Obsah (12)

§ 1132§ 9§ 11§ 16§ 20§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 158§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28. jaanuaril 2020 Lu

§ 1132lg 2 p 1 järgi.

Maanteeametile tasus hageja riigilõivu 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 6 eurot, et saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki nr 948BSJ vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal kostja. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019.aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.

1. 13.08.2019 saatis hageja kostjale e-postile (x) meeldetuletuskirja tasumata leppetrahvide kohta parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuete tasumata jätmise kohta viitega aadressile, millelt on leppetrahvinõuetega võimalik tutvuda (www.parkimine.ee). Meeldetuletuskirjale ei vastatud. Hageja ei esitanud hagiga sissenõudmiseks kirjas viimasena toodud nõuet (27.01.2017 Kaarli pst 2, leppetrahvinumber 0093005434), kuna otsustas, et nõude tõenduseks tehtud fotod ei ole piisavalt hea kvaliteediga. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli antud sõiduk renditud M Kile (isikukood x x e- mail xxx) rendilepingu alusel. 2 Kohtuotsuse põhjendused
3. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 7. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust

§ 20lg 1 järgi.

Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt

§ 9

lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).
2. Puudub vaidlus, et kostja on sõiduki MERCEDES-BENZ numbrimärgiga x vastutav kasutaja/omanik.
3. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Samuti viidatakse alale sissesõidul tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda 3 hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

§ 16lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. 11. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale parkimisalale, et sõidukis ei olnud isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated: 17.09.2016 Keskuse tn 14 parklas, leppetrahv nr 0204002242 summas 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudub parkimisluba; 30.10.2016 Kaarli pst 2 parklas, leppetrahv nr 0030041113 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 14.11.2016 Keskuse tn 14 parklas, leppetrahv nr 0178005556 summas 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudub parkimisluba; 05.01.2017 Keskuse tn 14 parklas, leppetrahv nr 0204004461 summas 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudus parkimisluba; 17.01.2017 Keskuse tn 14 parklas leppetrahv nr 0178006175 summas 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudub parkimisluba ning 24.01.2017 Keskuse tn 14 parklas leppetrahv nr 0178006243, summas 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudus parkimisluba, on tõendatud väljavõtetega AS Ühisteenused EPMS süsteemist, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid ja nähtub leppetrahvi suurus ning sõidukist nr x tehtud fotodega, millelt nähtub rikkumiste aeg ja trahvi tegemise alus. Kokku on hageja määranud kostjale 6 leppetrahvi iga kord 40 euro ulatuses, kogusummas 240 eurot. 12.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-14-68-16 p-s 31, väljendatud seisukohta, et auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik ning juriidilise isiku osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p-s 11 asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel.
2. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Väljavõttega MCP süsteemist, on tõendatud, et mobiilne parkimine Ühisteenuste tsoonides leppetrahvi vormistamise ajal puudus. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest 4 tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 240 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Kostja vastuväide, mille kohaselt oli sõiduk renditud M Kile rendilepingu alusel, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimistingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et osa rikkumisi toimus samadel parkimisaladel. 15.

§ 1132

lg 2 p 1 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 36 eurot, millest 6 eurot on Maanteeametile tasutud riigilõiv 1 euro iga leppetrahvi kohta, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. 13.08.2019 meeldetuletusega kostja e-posti aadressile (x) on tõendatud tasumata leppetrahvide kohta meeldetuletuskirja saatmine. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi

§ 108

lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 240 eurot ja vastavalt 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 36 eurot, kokku 276 eurot. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 5