. Võlausaldaja 14.01.2020 taotlusest ei nähtu mõjuvat põhjust, millest tulenevalt peaks kohus pikendama uuesti massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks määratud ettemaksu tasumise tähtaega. Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja taotluse pikendada massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu 1200 eurot tasumise tähtaega. 16.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama §-i lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama §-i lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva §-i lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul vara ei ole. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. 17. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palus määrata võlgniku dokumentide hoidjaks A A. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks A A (A, isikukood xxx). 18.
lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 9,4 töötundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 96 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus kinnitab ajutise halduri tasu summas 902,40 eurot, millele lisandub käibemaks 180,48 eurot, ja kulud summas 112,40 eurot, millele lisandub käibemaks 22,48 eurot. Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasu 1082,88 eurot (sisaldab käibemaksu) ning teostatud vajalike kulutuste katteks 134,88 eurot (sisaldab käibemaksu) välja kohtu 6 deposiiti 16.05.2019 tasutud summa arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 19.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 20. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.