2-18-127347/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-18-127347 Tsiviilasi Creditreform Eesti OÜ hagi Einar Reintamm vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 356,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Creditreform Eesti OÜ; registrikood 10887820; asukoht Pirita tee 20a, Tallinn, 10127, Harju maakond Hageja esindaja: Triin Reinmaa, asukoht Hospidali tn 4, 10138 Tallinn; Õigusbüroo TK OÜ, e-post: kohustk@gmail.com Kostja: Einar Reintamm, isikukood XXX; XXX; e-post XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Creditreform Eesti OÜ hagi Einar Reintammi vastu võla väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
4. Mõista kostja Einar Reintammilt (Reintamm) hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja kostja ja Eesti Energia AS vahel XX.XX.XXXX.a. sõlmitud võrgulepingust nr XXX ja elektrilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks: 2.
5. 351 (kolmsada viiskümmend üks) eurot 12 senti , sealhulgas põhivõlg 232 eurot 97 senti, sissenõudmiskulud 60 eurot ning viivis alates
6. septembrist 2016 kuni
7. jaanuarini 2020 summas 58 eurot 15 senti), 2.
8. viivis tasumata põhivõlalt alates
9. jaanuarist 2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
12. Jätta menetluskulud Einar Reintammi kanda.
13. Mõista Einar Reintammilt (Reintamm) Creditreform Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu 290 (kakssada üheksakümmend) eurot.
14. Mõista Einar Reintammilt (Reintamm) Creditreform Eesti OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU PÕHJENDUSED Creditreform Eesti OÜ esitas
15. novembril
16. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 143,50 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas
17. märtsi
18. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18-127347 üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ esitas
19. aprillil
20. a hagiavalduse Einar Reintammi vastu XX. XX XXXX. a sõlmitud elektrilepingu nr XXX ning arvete nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX alusel põhivõla 99,05 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise väljamõistmiseks. Creditreform Eesti OÜ esitas
21. novembril
22. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 183,09 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas
23. märtsi
24. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18-127616 üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ esitas
25. aprillil
26. a hagiavalduse Einar Reintammi vastu XX. XX XXXX. a sõlmitud võrgulepingu nr XXX ning arvete nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX alusel põhivõla 133,92 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kohus liitis
27. mai
28. a määrusega Creditreform Eesti OÜ hagid Einar Reintammi vastu tsiviilasjades nr 2-18-127347 ja 2-18-127616 ühte menetlusse, jättes tsiviilasja numbriks 2-
29. Hagiavaldused koos lisadega ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-posti aadressil XXX kätte toimetatud
30. oktoobril
31. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja
32. detsembri
33. a menetluskulude nimekiri ja sellele kirjaliku vastuse nõue on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 1 järgi saatmisega e-postile XXX kätte toimetatud
34. detsembril
35. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse ja hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 150 (75 + 75) eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 40 (20 + 20) eurot ja esindajatasu 300 (150 + 150) eurot ilma käibemaksuta, kokku 490 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hagi hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi 356,59 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb 356,59 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on koos maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga tasunud riigilõivu kokku 150 eurot, so 50 eurot ettenähtust rohkem. Kuna hageja võib TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, ei ole selle kostjalt hageja kasuks väljamõistmine põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seega riigilõiv 100 eurot. Kui hageja soovib enamtasutud riigilõivu tagastamist, tuleb tal selleks esitada vastav taotlus. Enne hagimenetluse alustamist toimus maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-18-127347 ja tsiviilasjas nr 2-18-
36. Hageja esindaja poolt maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute kulu on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi seega põhjendatud 40 (20 + 20) euro ulatuses. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu nõude elektri- ja võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Nõuded on esitatud kahes dokumendis, ent mõlemad neist on sisult olulises osas sarnased. Hageja on esitanud oma nõuete tõendamiseks küll erinevad lepingud, ent samad arved. Arvestades eeltoodut ning esitatud dokumentide mahtu, peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatud ja vajalikeks 150 euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 290 (100 + 40 + 150) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik