KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2020

) § 11 lg 1 p-de 4 ja 64 alusel. 7.2. Pooled vaidlevad, kas on täidetud kõik

§ 10

lg 1 p 2 kohaldamise tingimused, st kas poolte kaubamärgid on identsed või sarnased ning kas esineb nende märkide kaudse või otsese äravahetamise tõenäosus. 7.3.

§ 3

kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesanne eristada selle omaniku tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab, et tarbijal on võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesanne on ka anda teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua eelistusi toodete vahel ja see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Eristamise võimalust tuleb hinnata mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt. 7.

1. Maakohus leidis, et hageja kaubamärk ning kostja kaubamärk ja sõnamärk on sarnased nii visuaalselt, fonteetiliselt kui kontseptuaalselt. Neis kõigis esineb sõna Metalock, mis on Eesti tarbija jaoks tavapärase eristusvõimega. Selle elemendi kordumine teeb võrreldavad tähised kõigist aspektidest ja ka tervikmuljelt sarnaseks. 7.
2. Poolte kaubamärkidega tähistatavad kaubad ja teenused on osalt identsed ja osalt sarnased. Need on suunatud nii laiemale üldsusele kui ka asjatundjatele, seega võib keskmist tarbijat lugeda võrdlemisi informeerituks ning võrdlemisi tähelepanelikuks ja arukaks, aga sellegi poolest pole kaubad ega teenuse erinevad. 7.
3. Kuna sarnased on nii tähised kui ka nendega tähistatavad kaubad ja teenused, siis on hageja kaubamärgi registreerime vastuolus

§ 10lg 1 p-ga 2. 3

§ 10lg 1 p-ga 2.

Selle sätte kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. 11.2. Menetluslikult vaidlustas kostja Patendiameti otsuse

§ 41

lg-s 2 ette nähtud korras ja hageja omakorda vaidlustusavalduse lahendamisel tehtud TOAK-i otsuse

§ 41lg 5 järgi.

Pärast hagimenetluse tulemusena tehtud kohtulahendi jõustumist jätkab Patendiamet vastavalt

§ 41

lg-le 6 hageja taotluse menetlust, lähtudes kohtulahendiga kindlaks tehtud asjaoludest. 11.3. Pooled, TOAK ja maakohus on vaidluse lahendamisel põhjendatult lähtunud lisaks

-i käsitlevale siseriiklikule kohtupraktikale Euroopa Liidu Kohtu, st Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikast (vt sellise võimaluse kohta nt Riigikohtu 30. märtsi 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 31 esimene lõik). Ühest küljest tuleneb see tõsiasjast, et

§ 10lg 1 p 2 võtab Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.

detsembri 2015 direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi: direktiiv) art 5 lg 1, mis on sisult identne ajaliselt eelnenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008 direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (edaspidi: varasem direktiiv) art 4 lg-ga 1. 4

§ 10lg 1 p 2 järgivad sama eesmärki.

Viidatud sätete tähenduses on segiajamise ehk äravahetamise tõenäosus see, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (kohtuotsus Hansson p 40 ja seal viidatud varasem praktika). 11.

1. Segiajamise tõenäosuse olemasolu sõltub mitmest tegurist ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest. Segiajamise tõenäosust tuleb seega hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki tähtsust omavaid tegureid, mille hulka kuuluvad mh järgmised (kohtuotsus Hansson p-d 41–45 ja seal viidatud varasem praktika): - varasema kaubamärgi eristusvõime; kaubamärkide ning nendega tähistatud kaupade ja teenuste sarnasus; üldine hinnang, mis lähtub vastandatud kaubamärkide visuaalsest, foneetilisest ja/või kontseptuaalsest sarnasusest ning põhineb neist jääval tervikmuljel; kuidas asjaomase kauba või teenuse keskmine tarbija kaubamärke tajub. 11.
2. Eelnevast tuleneb kokkuvõtvalt, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleks eelmises p-s 11.6 loetletud kriteeriume järgides anda igakülgne ja terviklik hinnang sellele, kas asjaomane avalikkus ehk poolte kaupade ja teenuste tarbijaskonna vaatekohast on tõenäone kostja ja hageja kaubamärkide äravahetamine, st et nad võiks arvata nagu pärineks need kaubad ja teenused samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt.
3. Järgmiseks käsitleb kohus nii käesolevas asjas kui ka varem tuvastatud asjaolude siduvust ja vaidluse ulatust 12.
4. Selles osas olgu sissejuhatavalt märgitud, et TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 7.1 refereeritud asjaoludest. 12.
5. Lisaks ei vaidle pooled, et kostja ainuõigus tema sõnamärgi suhtes tunnistati Eestis alates
6. märtsist 2006 lõppenuks.

§ 55

lg-st 2 tuleneb, et ainuõiguse tagasiulatuvalt lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates.

§ 55

lg 3 kohaselt ei ole mh ainuõiguse lõppenuks tunnistamine aluseks enne vastava kohtuotsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele. Vaidlustatud otsus ei olnud enne kostja sõnamärgist tuleneva ainuõiguse kehtetuks tunnistamist jõustunud, seega on kehtetuks tunnistamisel mõju ka käesolevale vaidlusele ja selle alusel ei saa kostja enam panna maksma suhtelist registreerimisest keeldumise alust. 5

§ 10

lg 1 p 2 tähenduses, st eespool p-s 11.7 sõnastatud kesksele küsimusele on varasemas ja pooltele siduvas kohtuotsuses juba vastatud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 12.4.

1. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et varasemas menetluses tuvastatud asjaoludel ja tehtud otsustustel võib olla siduv tähendus järgnevas asjas eelkõige sõltuvalt sellest, millise tähendusega on vaidlusaluse õigussuhte aspektist nn eeldusküsimus (vt I. Järvekülg, V. Kõve. TsMS kommenteeritud väljaanne, II, § 457 komm 3.1.4 ja 3.2.5). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Käesolevas asjas tuleb anda hinnang poolte õigustele ja kohustustele lähtuvalt nende kaubamärkidega määratletud õigussuhtest. 12.4.
2. Varasema kaubamärgimääruse art 9 lg 1 p b (kehtiva kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p b) kohaselt on ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu tema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu tema kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada, kusjuures segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Sisuliselt kirjeldavad viidatud sätted sama õigust, mis avaldub suhtelises keeldumispõhjuses

§ 10lg 1 p-s 2 ja direktiivi art 5 lg-s 1.

See on eriti ilmne, kui võrrelda kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p b ja direktiivi art 5 lg 1 sõnastusi. Lisaks tuleb käesoleval juhul võtta arvesse, et kostja kaubamärgi õiguskaitse määratleb just kaubamärgimääruse art

1. Euroopa Kohus on samuti osundanud, et varasema kaubamärgimääruse art 8 lg 1 ja art 9 lg 1 p b on sama sisuga (
2. novembri 1997 otsus kohtuasjas C-251/95, SABEL vs. Puma, ECLI:EU:C:1997:528, p 13; viidatud otsuses käsitleti siiski ajaliselt eelnenud nõukogu
3. detsembri 1993 määrust (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta), aga selle art 1–14 olid sõnastatud identselt varasema kaubamärgimäärusega). 12.4.
4. Varasema kohtuotsusega lahendati kostja nõue keelata hageja tähise kasutamine kostja kaubamärgi õiguskaitse tõttu. Selle lahendamisel tehti kindlaks pooltevahelise õigussuhte sisu nii kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p b kui ka

§ 10lg 1 p 2 järgi.

Mõlemal juhul järgitakse eespool p-s 11.5 märgitud põhimõtteid ja rakenduvad p-s 11.6 refereeritud kriteeriumid. Praeguses asjas hinnatav hageja kaubamärk on samasugune nagu varasemas kohtotsuses hinnatud hageja tähis. Samuti on samasugused nii tarbijate geograafiline määratlus kui ka kostja kaubamärgi õiguskaitsega määratletud kaupade ja teenuste ulatus. Kuna varasema asja lahendamisel on kõnealuses ulatuses pooltevahelise õigussuhte sisu kindlaks tehtud, siis on sellel õiguskindluse põhimõttest tulenevalt pooltele siduv mõju (vt eespool p-s 12.4.2 viidatud komm 3.1.4.a). 6

§ 10lg 1 p 2 järgi.

12.

1. Varasema vastulauseotsusega lükati hageja sõnamärk tagasi osade kaupade ja teenuste osas, milles EUIPO vastulausete osakond tuvastas, et need on mh kostja kaubamärgiga kaitstud kaupade ja teenustega identsed või sarnased. Ülejäänud osas pidas vastulausete osakond hageja sõnamärgi registreerimist lubatavaks. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune otsus ei ole käesoleva asja läbivaatamisel pooltele siduv eespool p-s 12.4.2 kirjeldatud viisil, ja põhjendab seda järgmiselt. 12.5.
2. Esmalt tuleb märkida, et ka EUIPO vastulausete osakonna otsus võib olla käsitletav kohtuotsusena TsMS § 457 lg 1 tähenduses ja sellel võib olla siduv mõju, kui kõik asjaomased eeldused on täidetud. 12.5.
3. Vastulausete osakond võrdles ühelt poolt kostja kaubamärgiga sarnast tähist, milles kasutatakse koos sõnaga Engineering veel tähepaari DE ja teiselt poolt hageja sõnamärki. Kuigi hageja sõnamärk ühtib foneetiliselt hageja kaubamärgiga, siis visuaalselt ja kontseptuaalselt on need erinevad. Seetõttu ei ole vastulausete osakonna läbi viidud tähiste võrdlus niisuguse tähendusega, et seda saaks pidada käesoleva asja lahendamisel siduvaks. 12.5.
4. Lisaks lähtus vastulausete osakond Saksamaa territooriumil asuvatest tarbijatest, aga käesolev vaidlus tuleb lahendada Eestis asuva tarbija põhjal. Tarbijaskonna täpsem määratlemine pole siinkohal vajalik, vaid varasema vastulauseotsuse siduvuse välistamiseks piisab juba ühest olulisest erinevusest.
5. Eelnevast tuleneb, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis TsMS § 457 lg 1 kohaldamata ega arvestanud varasema kohtuotsuse siduvusega. See toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Varasema kohtuotsusega tehti kindlaks poolte õigussuhte sisu ja selle kohaselt ei ole kostja kaubamärk ja hageja tähis sarnased ega esine nende segiajamise tõenäosust. Ringkonnakohus põhjendas, et sama järeldus on siduv

§ 10

lg 1 p 2 mõttes, st ühelt poolt kostja kaubamärgi ja teiselt poolt hageja tähisest moodustatud hageja kaubamärgi äravahetamine ei ole tõenäoline. Kuna selline äravahetamine on kostja vaidlustusavaldusega määratletud suhtelise õiguskaitset välistava asjaolu eeldus, siis järelikult

§ 10lg 1 p 2 järgne õiguskaitset välistav asjaolu puudub ja hagi tuleb rahuldada.

1. Tulenevalt hagi rahuldamisest eeltoodud alustel, pole vaja vastata hageja kaebuse ülejäänud väidetele. Kõik kostja väited on sisuliselt suunatud samade asjaolude tuvastamisele ja järelduste tegemistele, mis on eespool p-s 12.4 märgitu kohaselt juba siduvalt tuvastatud või otsustatud. Seega pole ka neile väidetele vaja enam vastata.
2. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. 7

§ 60

lg-st 3 saadab kohus Patendiametile kaubamärgivaidluses tehtud lahendi ärakirja teadmiseks. Nagu märgitud eespool p-s 11.2, jätkab Patendiamet vastavalt

§ 41lg-le 6 menetlust pärast otsuse jõustumist.

Tulenevalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 sätetest, TOAK-i 31. jaanuari 2018 otsus nr 1709-o ei jõustu. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 8