§-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus. 2 Lõpetada
S § 263 lg 1 p 1 järgi. Lõpetada
S § 263 lg 1 p 1 järgi.
lg 2 p 2 alusel kohustada J Š’t maksma 6 (kuue) kuu jooksul 250 (kakssada viiskümmend) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 250 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920900000136 ning selgitus: „J Š, 1-19-8675, summa riigituludesse.“
lg 2 p 2 alusel kohustada I V’it maksma 6 (kuue) kuu jooksul 250 (kakssada viiskümmend) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 250 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920900000149 ning selgitus: „I V, 1-19-8675, summa riigituludesse.“
lg 2 p 1 alusel kohustada J Š’t tasuma 6 (kuue) kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud summas 474,40 (nelisada seitsekümmend neli eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud summas 474,40 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank, nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700012492 ning selgitus: „J Š, 1-19-8675, kriminaalmenetluse kulud.“
lg 2 p 1 alusel kohustada I V’it tasuma 6 (kuue) kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud summas 977,16 (üheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 16 senti) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud summas 977,16 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank, nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700012502 ning selgitus: „I V, 1-19-8675, kriminaalmenetluse kulud.“ Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo (asukoht Tartu mnt 83-208, 10115 Tallinn) kasuks 124,40 (ükssada kakskümmend neli eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 17,40 eurot) eurot vandeadvokaat Viktoria Ivanova poolt määratud korras süüdistatava J Š kaitsjana osutatud õigusabi eest. 3 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo (asukoht Masina 22, 10144 Tallinn) kasuks 192,48 (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 48 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 32,08 eurot) eurot vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt määratud korras süüdistatava I Vi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Tapa Vallavalitsuse turvakaamera videosalvestised kolmel DVD-plaadil ja häirekeskuse kõnesalvestised ühel DVD-plaadil jätta
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse
§-s 4081 sätestatud korras, asendades süüdistatavate J Š ja I Vi nimed ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.
p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada
§-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu
§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. SÜÜDISTUSED J Š on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 07.04.2018 kella 03.50 paiku xxxx asuva baari Xxxx ees tungis kallale K Žile, lõi teda korduvalt kätega pea piirkonda ja haaras kätega kinni K Žist, mille tagajärjel kukkus kannatanu koos temaga maha ning J Š tiris kannatanut juustest kuni neid teiste sündmuskohal viibinud isikute poolt lahutati. Maaslamavat K Ži lõi I V jalaga keha piirkonda ja peale seda, kui K Ž oli asfaldilt V Pi poolt püsti aidatud, tungis I V uuesti talle kallale ning lõi kannatanut kahel korral käega pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas J Š K Žile füüsilist valu ja põhjustas K Žile koos I Viga tervisekahjustused – puusakontusioon (põrutus), paremal pool kaelal 2,5 cm pikkune kriimustus, käe 3 sõrmel paistetus ja valulikkus, näo piirkonnas otsmikul 2 cm pikkune marrastus, paremal silmalaul 2 cm marrastus kriipsuna, 3,5x2 cm juustevaba piirkond, pealael 2x1 cm juustevaba piirkond. Samuti häiris J Š oma eelkirjeldatud tegevusega sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute P L, P S, E T, N F ja V Pi rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus J Š korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega J Š, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4 I V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 07.04.2018 kella 03.50 paiku xxxx asuva baari Xxxx ees pärast seda, kui J Š lõi K Ži korduvalt kätega pea piirkonda ja haaras kätega kinni K Žist, mille tagajärjel kukkus kannatanu koos J Šga maha ning J Š tiris kannatanut juustest, tungis kallale K Žile ja lõi maaslamavat K Ži jalaga keha piirkonda ning peale seda, kui K Ž oli asfaldilt V Pi poolt püsti aidatud, tungis I V uuesti talle kallale ning lõi kannatanut kahel korral käega pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas I V K Žile füüsilist valu ja põhjustas K Žile koos J Šga tervisekahjustused – puusakontusioon (põrutus), paremal pool kaelal 2,5 cm pikkune kriimustus, käe 3 sõrmel paistetus ja valulikkus, näo piirkonnas otsmikul 2 cm pikkune marrastus, paremal silmalaul 2 cm marrastus kriipsuna, 3,5x2 cm juustevaba piirkond, pealael 2x1 cm juustevaba piirkond. Samuti häiris I V oma eelkirjeldatud tegevusega sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute P L, P S, E T, N F ja V Pi rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus I V korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega I V, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS KOHTUS 06.03.2020 toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Tegemist on teise astme kuriteoga, kus isikute süü ei ole suur, samuti arvestades teo asjaolusid ja teost möödunud aega, puudub ka avalik menetlushuvi. Prokurör taotles, et kummalegi süüdistatavale määratakse kohustuseks maksta kindel summa riigituludesse, milleks on 250 eurot, lisaks määratakse kummalegi süüdistatavale kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on kaitsjatasud kohtueelses ja kohtumenetluses - vastavalt süüdistatava J Š puhul kokku summas 474,40 eurot (97,20+252,80+124,40) ning süüdistatava I Vi puhul kokku summas 977,16 eurot (345,60+439,08+192,48). Kohustuste täitmise tähtajaks palus prokurör määrata 6 kuud. Kannatanu K Ž kinnitas kohtuistungil, et loobub oma tsiviilhagist, mille ta on esitanud mittevaralise kahju nõudes ning millega ta nõudis kummaltki süüdistatavalt 3000 eurot. K Ž nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega
Süüdistatav J Š nõustus kohtuistungil prokuratuuri taotlusega, et tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus
alusel sellistel tingimustel, et ta tasub 250 eurot riigituludesse ja kaitsjatasud kokku summas 474,40 eurot maksimaalse, s.o 6 kuulise tähtaja jooksul. Süüdistatav I V nõustus kohtuistungil prokuratuuri taotlusega, et tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus
alusel sellistel tingimustel, et ta tasub 250 eurot riigituludesse ja kaitsjatasud kokku summas 977,16 eurot maksimaalse, s.o 6 kuulise tähtaja jooksul. 5 Süüdistatava J Š kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova ja süüdistatava I Vi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi nõustusid prokuröri taotlusega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse.
lg 3 kohaselt ei või
lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.
lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse
§-des 202-2031 sätestatud alustel. Vastavalt
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, milles süüdistatavad J Š ja I V on kohtu alla antud, näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, milles süüdistatavate J Š ja I Vi süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. J Š ja I Vi näol on tegemist isikutega, keda ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud.
lg 1 sätestatud süüdistatavate nõusolekud kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kriminaalmenetluse lõpetamisega
Süüdistatav J Š võttis endale kohustuse maksta 6 kuu jooksul kindel summa riigituludesse, milleks on 250 eurot ning tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on kaitsjatasud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 474,40 eurot. Süüdistatav I V võttis endale kohustuse maksta 6 kuu jooksul kindel summa riigituludesse, milleks on 250 eurot ning tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on kaitsjatasud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 977,16 eurot. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatavate nõusolekul neile
lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks
6 Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada
S § 263 lg 1 p 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Vastavalt
p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.