Obsah (6)

§ 99§ 101§ 102§ 116§ 100§ 108

Tsiviilasi nr 2-19-7747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi U

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse 2 ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. … Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (

§ 116

lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et

§ 101

lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära.“ Põhimõtteliselt on kõige suuremad lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. Hagejate esindaja poolt avaldatu kohaselt puudub ka temal kindel alaline sissetulek, välja avatud üüritulu, mille arvelt on sisuliselt kaetud eluasemelaenu makse. Muud sissetulekut saab hagejate esindaja peretoetustena ja osta.ee-s enda pere ja sugulaste-tuttavate asjade müügi eest. Kohus on seisukohal, et ka hagejate esindaja ei suuda tegelikult katta laste vajadusi vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses lapse kohta, st kulutada laste ülalpidamiseks (3x270) 810 eurot kuus peretoetusi arvestamata. Põhimõtteliselt on laste materiaalsete vajaduste katmise võimalused korrelatsioonis vanemate majandusliku olukorraga. Hagejate vanemad on momendil mõlemad väikese sissetulekuga ja seetõttu majanduslikult vähekindlustatud. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 sätestab lasterikka pere toetuse. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot kuus. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 2019. aastal pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta - 100 eurot. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega makstakse hagejate esindajale kostjaga ühiste lastega seotud kulutuste osaliseks katmiseks peretoetusi summas XXX eurot, mis kolmele lapsele jagatuna on XXX eurot lapse kohta kuus. Kui hagejate esindaja ja kostja panustavad iga lapse ülalpidamiseks võrdselt 100 eurot elatisena, oleks summa 373 eurot lapse kohta kuus, kolmele lapsele kokku seega (3x373) 1119 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et selline summa katab laste mõistlikud ja vajalikud kulutused igas kuus, arvestades nende vanemate tegelikku majanduslikku olukorda. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates 29. aprillist 2019 iga lapse kohta 100 eurot kuus. Väljamõistetud elatised tuleb kanda hagejate esindaja pangakontole.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud rahaliste vahendite puudumise igakuise elatise maksmiseks hagejate nõutavas ulatuses käesoleval ajal. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2009 otsuse kohaselt, tsiviilasi nr 3-2-1-127-09 p 12, tuleb elatise suuruse määramisel mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. 3 Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kui oluliselt muutub laste vanemate majanduslik olukord või oluliselt muutuvad laste vajadused, on pooltel õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“ Hagejate esindaja on kohtule avaldanud, et kuni
7. aasta lõpuni soovis ta kostjalt ainult lastega ühise aja veetmist. Kui seda ei toimunud, hakkas hagejate esindaja nõudma elatist. Kostja on õigeks võtnud, et ta ei teinud ei seda ega teist. Kohus on seisukohal, et hagejate toonased, st vähemalt poole aasta kestel eksisteerinud vajadused ülalpidamise saamiseks olid suures osas kaetud, sest hagejatega koos elav vanem ei esitanud selget elatise maksmise nõuet. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista elatist kehtivas alammääras tagasiulatuvalt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15;
10. jaanuari
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kostjale kuulub kinnistu XXX, lisaks on tal ½ kaasomandist korteriomandis asukohaga XXX, kus elavad hagejad. Kostjale ei kuulu Maanteeameti liiklusregistri andmetel sõidukeid. OÜ-le T., kus kostja on ainuomanik, on tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest (ainuke esitatud aruanne on
12. aasta kohta). Arvesse võttes asjaolu, et kostja on statsionaarse õppe üliõpilane (vajaduspõhise õppetoetuse otsus 3.09.2018) ja tema sissetulekud on XXX, kuid kostja tegutseb ka osaühingu kaudu ja temale kuulub kinnisvara, mida ta ei kasuta elamiseks, määrab kohus tagasiulatuva elatise suuruseks 1 200 eurot lapse kohta perioodi eest
13. aprill 2018 kuni
14. aprill
15. Kuivõrd vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ei ole võimalik jätta välja mõistmata elatist tagasiulatuvalt, kui vanem ei ole lapse 4 ülalpidamisest piisavalt osa võtnud. Esitatud kontoväljavõtete kohaselt on kostja maksnud laste jalgpallitreeningutega seotud tasusid maist kuni detsembrini 2018 kokku ca 480 euro ulatuses, mis kaheksale kuule ja kolmele lapsele jagatuna on 20 eurot lapse kohta kuus, mis ei ole nimetamisväärne ülalpidamises osalemine. Märtsis 2019 on kostja tasunud MTÜ F. S. arveid summas 190 eurot ja on veebruaris ning märtsis maksnud kolmele lapsele elatiseks kokku 200 eurot. Järgmine makse on alles mais
16. Seega on perioodil jaanuar kuni aprill 2019 kostja kulutused lapse kohta (390:4:3) 32.50 eurot kuus, mis on samuti ebapiisav osalemine kolme lapse ülalpidamise kulude katmises. Kohus ei loe laste elatiseks laste kontodele kantud 3 euro suuruseid makseid, sest alaealiste laste elatis tuleb kanda lastega koos elava vanema pangakontole, kui vanemate vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5