Obsah (9)

§ 263§ 1573§ 120§ 68§ 157§ 63§ 121§ 137§ 16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-5577 (kohtueelse menetluse nr 19261000456) Kohtuni

) § 120 lg 1 ja § 1573 järgi Süüdistatav Robert Nassar. Isikukood 35606110259; elukoht xxxxxxxxxx; viibib vahistatuna Võru arestimajas; ametlik töökoht puudub; xxxxxxxx kodanik; emakeel eesti keel; xxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 26. aprilli 2018 otsusega

§ 263lg 1 p 2 järgi vangistusega üks aasta; tõkend vahistamine alates 19.

juunist 2019 Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Robert Nassar

§ 1573

(kehtiv § 1573 lg 1) järgi süüdi ahistavas jälitamises ja

§ 120lg 1 järgi ähvardamises ning karistada teda 10 kuulise vangistusega.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvata Robert Nassari karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o alates

1. juunist
3. Robert Nassari suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Seada Robert Nassarile kolmeks aastaks K. R.ale lähenemise keeld, st keelata Robert Nassaril minna K. R.ale lähemale kui 50 meetrit ning K. R.aga igasugune ühenduse võtmine.
5. Arvata menetluskulude hulka 761,28 eurot (sh käibemaks) vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt Robert Nassarile kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasuna, 285,84 1 eurot R. H.a kohtuistungil osalemisega kaasnenud kulude katteks ja 810 eurone sundraha. Viidatud 285,84 eurot tuleb riigil tasuda R. H.a arveldusarvele nr xxxxxxxxx Osuuspankkis. Kõik need menetluskulud, nagu ka kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud 495,84 eurone kaitsjatasu ehk kokku 2352,96 eurot tuleb mõista välja Robert Nassarilt. Menetluskulud peab Robert Nassar tasuma kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Kannatanu K. R. on esitanud taotluse teavitada teda Robert Nassari ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
7. septembrist
8. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
10. septembrist 2019 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. PÕHIOSA
11. Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad, tuvastab seejärel faktilised asjaolud, annab neile õigusliku hinnangu, mõistab Robert Nassarile karistuse, teeb siis otsustuse lähenemiskeelu kohta, võtab pärast seda seisukoha menetluskulude osas ja peatub viimaks kannatanu teavitamisel. Menetluse käik
12. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis
13. juulil 2019 Tartu Maakohtusse kriminaalasja Robert Nassari süüdistuses

§ 120lg 1 ja § 1573 järgi.

3.

§ 120lg 1 järgi süüdistatakse R.

Nassarit kolmel korral K. R.a ähvardamises: -

1. mail 2019 ütles R. Nassar Põlva maakonnas Leevi külas Kooli 8 asuvas Leevi raamatukogus raamatukogupidajana töötanud K. R, et tal tekkisid vanglas uued tuttavad, kes kannavad karistust relvakuritegude eest ja kes tulevad varsti vanglast välja ning siis K. R alles näeb. Kannatanul oli sellise jutu põhjal alust arvata, et R. Nassari vanglast vabanevad sõbrad võivad teda füüsiliselt rünnata ning ta tundis hirmu oma elu ja tervise pärast; -
2. mail 2019 kell 1:55 saatis R. Nassar Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi külas Kalda talus olles oma mobiiltelefonilt (number 53636364) K. R töökoha mobiiltelefoni numbrile 56684525 sõnumi sisuga: „Pühakirjas on kirjas: -kes teise verd valab, selle enda veri saab valatud; kes teise vastu mõõka tõstab, see ise mõõgaläbi surma saab. Veri nõuab vere hinda. Robert Suure algustähega.“ K. R tundis seda sõnumit lugedes hirmu, et R. Nassar tahab teda tappa kättemaksuks
3. aastal tehtud avalduse eest; 2 - ka
4. mail 2019 kell 21:26 saatis R. Nassar Kalda talus olles oma mobiiltelefonilt K. R töökoha mobiiltelefonile sõnumi sisuga: „raibe- see aeg mis sulle anti, on möödas“. K. R tundis sedagi sõnumit lugedes hirmu, et R. Nassar tahab teda tappa kättemaksuks
5. aastal tehtud avalduse eest. Lisatud on sedagi, et
6. juuni 2017 kohtuotsusega karistati R. Nassarit K. R tapmisega ähvardamise eest. Ülal kirjeldatud moel pani R. Nassar toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduste täideviimist. 4. Süüdistuses

§ 1573järgi heidetakse R.

Nassarile ette seda, et ta tülitas alates

1. maist 2019 kella 13st kuni
2. maini 2019 kella 15ni järjepidevalt Leevi raamatukogus tööl olnud K. R ja otsis viimasega kontakti, kuigi kannatanu oli R. Nassarile korduvalt öelnud, et ei soovi temaga eraviisiliselt suhelda ja palus ennast rahule jätta. R. Nassar soovitas K. R tema vastu kenam olla ning palus teda korduvalt endale naiseks või ka koduabiliseks, avaldades arvamust, et kannatanust saaks talle hea naine. Samuti saatis R. Nassar K. R
3. mail 2019 kell 14:02 sõnumi sisuga „Kui N ussi tahat, küsü ilostõ. Suur munn“ ning samal päeval kell 23:07 sõnumi sisuga „Suur munn“. Sellise tegevusega häiris R. Nassar oluliselt K. R ja põhjustas temas hirmutunnet. Nii pani R. Nassar toime

§ 1573(alates 1.

juulist 2019 § 1573 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille tagajärjeks oli teise isiku oluline häirimine ja temas hirmutunde tekitamine. 5. Prokurör palus R. Nassari

§ 120lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda 8 kuulise vangistusega.

Ka taotles prokurör R. Nassari süüdi tunnistamist

§ 1573 järgi ja selle eest 5 kuulise vangistuse mõistmist.

Liitkaristuseks palus prokurör mõista 10 kuu pikkuse vangistuse. Viimaks palus prokurör sedagi, et R. Nassarile kohaldataks KrMS § 3101 alusel 3 aastaks K. R lähenemise keeld.

1. Kaitsja palus R. Nassar õigeks mõista, kuivõrd tema teod ei olnud keskmisele inimesele hirmu tekitamiseks sobivad ja väidetav ahistamine ei olnud piisavalt intensiivne. Kui aga R. Nassar tunnistadagi süüdi, siis vangistuse peaks mõistma tingimisi ja lähenemiskeeldu seada ei tohiks, sest see võtaks R. Nassarilt ära võimaluse raamatukogus käia.
2. R. Nassari hinnangul on süüdistused fabritseeritud.
3. Kohus juhtis istungil poolte tähelepanu sellele, et

§ 157

3 pärasteks võib olla tarvis pidada ka süüdistusaktis kirjeldatud ähvardamisi;

§ 1573ja § 120 järgsed teod võivad olla ideaalkogumis ehk ideaalkonkurentsis.

Faktilised asjaolud

1. Kohus näitab järgnevalt ära, mis juhtus.
2. Kohtu hinnangul leidsid süüdistusaktis kirjeldatud teod aset.
3. Nelja telefonisõnumi saatmist
4. mail 2019 kell 1:55, 14:02, 21:26 ja 23:07 tõendavad K. R kasutatud telefoni ekraanist tehtud fotod ja K. Rätsepa, R. H.a ja R. Nassari ütlused. 3
5. Seda, et R. Nassar käis
6. maist 2019 kella 13st kuni
7. maini 2019 kella 15ni mitmel korral Leevi raamatukogus tööl olnud K. R juures ja soovitas K. R temaga viisakas olla ning palus teda korduvalt endale naiseks või ka koduabiliseks, kinnitavad kõigepealt K. R ja R. Nassari enda ütlused. Ka R. Hernits kinnitas, et nägi R. Nassarit
8. mail 2019 raamatukogus K. R suhtlemas ja kuulis, kuidas R. Nassar ütles K. R, et too peaks talle koduabiliseks tulema. A L väitis, et R. Nassar oli
9. mail 2019 mitu tundi raamatukogus ja suhtles pikalt K. Ra: rääkis algul neutraalsetel teemadel, aga seejärel muutus isiklikuks ning kutsus K. R enda juurde koju koristama. Tuvastada tuleb seegi, et K. R oli juba varem korduvalt palunud R. Nassarit end rahule jätta ja palus seda ka
10. mail
11. Nimelt kinnitasid seda nii K. R kui ka R. Nassar ise. Samuti ütles A. Luiga, et kuulis K. R
12. mail 2019 R. Nassarile ütlevat, et ta ei soovi temaga isiklikel teemadel vestelda.
13. R. Nassar eitas vaid ühte talle ette heidetavat tegu: seda, mis puudutab K. R väidetavat ähvardamist oma endiste vanglakaaslastega. Õigemini kirjeldab R. Nassar seda mõneti teisiti kui K. R (kelle versioon kattub süüdistuses märgituga). Nimelt väitis R. Nassar, et ta ütles K. Rätsepale järgmist: kui K. R teda meheks ei taha, ütleb ta ühele oma endisele kambrikaaslasele, kes otsib naist, et K. R on saadaval; K. R küsimusele, mille eest too kõnealune mees kinni istus, vastas R. Nassar, et relvaga ähvardamise pärast. Kohus usub K. R ja tuvastab sellise teo, nagu K. R väitel toimus ehk mis on kirjeldatud süüdistuses. Esiteks on K. R väited loogilised. Teiseks ei ole kannatanul põhjust valetada. Tõsi, teoreetiliselt võib väita, et K. R soovib seda, et R. Nassar temast eemal oleks ja tahab seetõttu, et süüdistatav vanglasse satuks. Saab aga eeldada, et K. R intelligentse inimesena mõistaks, et R. Nassarile heidetakse niikunii ette sedavõrd mitut tegu, et ühe täiendava etteheite välja mõtlemine vaevalt et midagi muudaks (ehk ilma selleta jääks R. Nassari vabadusse). Kolmandaks tuleb arvesse võtta, et R. Nassar on K. R korduvalt ähvardanud: juba enne vanglasse sattumist ja pärast vabanemistki mitu korda (nagu käesolevast otsusest nähtub). Niisiis on kõigiti alust arvata, et väited endiste vanglakaaslaste kohta esitas R. Nassar niisugusel viisil, nagu K. R seda ütles. Õiguslik hinnang
14. R. Nassarile heidetakse ette ähvardamist

§ 120

järgi ja ahistavat jälitamist

§ 1573 järgi.

Seda tehakse läbi nn reaalkogumi

§ 63

lg 2 mõttes: leitakse, et mõned teod kujutavad endast ähvardamist ja teised ahistavat jälitamist. Kohtu hinnangul ei ole selline range eristamine ähvardamise ja ahistava jälitamise vahel praegusel juhul võimalik ning seda järgmistel põhjustel. 15. Ähvardamine

§ 120

mõttes on tugevasti seotud hirmuga: ohvril tekib (objektiivselt mõistetav) hirm, et ähvardaja teeb tulevikus midagi sellist, mille tagajärjel saab kahjustada mõni tema oluline õigushüve. Hirm võib mängida olulist rolli ka ahistava jälitamise juures

§ 1573tähenduses.

Nimelt peab potentsiaalse ahistamistegevuse eesmärk või tagajärg olema kannatanu oluline häirimine, kusjuures see häirimine võib väljenduda seaduses otsesõnu ja esimesena välja toodu kohaselt ka hirmutamises. Seepärast on paratamatult võimalik, et mingi tegu vastab nii

§ 120

kui ka § 157 3 koosseisule (seda mööndakse ka

§ 1573

kehtestamise seletuskirjas: ahistav jälitamine võib olla osaliselt kaetud ähvardamise koosseisuga (lk 11)). Niisiis tuleb otsustada, kuidas sellises olukorras käituda. Kohtu hinnangul tuleb kõne alla kaks võimalust: üks koosseis neeldub teises või on tegemist ideaalkonkurentsiga

§ 63lg 1 mõttes.

Neeldumine tuleb kõne alla siis, kui ühe koosseisu ebaõigus hõlmab teise koosseisu ebaõigust (Sootak –

. Kommentaar. 4. trükk, § 63/7). 4 Seega on teoreetiliselt võimalik nii see, et

§ 120

neeldub

§-s 157 3 kui ka see, et

§ 1573

neeldub

§-s

1. Vastasel juhul ehk siis, kui ühe koosseisu ebaõigus teise oma ei hõlma, on tegu ideaalkogumiga.
2. On selge, et

§ 120

järgse ähvardamise võib toime panna nii, et

§ 157

3 järgset ahistamist ei toimu: nt pannakse toime ühekordne ähvardamine ja korduvast või järjepidevast eraellu sekkumisest rääkida ei saa. Samamoodi on ilmselt selge, et ka

§ 157

3 võib sooritada ilma

§ 120

toime panemata: seda nt siis, kui ei leia aset kannatanu hirmutamist, vaid muu oluline häirimine (nt alandamine). Eelöeldu kõneleb ideaalkogumi kasuks: koosseisud hõlmavad erinevat ebaõigussisu. Siiski võiks väita, et kui hirmutamine

§ 1573

mõttes tähendab alati

§ 120

pärase teo toime panemist, neeldub

§ 120

erinormiks olevas

§-s 1573: täidetakse

§ 120

koosseis ja sellele lisandub veel tõsiasi, et korduvalt või järjepidevalt sekkutakse ohvri eraellu. Sellega siiski nõus olla ei saa. Esiteks tekib küsimus, miks näeb väidetav erinorm ette samasuguse sanktsiooni, nagu potentsiaalne üldnorm: loogiline oleks, et erinorm sätestab üldnormist rangema karistuse. Teiseks aga ei ole kohtu hinnangul põhjust öelda, et hirmutamine

§ 157

3 tähenduses eeldab igal juhul

§ 120pärase teo toime panemist.

Tuleb pidada silmas seda, et hirmutamine on vaid üks näide üldmõisteks olevast „olulisest häirimisest“. Oluliselt häirida võib inimest ka selline hirmutamine, mis ei vasta

§ 120

koosseisule: nt lubadus lõhkuda ära kannatanu kodu aknad, jalgratas või tappa kannatanu lemmikloom (ehk tekitada kahju, mis ei ületa

§ 121

p-s 1 4000 euro juurde paika pandud olulisuse lävendit) või panna kannatanu kuhugi kinni või meelitada endaga kuhugi kannatanu jaoks mitte teada kohta kannatanu laps (ehk viide sellisele isikuvastasele käitumisele, mida ei saa pidada tapmiseks või tervisekahjustuse tekitamiseks). Niisiis saab käesolevas lõigus välja toodu põhjal öelda, et ehkki

§ 120

ja

§ 1573

on osaliselt kattuvad, hõlmavad nad siiski erinevat ebaõigust, mistõttu ei saa öelda, et üks koosseis neeldub teises. 17. Kaudselt saab väitele, et

§-d 120 ja 157 3 moodustavad ideaalkogumi,

§ 157

3 lugedes tuge ka sellest, et seadusandja pidas vajalikuks välistada

§ 157

3 kohaldamisel

§ 137

(eraviisiline jälitustegevus), mitte aga

§ 120. 18.

Niisiis tuleb juhul, kui tegu vastab nii

§ 120

kui ka

§ 157

3 koosseisule, mõista isik

§ 63lg 1 alusel süüdi nii ühes kui teises kuriteos; neeldumist ei toimu.

19. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas R. Nassarile ette heidetavaid tegusid saab pidada ähvardamiseks

§ 120

mõttes ja ahistavaks jälitamiseks

§ 1573tähenduses.

20. Kohus alustab tegudest, mida heidetakse R. Nassarile ette

§ 120

lg 1 alusel: oma vanglakaaslastest rääkimisest ja verd ning mõõka puudutava ja aja täis saamisest kõneleva sõnumi saatmisest. Tapmise või tervisekahjustusega ähvardamine ei nõua loomulikult seda, et teo toimepanija kasutaks seaduses toodud sõnastust ehk ütleks „Ma tapan su ära!“ või „Ma tekitan sulle tervisekahjustuse!“. Kõne alla tuleb ka teo muul (sh konkludentsel) moel toime panemine: nt kasutades kõnekeelt (nt öeldes „Ma löön su mättasse!“ või „Ma annan sulle vastu lõugu!“) või kehakeelt (nt suunates kellegi poole noa või püstoli). Oluline on aga see, et kannatanul tekib uskumus, et ähvardaja teeb oma lubaduse teoks ja see uskumus peab paistma reaalne ka n-ö keskmisele mõistlikule inimesele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus (RKKKo) nr 3-1-1-59-11, p 9.2).

1. Väide, et R. Nassari vanglakaaslased otsivad K. R üles ja too siis alles näeb, tekitas K. R hirmu. Samamoodi tekitasid kannatanus hirmu kaks sõnumit: see, mis puudutas verd ja 5 mõõka ning see, mis rääkis antud aja täis saamisest. Täpsemalt tekkis K. Rätsepal kartus, et R. Nassar võib talle ise kallale tulla või ta suisa ära tappa või lasta seda teha kellelgi teisel. Seda kinnitas K. Rätsep ise ja pole põhjust eeldada, et ta oleks valetanud. Et tegelikult midagi sellist ei juhtunud, tekkinud hirmutunnet ei väära.
2. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte alusel tuleb öelda, et R. Nassaril ei olnud soovi K. R tappa või isegi talle kallale minna (või lasta seda teha kellelegi teisel) (nagu K. R seda uskus: vt käesoleva otsuse eelmist punkti). Küll aga mõistis R. Nassar, et oma vanglakaaslastest rääkimine ja verd ning mõõka puudutava ja aja täis saamisest kõneleva sõnumi saatmine tekitas K. R oma tervise või elu pärast hirmu. Need teod pani R. Nassar toime vihasena: K. R oli talle (jälle) „ei“ öelnud. Seepärast soovis ta naist kättemakuks hirmutada. Puudub igasugune alus arvata, et R. Nassari teod tingisid sellised motiivid, millele viitas kaitsja. Oma vanglakaaslastest rääkimise puhul viitab hirmutamissoovile selgelt lubadus, et küll K. R „näeb“. Sõnum verest ja mõõgast on selgelt hirmutava sisuga. Kaitsja ega R. Nassar ei pakkunud selle kohta välja ka mingit loogilisena näivat kaitseversiooni. Nimelt pole loogiline ei väide, et R. Nassar soovis sõnumiga öelda, et „ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks“ ega ka viide sellele, et K. R pole kellegi verd valanud (viimasega vist üritati väita, justkui ei olekski K. R silmas peetud). Niisiis soovis R. Nassar vere valamisest ja mõõga tõstmisest kirjutades K. R hirmutada. Sama tuleb öelda sõnumi kohta, milles märgiti, et K. R antud aeg on möödas: sellel ei ole muud loogilist selgitust, kui K. R hirmutamine. Tõsiselt võetavaks ei saa pidada väidet, et R. Nassar soovis K. R seeläbi teada anda, et ta viimast enam kosida ei soovi. Niisiis oli R. Nassaril kõigi nende kolme teo toime panemise ajal soov K. R hirmutada ja sellise soovi põhjal saabki öelda, et R. Nassar mõistis, et naine hakkab kartma.
3. K. R tekkinud hirm oli ka igati reaalne n-ö kõrvalseisja silmis. Esiteks tuleb sellega seoses märkida, et R. Nassar oli mees, K. R aga naine ehk R. Nassar oli füüsiliselt K. R tugevam. Teiseks oli R. Nassar oma tegusid toime pannes vihane; vahetu kõnelemise ajal oli seda aru saada R. Nassari hääletoonist, kehahoiakust ja öeldu sisust, sõnumite puhul vaid nende sisust. Kolmandaks oli R. Nassar K. R varemgi ähvardanud ja selle eest suisa vanglas olnud. R. Nassar oli neist asjaoludest teadlik ehk tema tahtlus kattis ka nõude, et ähvardamine peab näima reaalne kõrvalseisja jaoks. Ähvardamiseks ei saa pidada hoiatamist: kellelegi selle ütlemist, et tulevikus juhtub midagi sellist, mille üle pole hoiatajal mingit mõju (nt kavatseb keegi kolmas hoiatatavale midagi teha). Oma vanglakaaslastest kõnelemine ei olnud pelk hoiatamine, vaid ähvardamine: R. Nassar andis K. R mõista, et see, kas ja mida tema vanglakaaslased K. R teevad, sõltub temast. Sellest sai aru ka R. Nassar ise.
4. Eeltoodu tähendab, et R. Nassar täitis

§ 120lg 1 koosseisu.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb R. Nassar

§ 120lg 1 järgi süüdi tunnistada.

25. Järgnevalt vaeb kohus, kas R. Nassar tuleb süüdi mõista ka

§ 1573 järgi.

Seda tehes ei piirdu kohus aga pelgalt nende tegudega, mida R. Nassarile arvati

§ 1573 järgi süüks süüdistuses.

Tulenevalt käesoleva otsuse p-des 14–18 öeldust analüüsib kohus sedagi, kas

§ 1573alla tuleb paigutada ka ähvardamiseks olnud kolm tegu.

26. Kohtu hinnangul on

§ 1573sõnastatud küllaltki umbmääraselt.

Kasutatakse mõisteid, mille alla võib puhtgrammatiliselt paigutada väga palju käitumisviise. Seetõttu esineb oht, et karistatavaks osutub peaaegu igasugune suhtlemine, mis suhtluspartnerile ebameeldiv tundub (teda „oluliselt häirib“). See aga oleks ilmselgelt (ka põhiseaduslik) probleem, sest mõningast soovimatut tähelepanu teiste poolt tuleb taluda: vastasel juhul ei saakski ühiskond toimida. 6 Seetõttu tuleb

§ 1573

tõlgendada restriktiivselt: see peab hõlmama vaid piisavalt intensiivsed n-ö tähelepanuavaldused ehk sellised, mida tõesti saab pidada ahistamiseks (vt normi pealkirja). 27.

§ 1573

koosseisutegu on teise isikuga kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil tema tahte vastaselt tema eraellu sekkumine. Niisiis on üldmõiste eraellu sekkumine, mille avaldumisvormiks võib olla muu hulgas kontakti otsimine või jälgimine. Nii formuleeritud koosseisutegu nõuab kohtu hinnangul (muu hulgas tulenevalt käesoleva otsuse eelmises punktis märgitust) seda, et toimija käitumine on suunatud ohvri vastu just tulenevalt viimase persoonist, mitte aga juhuslikult või tingituna konkreetsest situatsioonist (ehk sekkutakse ohvri eraellu). Ka

§ 1573

kehtestamise seletuskirjas viidatakse sellele, et mõeldud on otseselt ohvrile suunatud käitumist, kusjuures toimija võib suunata oma käitumise ohvrile ka mõne tolle ümbruskonda kuuluva isiku kaudu (lk 11). Niisiis ei saa koosseisu täitvaks teoks pidada nt kontakti otsimist iseenesest – isegi kui see leiab aset korduvalt. Sellise juhtumiga oleks tegemist nt siis, kui mõni väga aktiivne kaubanduskeskuses tegutsev müügiagent läheneb (mitmel päeval) müümissooviga üht seda keskust pidevalt külastavale kliendile või kui kaupluse turvatöötaja ütleb (mitmel päeval) pidevalt kaupluses käivale tuntud poevargale, et too peaks kauplusest lahkuma. Nimelt ei saaks öelda, et müügiagendi või turvatöötaja teod on tingitud konkreetsest isikust: müügiagent otsis kontakti juhusliku inimesega, turvatöötaja teo aga tingis tõsiasi, et poevaras tuli tema vastutusalas olevasse poodi. Samamoodi ei tähenda automaatselt eraellu sekkumisest kellegi ähvardamine – ka siis, kui see on korduv (nt kui üks inimene langeb teise isiku kahe ähvarduse ohvriks juhuslikult, olles n-ö valel ajal vales kohas, mitte aga tulenevalt oma isikust). 28. Praeguse asja jaoks tähendab ülal öeldu järgmist. Kõiki R. Nassarile ette heidetavaid tegusid saab pidada kontakti otsimiseks K. R: nii K. R nelja sõnumi saatmist, naisele oma vanglakaaslastest kõnelemist kui ka kannatanu oma naiseks ja koduabiliseks palumist. Ükski neist tegudest ei „tabanud“ K. R juhuslikult. Ka ei saa öelda, et mõne teo oleks tinginud mingi K. R poolne tegu (mis oleks K. Rätsepa isiku R. Nassari jaoks sekundaarseks muutnud). R. Nassar pani kõik oma teod toime just seepärast, et tegemist oli K. R ehk sekkus viimase eraellu

§ 1573lg 1 mõttes.

29. Potentsiaalne ahistamine peab toimuma korduvalt või järjepidevalt. Korduvaks peetakse Eesti karistusõigusdogmaatika kohaselt teo toimepanemist vähemalt kahel korral. Praegu sekkus R. Nassar K. R eraellu mitmeid kordi ehk tegi seda korduvalt

§ 1573tähenduses.

1. Koosseisupärane on vaid selline korduv eraellu sekkumine, mis on ohvri tahte vastane. Praegu ei soovinudki K. R R. Nassariga oma eraelulistel teemadel lävida ehk R. Nassari teod olid K. R tahte vastased.
2. Koosseisuteo eesmärk või tagajärg peab olema teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.
3. Karistusnormi selle osa analüüsi alustab kohus formuleeringust „eesmärk või tagajärg“. See konstruktsioon paistab eesti õiguskeelt ja -dogmaatikat silmas pidades kummaline. Näib, et tegemist on toortõlkega nn Istanbuli konventsioonist (sellist formuleeringut kasutatakse muudeski rahvusvahelistes konventsioonides), mille alusel

§ 157

3 loodi (vt konventsiooni art-d 39 ja 40).

§ 1573

kehtestamise seletuskirjas märgitakse selle konstruktsiooni selgituseks, et teo toimepanija eesmärk võib olla kannatanut hirmutada, aga kannatanu tugeva isiksusena hirmu ei tunne; vastupidisel juhul võib teo toimepanija eesmärk 7 olla nalja teha, aga kannatanu ei mõista tegu mitte naljana, vaid tunneb hirmu (lk 12). Selline esimese näitena välja toodud ebaõnnestunud hirmutamine oleks karistatav ka siis, kui normis kõneldaks üksnes tagajärjest. Nimelt tuleks sellisel juhul kohaldada süüteokatse instituuti: kui n-ö loodetud hirmu ei teki, järgneks vastutus hirmu ehk normis nimetatud tagajärje tekitamise (kõlbmatu) katse eest. Lõppeks on ju katse kõigi kuritegude puhul karistatav: vt

§-d 25 ja 251. Niisiis ei saavutatud sõna „eesmärk“ normi lisamisega mitte seda, et mingi tegu muudeti karistatavaks, vaid

§ 157

3 muudeti osaliselt abstraktseks ohudeliktiks: et kellegi hirmutamine võib tõepoolest ohvril hirmu nahka ajada, tuleb ka ebaõnnestunud hirmutamist pidada lõpule viidud ahistamiseks1. Samas aga ei pruugi äsja viidatud seletuskirjas teise näitena välja toodud ebaõnnestunud naljategemine sugugi karistatav olla: kui n-ö halva nalja tegija vähemasti ei pea võimalikuks ega mööna (

§ 16

lg 4), et tema nali kannatanule hirmutav on, ei saa kõneleda kaudsest tahtlusest hirmutamise osas (saati siis sellisest eesmärgist). 33. Nagu käesoleva otsuse p-s 15 juba viidatud, on eesmärgiks või tagajärjeks olevate nähtuste puhul üldmõisteks oluline häirimine. Kuivõrd häirimine peab olema oluline, ei saa koosseisu täitvaks pidada pelga ebamugavustunde tekitamist: silmas peetakse märksa intensiivsemaid eesmärke või tagajärgi. Sarnaselt ähvardamisega on ka

§ 157

3 puhul tagajärjest kõneldes vaja arvesse võtta seda, et ainumäärav ei saa olla ohvri arusaam. Inimesed on erinevad ja mõni võib enda tunda oluliselt häirituna ka teistele võrdlemisi kahjutuna näivast käitumisest. Seepärast tuleb analüüsida sedagi, kas potentsiaalne ahistamine paistab oluliselt häiriv ka n-ö keskmisele kõrvalseisjale. 34. Näitlikustava loeteluna on seadusandja olulise häirimise vormidena välja toonud hirmutamise ja alandamise. Neidki näiteid analüüsides tuleb lähtuda sellest, et tarvilik on piisav intensiivsus: koosseisu saab täita üksnes oluline hirmutamine või alandamine.

§ 120

lg 1 pärast eraellu sekkumist tuleb vähemasti üldjuhul (kui mitte alati) pidada piisavalt oluliseks. Seetõttu tuleb öelda, et R. Nassari kolm

§ 120

lg 1 pärast ähvardamiseks olevat ja

§ 1573

tähenduses eraellu sekkumisena hinnatavat (vt käesoleva otsuse p 28) tegu kujutavad endast K. R olulist hirmutamist ehk olulist häirimist. Oluliselt häirivaks peab kohtu hinnangul pidama ka vulgaarsete sõnumite saatmist. Kõigepealt: K. R selgitas, et need sõnumid olid tema jaoks väga häirivad. Samuti saab neid pidada oluliselt häirivateks n-ö neutraalse kõrvaltvaataja pilgu läbi. Nende sõnumitega andis R. Nassar K. R mõista, et too peaks temaga seksuaalvahekorda astuma. Seksuaalakt on intiimne toiming ja juba seetõttu mõjub seksima hakkamise ettepaneku tegemine intensiivselt. Täiendavalt tuleb tähele panna juhtunu konteksti: R. Nassar oli sisuliselt vahetult enne nende sõnumite saatmist K. R mitu korda ähvardanud ja lisaks oli R. Nassar võrdlemisi hiljuti vabanenud vanglast, kuhu ta oli sattunud K. R ähvardamise pärast. Suuresti samasugustel põhjustel tuleb pidada oluliselt häirivaks ka R. Nassari ettepanekuid K. R talle naiseks ja koduabiliseks tulemiseks: K. Rätsepale olid need ettepanekud väga ebameeldivad ja pidades silmas nende ettepankute väga isiklikku sisu, R. Nassari ähvardusi ja vulgaarseid sõnumeid, on see ka kõrvaltvaataja jaoks mõistetav. 35. Eelöeldu tähendab, et R. Nassar täitis

§ 1573lg 1 objektiivse koosseisu.

1 Küll oleks sõnal „eesmärk“ n-ö karistamisalust loov tähendus siis, kui ahistava jälitamise pelk katse karistatav ei oleks. Nagu öeldud, on Eesti õiguses karistatav iga kuriteo katse. Paljudes riikides see aga nii ei ole. Seetõttu oleks niisuguses õiguskorras „eesmärgist“ kõnelemine sisuliselt põhjendatud, aga Eesti õiguses näib see üleliigne. Sätte oleks saanud niisiis sõnastada ka nii: „[…] kui selle tagajärg on teise isiku […]“ või veelgi parem: „[…] kui sellega hirmutatakse, alandatakse või häiritakse teist isikut, kui puudub […]“. 8 36. Kohtu hinnangul realiseeris R. Nassar ka karistusnormi subjektiivse koosseisu. R. Nassar suunas oma teod K. R just tulenevalt viimase isikust ehk mõistis neid asjaolusid, mis annavad aluse kõneleda juriidilises mõttes K. R eraellu sekkumisest. Ka mõistis ta, et tema teod olid K. Rätsepa tahte vastased. Tõsi, R. Nassar ütles kohtuistungil, et naisterahva „ei“ tähendab „jaad“. Kui R. Nassar oleks tõesti lähtunud sellest, et K. R tegelikult tema lähenemiskatseid soovib, ei saaks tahtlust selle koosseisuelemendi osas jaatada. Nii aga ei olnud. R. Nassar ei eeldanud seda, et tema lähenemiskatsed olid K. R meeldivad. Ta lähtus hoopiski sellest, et kui ta naisele järjekindlalt peale käib, annab too viimaks järgi, sest näeb, et tal pääsu ei ole. Selline arusaam aga annab aluse öelda, et R. Nassaril oli tahtlus selles osas, et K. R ei soovi temaga eraelulistel teemadel suhelda. Samuti sai R. Nassar aru, et tema teod K. R oluliselt häirivad. Ähvardamiste puhul piisab viitest sellele, et R. Nassaril oli tahtlus

§ 120lg 1 osas.

Vulgaarseid sõnumeid saates sai R. Nassar aru kõigist objektiivse koosseisu analüüsi juures välja toodud asjaoludest: R. Nassar mõistis, et sõnumite sisu oli väga intiimne ja oli teadlik nende tegude toime panemisest, mida tuleb õiguslikus mõttes pidada ähvardamiseks. Nii oli ka abiellumise ja koduabiliseks tulemise ettepanekute tegemisega: R. Nassar sai aru, et need ettepanekud on väga isiklikku laadi ja tal oli hästi teada, et ta oli pannud toime need teod, mis on juriidiliselt hinnatavad ähvardamise ja ahistamisena. 37. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Seega tuleb R. Nassar

§ 157

3 (kehtiv

§ 1573lg 1) järgi süüdi tunnistada.

Karistus 38. Vastavalt

§ 120

lg 1 ja § 1573 sanktsioonidele ja

§ 63lg-le 1 tuleb R.

Nassarit karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Rahaline karistus kõne alla ei tule. Esiteks on R. Nassari varaline seisund kehv: tööl ta ei käi, vaid viibib vahi all. Teiseks välistab rahalise karistuse R. Nassari süü suurus (vt käesoleva otsuse järgmist punkti).

1. Mitmed asjaolud viitavad sellele, et R. Nassari süü on suur. Esiteks ei pannud süüdistatav toime mitte üht kuritegu, vaid kaks: ahistava jälitamise ja ähvardamise. R. Nassar ei piirdunud ühe ähvardamisega, vaid pani toime kolm tegu. Ahistavaks jälitamiseks tuleb praegu lugeda märksa enam tegusid, kui selleks kuriteoks minimaalselt tarvilik (kaks). Kuritegude ebaõigust suurendab see, et R. Nassar on varemgi K. R suhtes sarnaselt käitunud: ta on K. R ähvardanud. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et selle ähvardamise eest vabanes R. Nassar vanglast vaid paar nädalat enne käesoleva menetluse esemeks olevate kuritegude sooritamist. Päris maksimaalset karistust R. Nassarile siiski mõista ei saa. Nimelt saab isikut ähvardada ja ahistada hirmutavamal moel, kui seda tegi R. Nassar ja veelgi enamatel kordadel, kui see praegu juhtus. Seetõttu tuleb R. Nassarit karistada 10 kuulise vangistusega.
2. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jätta seda vangistust tingimisi täitmisele pööramata. Seda ei võimalda eeskätt R. Nassari isik, täpsemalt R. Nassarist lähtuv uute kuritegude oht. Nimelt on see oht väga suur: R. Nassar oli K. R juba varem ähvardanud ja nüüd sekkus R. Nassar K. Rätsepa eraellu (sh ähvardamise teel) väga mitmel korral. Isegi R. Nassari sõnad (rääkimata äsja käsitletud tegudest) ei anna alust loota, et uusi kuritegusid aset ei leia: R. Nassar lähtub suuresti sellest, et ta midagi valesti teinud ei ole. Seega võib ta soovida tehtut korrata. 41.

§ 68lg 1 alusel tuleb R.

Nassari vangistuse kandmise aja alguseks lugeda

1. juuni 2019, mil R. Nassar vahi alla võeti. 9
2. R. Nassari suhtes kohaldatud vahistamine tuleb vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 8 ja § 306 lg 1 p-le 9 jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja otsuse jõustumisel tühistada. Lähenemiskeeld
3. K. R on taotlenud R. Nassarile talle lähenemise keelu seadmist. See taotlus on vaja rahuldada.
4. Lähenemiskeelu seadmine eeldab KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kõigepealt kannatanu taotlust. Nagu äsja märgitud, on selline taotlus esitatud.
5. KrMS § 3101 lg-st 1 tulenevalt saab lähenemiskeelu seada isikuvastase kuriteo puhul.

§ 1573ei kuulu küll karistusseadustiku 9.

peatükki, mis on pealkirjastatud kui „isikuvastased kuriteod“, ent kuivõrd ahistav jälitamine ründab inimese eneseteostusvabadust ja enesemääramisõigust, tuleb sedagi normi pidada KrMS § 310 1 tähenduses isikuvastaseks kuriteoks (nii seoses ajutise lähenemiskeeluga: RKKKm 1-18-9343/20).

1. Eelöeldu tähendab, et lähenemiskeelu seadmise eeldused on täidetud ja kohus selle keelu seabki. Täpsemalt keelab kohus R. Nassaril minna K. R lähemale kui 50 meetrit. Samuti ei tohi R. Nassar kuidagi K. R ühendust võtta: ei otsesõnu ega ka abivahendite (nt telefoni, arvuti või kirja) vahendusel. Kohtu hinnangul ei väära sellist keeldu ka tõsiasi, et kuivõrd K. R töötab Leevi raamatukogus, muutub R. Nassaril selle raamatukogu külastamine keeruliseks. Mõnikord võiks mõne sarnase piirangu seadmine eksida võlaõigusseaduse § 1055 lg-s 2 sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte vastu (vt selle põhimõtte kohta ka RKKKo 3-1-1-5910, p 7.2). Praegu see nii ei ole: kasvõi juba seetõttu, et R. Nassaril on võimalik külastada Veriora raamatukogu ja seda on ta ka juba teinud. Proportsionaalsuspõhimõtte rikkumist ei saa tuletada tõsiasjast, et Veriora raamatukogu asub Leevi omast märksa kaugemal. Esiteks saab R. Nassar kasutada (tasuta) ühistransporti. Teiseks ei saa kuidagi ära unustada, mis üldse lähenemiskeelu seadmise tingib: R. Nassari korduvad kaalukad K. Rä õigushüvede rikkumised, mille kordumist on karta ka edaspidi (vt käesoleva otsuse p 40).
2. Pidades silmas rikkumiste hulka ja R. Nassari varasemat K. R ähvardamist, on kohtu hinnangul paslik seada lähenemiskeeld kolmeks aastaks. Kohtulahendite jõustumise üldise loogika kohaselt (vt KrMS § 408) peaks lähenemiskeeld jõustuma käesoleva otsuse jõustumisel. Samas on kohtupraktikas reaalse vangistusega karistatava inimese puhul määratud lähenemiskeelu alguseks ka süüdlase vanglast vabanemise päev (vt RKKKo 3-1-145-13, p 2). Vähemalt praegu selliselt talitada ei saa. Esiteks olgu veel kord viidatud sellele, et seadus näib lähtuvat sellest, et lähenemiskeeld hakkab kehtima otsuse jõustumisel. Teiseks tuleb pidada meeles, et kohus keelab R. Nassaril ka K. R igasuguse ühenduse võtmise. Et ühenduse võtmine on mõeldav vanglastki, oleks eelviidatud moel talitamise korral R. Nassaril vanglas viibides võimalik K. R ühendust võtta. Ka tulevad kõne alla vanglast väljasõidud, mille kestel saaks R. Nassar K. R juurde minna. Seepärast hakkab lähenemiskeeld kehtima otsuse jõustumisel. Menetluskulud
3. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lg-ga 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus 10 või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.
4. Kohtueelses menetluses on menetluskulude hulka arvatud 495,84 eurot (sh käibemaks) kaitsjatasuna (314,40 eurot vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga ja 181,44 eurot vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt R. Nassarile osutatud õigusabi eest).
5. Tunnistaja R. H esitas taotluse hüvitada talle 285,84 eurot, mis kulus seoses kohtuistungil käimisega. See summa koosneb esiteks kaotatud töötasust: R. H jäi ilma ühe päeva töötasust, s.o 98,48 eurost. Transpordile kulus kokku 132,36 eurot (laevapilet Helsingi-Tallinn 57 eurot, rongipilet Tallinn-Tartu 9,18 eurot, rongipilet Tartu-Tallinn 9,18 eurot, laevapilet TallinnHelsingi 57 eurot). Ööbimisele maksis R. Hernits 55 eurot. Tuginevalt KrMS § 178 lg 1 pdele 1 ja 3, § 178 lg-le 5 ja Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2005 määruse nr 322 § 2 lg-le 1 ning § 3 lg-le 2 tuleb taotlus rahuldada. Niisiis tuleb taotletud 285,84 eurot R. H välja mõista ja arvata KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel menetluskulude hulka. See summa on riigil vaja maksta R. H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Osuuspankkis.
7. Kohtumenetluses esitas H. Kuningas taotluse 761,28 euro (sh käibemaks) menetluskulude hulka arvamiseks. See taotlus on põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 ja Justiitsministri
8. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alusel menetluskulude hulka.
9. Viimaks kuulub menetluskulu hulka ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 810 eurot.
10. Niisiis on menetluskulud kokku 2352,96 eurot. KrMS § 180 lg 1 ls 1 kohaselt tuleb need välja mõista R. Nassarilt. Tasuma peab R. Nassar need kulud kuu aja jooksul otsuse jõustumisest arvates (vt KrMS § 423 ja § 417 lg 2). Kannatanu teavitamine
11. Et K. R avaldas KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel soovi, et teda teavitataks R. Nassari ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, tuleb see soov vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 101 käesoleva otsuse resolutsioonis ära märkida. /alla kirjutatud digitaalselt/ 11