← Eesti

3-18-2424/16

Obsah (18)§ 46§ 83§ 59§ 67§ 92§ 10§ 255§ 251§ 17§ 98§ 88§ 95§ 82§ 253§ 85§ 105§ 4§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2020, Tallinn Haldusasja nu

§ 46lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Maksuotsus on tehtud valel õiguslikul alusel. Maksuotsuses tuleb määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kuid maksuhaldur on maksukohustust hoopis vähendanud, samuti on tühistatud TÖR-i kanne töötamise kohta. Maksuotsust ei ole seega tehtud seaduses sätestatud eesmärgil. 3.2. Maksukohustuse vähendamine

§ 83

lg 4 alusel ja TÖR-i töötamise kande muutmine on otsustatud pärast aegumistähtaega, sest maksude maksmisest kõrvalehoidmine polnud kantud maksueelise saamise eesmärgist. Seega ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg. Maksuhaldur oleks pidanud kindlaks tegema tahtluse maksusumma tasumata jätmiseks. Maksuotsuses ei ole käsitletud maksukohustuse muutmise tähtaegsust.

§ 83

lg-t 4 ei või kohaldada üksnes põhjusel, et vaatluse all oleva tehingu eesmärk on mingisuguse hüve õigusvastane saamine mõnelt teiselt haldusorganilt. Maksuhaldur ei saa poolte maksukohustust muuta, kui ei leia tuvastamist, et tehingupoolte tahe tehingu tegemiseks väljendatud kujul puudus ja tehingu kujundusvõimaluste kuritarvitamise eesmärk polnud maksudest kõrvalehoidumine (vt Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-14-50103, p 17). 3.

  1. Invest Beacon OÜ ja kaebaja vahel oli tööleping. Tööleping loetakse sõlmituks ka kaudse tahteavalduse esitamisega, nagu tööle asumine, mispuhul on töötajal õigus nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30.03.2012 otsus nr 3-2-1-30-12, p 11; 19.01.2018 otsus nr 2-16-5811, p 12.1). Praegu saab töölepingu lugeda sõlmituks kaudse tahteavalduse tegemisega. Kaebaja ja EE suulised seletused kinnitavad kaebaja töötamist ning asjaolu, et kaebaja nõudis töölepingu kirjalikku vormistamist. Kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ei ole põhjustatud kaebaja tegevusest. CC jagas kaebajale tööülesandeid ja maksis talle töötasu. 3.
  2. Maksudeklaratsioonid on dokumentaalsed tõendid

§ 59lg 1 mõistes, mille õigsust tuleb eeldada.

Need tõendavad töösuhte olemasolu ja töötasu maksmist. Töötasu väljamakseid on deklareerinud nii Invest Beacon OÜ TSD-del kui ka kaebaja

  1. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Kaebajal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid, kuna need ei ole tema valduses. Kirjaliku töötundide arvestuse andis ta iga kuu lõpus CC-le. 3.
  2. Kaebaja on andnud maksuhalduri küsimustele tööülesannete, töökorralduse ja töötasu kohta detailsed vastused. Maksuhaldur ei saa eeldada, et äriühingu raamatupidajal või seal lihttöölisena töötanud kaebajal on tõendid äriühingu juhatuse liikme CC töötamise kohta äriühingus. Töötaja ei pea olema kursis maksude deklareerimise ja arvestamisega. MTA nõudis CC-lt ja BB-lt teavet korralduste avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid jättis kasutamata tõhusamad sunnivahendid (

§ 67, § 135 lg 1, § 154 lg 1).

3.

  1. Kaebaja ei ole üles tunnistanud, et töötasu deklareeriti suurema vanemahüvitise saamise eesmärgil, vaid ta palus töötasu deklareerimist põhjusel, et ta saaks hüvitist tehtud töö eest. Kaebaja töötasu deklareeriti, sest ta ise nõudis seda. Kaebaja eest deklareeriti töötasu ka
  2. a mais. Igakuiselt deklareeritud 3335 eurot ei ole konkreetse kuu töötasu, vaid ka võlgnevuse tasumine varasema perioodi eest, kuna CC ei maksnud palka juba
  3. a-l ning jäi kaebajale võlgu. Isegi kui keskmisest suurema töötasu kokkuleppimisel võisid vanemahüvitise kaalutlused omada tähendust, ei ole see etteheidetav olukorras, kus tööülesandeid täideti.

§ 83

lg 4 ei anna MTA-le õigust ette kirjutada, mis tingimustel oleks pooled pidanud lepingu sõlmima. 3.

  1. Kaebaja ja EE seletused tõendavad, et Invest Beacon OÜ-l oli majandustegevus. Kontrolliperioodil ei täidetud lihtsalt maksuseadustest ja raamatupidamise seadusest tulenevaid kohustusi. Kontrolliperioodil ning vahetult enne ja pärast seda alustati Invest Beacon OÜ suhtes maksekäsu kiirmenetlust ja kaks täitemenetlust, mis osutavad, et äriühing tegutses vähemalt
  2. a esimeses pooles ja sügisel.
  3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. 4

(11)3-18-2424 4.1. Maksuotsus vastab

§-s 46 sätestatud nõuetele. Kuigi

-s puudub selge säte, mis reguleeriks maksuhalduri õigust deklareeritud maksusumma vähendamiseks, tuleneb see õigus

§ 92lg 1 p 4 mõttest ja eesmärgist.

Arvestades, et

§ 92

lg 1 p 2 kohaselt on maksukohustuslasel deklaratsioonis vea avastamisel õigus deklaratsiooni parandada ning esitada tagastusnõue, kui maksu on tasutud ettenähtust rohkem, tuleb eeldada ka maksuhalduri õigust deklareeritud maksusumma vähendamiseks samas olukorras. Vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas maksuõiguse põhimõtetega. Kuna Invest Beacon OÜ esitatud maksudeklaratsioonid ei kajastanud õigeid andmeid, oli maksuotsuse tegemine õiguspärane (

§ 10lg 1, § 88 lg 1, § 98).

4.

  1. Käesoleval juhul kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Maksuhaldur on nõuetekohaselt põhjendanud, et tegemist oli olukorraga, kus Invest Beacon OÜ jättis maksusumma riigieelarvesse tasumata tahtlikult. Asjaolu, et maksuhaldur ei viidanud eraldiseisvalt maksusumma tahtlikule tasumata jätmisele, ei mõjutanud asja otsustamist. Tegemist on vormilise puudusega. Kuigi valeandmete esitamise eesmärk oli kaebaja vanemahüvitise suurendamine, oli ka maksusumma tasumata jätmine kaalutletud ja tahtlik tegevus. 4.
  2. Kirjaliku töölepingu puudumine on üks asjaolu, mis kogumis teiste tõenditega viitab, et tegelikult ei töötanud kaebaja kontrollitaval perioodil Invest Beacon OÜ-s. Veelgi enam, kaebaja väited töölepingu olemasolu kohta ei ole järjepidevad. Kui kontrollaktile esitatud eriarvamuses väitis ta, et tööleping pole säilinud ning eraisikuna puudub tal kohustus dokumente säilitada, siis kaebuse kohaselt on ta töölepingu sõlminud, kuid mitte kirjalikult. 4.
  3. Kaebaja seletused tööülesannete täitmise kohta Invest Beacon OÜ-s on üldsõnalised. Kuna seletuste kinnituseks puuduvad dokumentaalsed tõendid, ei ole kaebaja väited kontrollitavad. Suulisi seletusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Maksumenetluse käigus soovis MTA saada suulisi seletusi CC-lt, kes jättis korralduse täitmata. Sunniraha kohaldamine ei oleks taganud, et CC või BB oleks olnud maksuhaldurile kättesaadavad ning maksuhaldur oleks neilt saanud vajaliku teabe. 4.
  4. Maksuhalduri küsimuse peale, miks deklareeriti kaebajale palka just kontrollitaval perioodil, mitte kõikidel teistel kuudel, kui talle töötasu välja maksti, vastas kaebaja, et ta palus oma ema EE, et viimane kas või midagi deklareeriks, kuna muidu vaadatakse, et ta ei ole kuskil töötanud ja siis ta ei saa dekreedirahasid. Selliseid selgitusi võib käsitleda ülestunnistusena alusetult suurema vanemahüvitise saamiseks. Isegi kui kaebajale deklareeriti töötasu
  5. a mais, tehti vastav TÖR-i registreering siis, kui XX oli juba lapseootel (01.07.2015). Seega ei saa varem ühe kuu eest deklareeritud töötasu põhjal väita, et kaebaja töötas alates maist 2014 kuni kontrolliperioodini Invest Beacon OÜ-s. Kuigi EE kinnitas, et varem väljateenitud töötasu maksti koos palgaga, et tasuda võlgnevuste eest, puuduvad seda kinnitavad dokumentaalsed tõendid. On usutav, et EE ja kaebaja perekondlikud sidemed võisid mõjutada seda, mida EE maksuhaldurile selgitas. 4.
  6. Invest Beacon OÜ maksudeklaratsioonid sisaldasid valeandmeid. Seega ei kinnita pelgalt maksudeklaratsioonide esitamine töösuhte olemasolu ja töötasu väljamaksmist.
  7. Tallinna Halduskohus jättis 08.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda, nõustudes maksuotsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). 5.
  8. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks Invest Beacon OÜ deklareeritud andmete õigsust. Teave kaebaja ja Invest Beacon OÜ väidetava töösuhte kohta põhineb üksnes kaebaja ja EE suulistel seletustel (vt XX 15.02.2018 ja EE 13.02.2018 suuliste seletuste protokollid). 5.
  9. Iseenesest on õige, et töösuhte puudumist ei saa järeldada asjaolust, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut. TLS § 4 lg 2 ls 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks 5

(11)3-18-2424 ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Töölepingu võib sõlmida ka kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Samas selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 ls 2 järgi lugeda sõlmituks töötaja tööle asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda. 5.
  1. Kaebaja ja EE suulised seletused ei tõenda, et kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel oli kontrolliperioodil töölepinguline suhe. Kaebaja ja EE väited, et kaebajale jagas tööülesandeid CC, on paljasõnalised. CC ei ole alates 17.07.2014 Invest Beacon OÜ juhatuse liige, ta ei ole registreeritud TÖR-s töötajana, Invest Beacon OÜ ei ole deklareerinud talle töötasu väljamakseid ning puuduvad Invest Beacon OÜ ja CC kinnitused selle kohta, et CC oleks kontrollitaval perioodil Invest Beacon OÜ-d faktiliselt juhtinud või kaebaja tööd korraldanud. Kaebaja väitel oli tema ülesandeks klientide autodele kilede paigaldamine Hiiumaal, kus ta käis Invest Beacon OÜ autojuhi A-ga, kelle perekonnanime ta ei mäleta ja kes ei ole seetõttu tuvastatav. Kuna ta ei puutunud klientidega kokku, siis ei osanud ta öelda nende nimesid. Taoline tööülesannete kirjeldus on üldsõnaline ja kontrollimatu. Klientide nimesid ei mäletanud ka EE. Tööde tegemine selliselt, et kaebajale ei antud ühtegi kontakti, ta ei puutunud klientidega kokku ning selle kohta ei ole ühtegi kirjalikku tõendit, ei ole eluliselt usutav. Lisaks puuduvad andmed töötasu kokkuleppe ja selle suuruse kohta ning tõendamata on töötasu väljamaksete tegemine kaebajale. Invest Beacon OÜ deklareeris kaebajale töötasu 3335 eurot kuus. Kaebaja ja EE ei mäletanud töötasu suurust, kuid töötasu koosnes nende seletuse kohaselt ka eelmiste perioodide eest saamata jäänud töötasudest. Samas ei osanud kumbki selgitada, millistest perioodidest ja saamata jäänud summadest kontrolliperioodil kaebajale deklareeritud summa moodustus. EE seletus, et töötasu sõltus CC tujust, ei ole tõsiseltvõetav. Eluliselt ei ole usutav, et EE ei mäleta Invest Beacon OÜ ainsale töötajale, kes oli üksiti tema tütar, töötasu maksmise üksikasju. Arvestades, et töötasu maksti väidetavalt sularahas ning selle kohta ei koostatud ühtegi dokumenti, ei ole kaebajale töötasu väljamaksete tegemine kontrollitav. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et Invest Beacon OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ja rahalised vahendid kaebajale töötasu maksmiseks. EE seletus, et sularaha pärines klientidelt, kes tellisid kontrolliperioodil autode dekoreerimist ja tasusid selle eest sularahas, ei ole kontrollitav, sest EE ei mäletanud ühegi kliendi nime. Kaebaja töötamist ei kinnita ka kohtumenetluses esitatud täiendavad tõendid (kaebaja lepingulise esindaja ja DD ning UU vaheline e-kirjavahetus). Kuna kaebajal puudus töösuhe Invest Beacon OÜ-ga, on äriühing alusetult deklareerinud kaebajale sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid. Samal põhjusel on alusetu ka TÖR-s 01.07.2015 vormistatud registrikanne kaebaja töötamise kohta äriühingus. 5.
  2. Kaebaja seisukoht, nagu puuduks maksuhalduril õigus maksusummat vähendada, ei ole kooskõlas seaduse, maksustamise üldise loogika ja kohtupraktikaga. Kui maksuhaldur tuvastab, et maksukohustuslane on deklareerinud maksusumma valesti, on tal õigus korrigeerida maksusummat suuremaks või väiksemaks. Maksuhalduril on ka pädevus muuta maksuotsusega TÖR-i kannet, kui ta tuvastab, et kande aluseks olevad andmed on valed (

§ 255p 5).

TÖR on maksukohustuslaste registri alamregister (

§ 251

), mille vastutavaks töötlejaks on maksuhaldur (

§ 17

lg 3) ning mille kande õigsuse eest vastutab kande tegija (

§ 251lg 6).

TÖR-i kanded tehakse

§-s 255 sätestatud alustel ning üheks kande tegemise aluseks on maksuotsus. Vaidlustatud maksuotsusega on maksuhaldur tuvastanud, et Invest Beacon OÜ on alusetult deklareerinud tööjõumakse kaebajale makstava töötasu osas, sest väidetav töösuhe kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel puudus ning kaebaja suhtes TÖR-s tehtud kanne on ebaõige. 5.5. Praegusel juhul kohaldub maksuotsuse tegemisele viieaastane aegumistähtaeg. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et Invest Beacon OÜ esitas teadlikult TSD-des valeandmeid ning jättis tahtlikult deklareeritud maksukohustuse täitmata. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid näiliku tehingu eelduste tuvastamise kohta olukorras, kus teist tehingut on 6

(11)3-18-2424 varjatud, ei ole asjakohased, sest maksuhaldur ei ole tuginenud varjatud tehingu regulatsioonile. Töösuhtest, mida tegelikult ei toimunud, ei saa tekkida kaebajale või kolmandale isikule maksuõiguslikke tagajärgi. Teadlikult näiliku tehingu kajastamine maksuarvestuses ei saa olla juhuslik ning selline asjaolu pidi teada olema ka kaebajale. Sellise tehingu eesmärgiks sai olla üksnes kaebajale suurema sünnitus- ja vanemahüvitise võimaldamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. XX palub 07.11.2019 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.10.2019 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 6.
  2. Maksuhaldur ei ole põhjendanud tahtlust ja viieaastase aegumistähtaja kohaldamist. Halduskohus on jätnud apellandi vastavasisulise väite tähelepanuta. Kui äriühing ja kaebaja tegidki näiliku tehingu, saanuks

§ 98

lg 1 ls-s 2 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg kohalduda vaid juhul, kui poolte tahe olnuks suunatud maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmisele, mitte maksuõigussuhte välise eesmärgi saavutamisele. Riigikohtu praktika kohaselt peab maksuhaldur pikema aegumistähtaja kohaldamisel tuvastama tahtluse ja seda põhjendama (Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-54-11, p-d 12–13; 09.01.2013 otsus nr 3-31-38-12, p 14).

mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus aegumistähtaega laiendatakse ka nendele tehingutele, mille puhul pole tuvastatud maksukohustuslase tahtlust panna toime maksuõigusrikkumine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p 13). Halduskohtu ülesandeks ei ole tuvastada ise tahtluse esinemist, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on selle tuvastanud õiguspäraselt. Kui maksuhaldur ei ole tahtluse esinemist nõuetekohaselt põhjendanud, kuulub kohaldamisele kolmeaastane aegumistähtaeg (Riigikohtu 20.01.2010 otsus nr 3-3-1-74-09, p 13; 3-3-1-54-11, p 13). Kui maksuotsuses ei kajastata tahtlusele viitavaid asjaolusid, ei ole maksuhalduri hinnang tahtlusele kontrollitav. Ka vastustaja volitatud esindaja möönis kohtuistungil, et kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole aegumistähtajaga seonduvat käsitletud, samuti ei ole selgitatud, kuidas oli Invest Beacon OÜ ja kaebaja tahtlus suunatud maksuõigusrikkumise toimepanemisele. Maksuhaldur on ühe lausega tõdenud, et äriühing tegutses tahtlikult, kui kajastas enda maksuarvestuses väidetava töölepingu alusel XX väljamaksetelt tasumisele kuuluvaid makse. Invest Beacon OÜ-l ja kaebajal puudusid näilikuks peetava töölepingu vormistamisel maksuõiguslikud kaalutlused ja nende tegelik tahe oli suunatud hoopis teiselt haldusorganilt sotsiaalse iseloomuga hüvitise saamisele. Seega ei olnud täidetud viieaastase aegumistähtaja kohaldamise eeldused. 6.2. Halduskohtu põhjendus maksuotsuse õigusliku aluse kohta on lakooniline. Maksuotsuses õigusliku alusena märgitud õigusnormid ei anna vastustajale õigust maksukohustust maksuotsuses sisalduval kujul muuta.

§ 88

lg-t 1 ei ole märgitud 30.11.2018 maksuotsuses selle tegemise õigusliku alusena ning selle teine lause räägib maksusumma määramisest sama seaduse §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul, kui ilmneb vastav vajadus. Maksuotsusega ei määratud maksusummat, vaid selle asemel annulleeriti Invest Beacon OÜ deklareeritud maksukohustused, mis olid tähtajaks tasumata. Seaduses ei anta maksuhaldurile võimalust maksusummat maksuotsusega vähendada ja TÖR-i kannet tühistada. Maksuhaldur ei ole põhjendanud

§ 92lg 1 p 4 kohaldamist.

Asjakohane ei ole viide

§ 10lg 2 p-le 2.

Õige ei ole tuginemine

§ 83

lg-le 4, sest isegi kui pooled sõlmisid näiliku tehingu, ei olnud see kantud maksuõiguslikest kaalutlustest. 6.3. Töötamise kannet TÖR-s ei saa tühistada maksuotsusega. Töötamise alustamise ja lõpetamise kohta antav haldusakt peab vastama

§-s 46 sätestatud nõuetele, kuid see ei ole maksuotsus, mida reguleerib

§ 95

. Töötamise fakti tuvastamiseks tuleb maksuhalduril alustada eraldi haldusmenetlust ning teha selle tulemusel motiveeritud otsus, mis ei ole maksuotsus. Sellist tõlgendust toetab ka

muutmise seaduse eelnõu (575 SE) seletuskiri. 7

(11)3-18-2424 6.
  1. Halduskohtu seisukoht, et puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaks kaebaja töötamist Invest Beacon OÜ-s ja töötasu väljamaksete tegemist kaebajale, ei ole õige. Neid asjaolusid kinnitavad Invest Beacon OÜ esitatud maksudeklaratsioonid. Samuti deklareeris kaebaja töötasu väljamaksed
  2. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Maksudeklaratsioonid on dokumentaalsed tõendid

§ 59

lg 1 mõistes, mille õigsust tuleb

§ 82kohaselt eeldada.

Kaebajal ei olnud võimalik esitada täiendavaid tõendeid, kuna neid ei olnud tema valduses või neid ei ole üldse koostatud. Vaatamata lubadustele ei sõlminud CC kaebajaga kirjalikku töölepingut, samuti ei vormistatud dokumente töötasu väljamaksete kohta. Kaebajal pole ka töötundide arvestuslehti. Töötajana ei pidanud kaebaja olema kursis tööandja maksude deklareerimise ja arvestamisega. 6.5. Halduskohus ei ole osutanud ühelegi tõendile, mis kaebaja ja EE seletustes väidetu ümber lükkaks. Kaebaja ja EE on

tähenduses kolmandad isikud, kes ei pea kõiki väiteid dokumentaalsete tõenditega kinnitama. See ei ole ka objektiivselt võimalik. Kaebaja ja EE suulised seletused on kooskõlas; esinevad vaid mõned vasturääkivused üksikute väidete osas, mis on seletatavad pika ajavahemikuga kontrolliperioodi ja seletuste andmise vahel. Kaebaja andis 15.02.2018 üksikasjalikud vastused kõigile maksuhalduri küsimustele, mis puudutasid tööle asumist, tööülesandeid, nende saamist, tööandja töökorraldust, töötasu maksmist ja kujunemist. 6.

  1. Arusaamatu on maksuhalduri eeldus, et EE ja kaebaja valduses on tõendid osaühingu töö korralduse kohta. Kaebajal ei ole kohustust koguda maksumenetluses tõendeid ega teha menetlusvälistele isikutele täitmiseks kohustuslikke korraldusi. See kohustus lasub maksuhalduril. Maksuhaldur ei kasutanud kõiki seaduses ette nähtud vahendeid, nagu sunniraha kohaldamine, et hankida teavet äriühingu juhilt. Kaebaja esindaja ning DD ja UU vaheline e-kirjavahetus kinnitab, et kaebaja töötas Invest Beacon OÜ-s
  2. a kevadel ja suvel, suhtles klientidega ning töösuhe ei olnud näilik. Ka asjaolu, et Invest Beacon OÜ deklareeris töötasu väljamakseid kaebajale juba
  3. a mais, mil vanemahüvitise saamise õigus ei olnud aktuaalne, osutab, et tal oli töösuhe Invest Beacon OÜ-ga. Kaebajale teadaolevalt ei tuvastanud maksuhaldur
  4. või
  5. a toimunud kontrollis minetusi seoses kaebaja töötamise ja deklareeritud väljamaksete õigsusega.
  6. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 7.
  7. Maksuhaldur on viieaastase aegumistähtaja kohaldamist nõuetekohaselt põhjendanud. Kuigi haldusaktis ei ole eraldiseisvalt viidatud, et maksusumma tahtliku tasumata jätmise tulemusena kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, on tegemist vormilise puudusega, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Olemas on asjakohane regulatsioon ning põhjendatud on maksude tahtlikku tasumata jätmist. 7.
  8. Kaebaja tõlgendus, et

ei sisalda võimalust maksuotsusega maksukohustust vähendada, ei ole kooskõlas maksuõiguse põhimõtetega. MTA-ga sarnasel seisukohal oli ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-17-1430. 7.3. Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta

§-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (

§ 253lg 1).

Nimetatud õigus sisaldab endas ka õigust töötamise registri kande muutmiseks, kui maksuhaldur tuvastab, et puudub kande õiguslik alus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-15-1334, p 15). Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuse kindlaksmääramise eesmärgil hinnang maksukohustuslaste ja kolmandate isikute vahelistele tehingutele, sh kvalifitseerida tehinguid maksu õige määramise eesmärgil tühisteks või näilikeks (

§ 83lg 1, § 83 lg 4).

Maksuhalduril on pädevus sekkuda, kui näiliku tehingu kaudu saaks maksukohustuslane maksueelise. Kui tehingut pole üldse toimunud, jääb see arvesse võtmata. 8

(11)3-18-2424 7.
  1. Maksudeklaratsioone on võimalik käsitada dokumentaalsete tõenditena. Arvestades aga, et need on esitanud Invest Beacon OÜ raamatupidaja EE, kes on kaebaja ema, ei ole nendes sisalduvad andmed eraldiseisvalt, ilma täiendavate objektiivsete tõenditeta suure tõendusväärtusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Kaebaja seisukoht, et maksuotsusega võib määrata üksnes maksusumma, mis tuleb deklareeritud maksukohustusele juurde tasuda ehk maksusummat ei saa maksuotsusega vähendada, ei ole maksuseadustega kooskõlas. Maksukohustuslane peab kajastama maksudeklaratsioonis tõele vastavad andmed (

§ 85

lg 5, § 89 lg 1) ja tasuma selle alusel maksukohustuse (

§ 105lg 1).

Seaduse mõtteks ei ole koguda maksu rohkem, kui maksukohustuslane on kohustatud tasuma (

§ 4lg 2).

Maksuhalduri ülesanne on omakorda kontrollida maksude arvutamise ja tasumise õigsust ning vajadusel määrata tasumisele kuuluv maksusumma või tagastada enammakstud maksusumma (

§ 10lg 1 ja lg 2 p-d 1–2, § 88 lg 1).

Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama ka maksukohustust vähendavaid asjaolusid (

§ 11lg 1).

Maksudeklaratsioonis esitatud andmete tõele vastavus on vajalik muu hulgas põhjusel, et need andmed võivad olla teiste õigussuhete tekkimise või lõppemise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nõua maksukohustuse vähendamine täpsemat volitusnormi, kui on sätestatud

§ 92lg 1 p-s 4, millele maksuhaldur on maksuotsuses viidanud.

Maksuhaldur on õigesti osutanud, et maksuhalduri pädevust maksukohustust maksuotsusega vähendada on tunnustatud ka kohtupraktikas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-17-1430 ja 3-181876).

  1. Halduskohus tegi tõendeid hinnates õige järelduse, et Invest Beacon OÜ ja kaebaja vahel ei olnud töösuhet. Kaebaja arvates tõendavad töösuhet tema enda ja Invest Beacon OÜ raamatupidaja EE suulised seletused (dtl 24–29; 67–72) ning äriühingu esitatud maksudeklaratsioonid (dtl 399–400). Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur ega halduskohus osutanud ühelegi tõendile, mis need seletused ümber lükkaks. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses on esitatud tõendeid, mis on omavahel vastuolus, tuleb tõendeid hinnata kogumis ning näidata, missuguseid tõendeid ja mis põhjusel peab kohus veenvaks ja missuguseid mitte. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel võib lähtuda kirjeldatud asjaolude elulisest usutavusest ehk nende esinemise üldisest tõenäosusest (Riigikohtu 19.05.2009 otsus nr 3-3-1-32-09, p 19). Maksuhaldur ja halduskohus ei ole andnud ühelegi tõendile või selle puudumisele ette kindlaks määratud jõudu, vaid on hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et kaebaja ja EE ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ning nende kirjeldatud asjaolud ei ole eluliselt usutavad. Halduskohus on kohtuotsuse p-des 6.2–6.5 vastavat järeldust asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
  2. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole kasutanud Invest Beacon OÜ-lt, CC-lt ja BB-lt teabe saamiseks tulemuslikumaid meetmeid (rakendanud sunniraha), ei ole põhjendatud.

§ 10

lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

§ 11

lg 2 järgi on maksuhalduril kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid toiminguid on vaja sooritada ja milliseid tõendeid koguda. Praeguses asjas loeti Invest Beacon OÜ-le ja temaga seotud isikutele teabe ja 9

(11)3-18-2424 dokumentide saamiseks tehtud korraldused kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete vahendusel, sest isikud ei võtnud maksuhalduri korraldusi vastu. Sellises olukorras ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei rakendanud nende isikute suhtes sunniraha eesmärgiga sundida adressaate korraldusi täitma.
  1. Maksuhaldur ei saanud kaebaja tööülesannetega seonduvaid asjaolusid täpsemalt kontrollida, sest kaebaja ei osanud öelda kontrolliperioodi kohta ühegi kliendi nime. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajale ei avaldatud selliseid üksikasju, sh Hiiumaale lähetusse minnes. Kohtumenetluses esitatud e-kirjavahetus kaebaja lepingulise esindaja ning
  2. a äriühingu teenuseid kasutanud klientide DD ja UU vahel (vt 22.01.2019 menetlusdokumendi lisad) kinnitab pigem, et kaebaja oskaks nimetada klientide nimesid, kui ta oleks äriühingus tegelikult töötanud. Igal juhul ei kajasta e-kirjavahetus kontrolliperioodi, mistõttu ei kinnita see, et kaebaja oleks kontrolliperioodil äriühingus töötanud. Kaebajal on õigus, et kolmanda isikuna ei saa temal ega äriühingu raamatupidajal olla kõiki maksumenetluses tähtsust omavaid tõendeid. Samas ei ole eluliselt usutav ka olukord, et kaebaja töötas Invest Beacon OÜ-s ja sai sealt töötasu väljamakseid, kuid temal ega äriühingu raamatupidajal ei ole säilinud selle kohta mitte ühtegi dokumentaalset tõendit. Eluliselt ei ole usutav seegi, et kaebaja töötas äriühingus väidetavalt juba
  3. a-st, kuid ootas töötasu väljamakseid
  4. a juulikuuni. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on küll võimalik sõlmida igasuguse sisuga lepinguid, kuid asjas kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidetud tingimustel töölepingu sõlmimist.
  5. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksusumma määramisele kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.17 ja kontrollakti p-s 1.1.3 märkinud, et maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine oli tahtlik. Maksuotsus on suunatud sellele, et näidata, et maksudeklaratsioonides kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele ning Invest Beacon OÜ ja kaebaja vahel ei olnud töösuhet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et valeandmete esitamine sai olla vaid tahtlik tegevus ning maksuotsuse ja kontrollakti põhjendused on selles osas piisavad.
  6. Maksueelise saamist peab põhjendama olukorras, kus näiliku tehingu eesmärgiks oli teise tehingu varjamine. Praegu ei soovinud Invest Beacon OÜ ja kaebaja teist tehingut varjata, vaid äriühingu maksudeklaratsioonis kajastati olematut töösuhet ning sellega seotud väljamakseid. Näilikke tehinguid ei võeta maksustamisel arvesse (

§ 83lg 4).

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsusega ei saa tühistada TÖR-i kannet. Maksuhalduri pädevuses on teha järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle (

§ 10lg 2 p 5).

Järelevalve hõlmab ka olukordi, kus registrikanne on vale. Kui maksuhaldur tuvastab maksumenetluses, et äriühing on põhjendamatult deklareerinud ja/või tasunud tööjõumakse, sest tegelikkuses puudus äriühingul töötajaga töösuhe, on TÖR-i registrikande kustutamine sellele eelnevas maksumenetluses tuvastatu automaatseks tagajärjeks (vt ka

§ 253

), sest registrisse saab kanda üksnes need isikud, kelle töösuhe konkreetse äriühinguga on tuvastatud (vt ka

§ 251lg 4; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 otsus nr 3-17-1430, p-d 9–10).

SE 575 seletuskirjast ei tulene, et TÖR-i kande tühistamine tuleks otsustada eraldi haldusaktiga. Eraldi töötamise tuvastamise menetlus saab toimuda nt siis, kui tööd tegev isik pöördub maksuhalduri kui TÖR-i vastutava töötleja poole töötamise alustamise või lõpetamise tuvastamiseks, sest tööd võimaldav isik pole töötamist registreerinud, või maksuhaldur leiab, et töökohas töötab isikuid, keda ei ole TÖR-s registreeritud. Sellise otsuse alusel ei saa siiski TÖR-i kannet muuta (

§ 255). 16.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohus ei kaasanud kolmanda isikuna menetlusse Invest Beacon OÜ-d, kes oli vaidlustatud maksuotsuse adressaadiks. Invest Beacon OÜ kustutati äriregistrist 29.07.2019 ja tema õigusvõime on praeguseks lõppenud. Seega ei mõjuta käesolev vaidlus enam Invest Beacon OÜ õigusi ja kohustusi. 10

(11)3-18-2424
  1. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et MTA 30.11.2018 maksuotsuse tühistamiseks ei ole alust. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
  2. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.