lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Viru Maakohtule on esitatud S S ja A S hagi A S vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et Harju Maakohtu 14.09.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-6218 on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejatele elatist kokku summas 360.00 kuus. Kompromissi sõlmimise ajal elasid hagejad emaga Tallinnas. Praegusel ajal elavad hagejad emaga Sillamäel. Kostja sõnul puudus tal sissetulek suurema elatise tasumiseks. 2016 oktoobris kinnitas aga kostja, et tal on sissetulek, mis võimaldab katta hagejate kulusid. Elatise väljamõistmisest on möödunud enam kui 2 aastat, on muutunud miinimumpalk ning suurenenud hagejate ülalpidamiskulud. Hagejad paluvad seega suurendada Harju Maakohtu 14.09.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-6218 väljamõistetud elatise summat kuni seadusega sätestatud elatise miinimummäärani kuus. Menetluskulud paluvad hagejad jätta poolte endi kanda. Hagejad on kohtule teatanud, et nad on nõus maha arvestama miinimumelatise summast ½ riigi poolt lastele tasutud peretoetusest, s.o igakuine elatis ühele lapsele peab olema summas 240.00 eurot kuus. Kostjal on piisav sissetulek sellises summas hagejatele elatise tasumiseks. Kostja on terve, töövõimeline isik ning on kohustatud ja võimeline teenima nii palju, et ülal pidada oma alaealisi lapsi miinimummääras kuus. Kostja vastuväited Kostja hagiga nõus ei ole ning vaidleb sellele vastu. Kostja tasub elatist summas 180.00 eurot kuus igale lapsele. Kostja vastustest nähtub, et tema töötasu on ca 780.00 eurot (neto) kuus. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps E S (isikukood XXX). Kostja kolmanda lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on üksnes 98.00 eurot kuus. Kostjal puudub oma elamispind, kostja üürib korterit üürisummaga 100.00 eurot kuus. Lisandub tasu elektri eest ca 33.00 eurot kuus ja kommunaalkulud ca 100.00 - 140.00 eurot kuus. Lisaks olid kostja poolt võetud laenud nii tagasiulatuva elatise kui ka kohtutäituri poolt nõutud õppelaenu tasumiseks. Elatise maksmine igale lapsele summas 270.00 eurot kuus ei võimaldaks kostjal toime tulla, arvestades kulusid üürile, kommunaalarveid, elektriarveid, sööki, hügieenitarbeid, ravimeid, jne. Lisaks tuleb arvestada, et kahele lapsele, kui nad elavad koos, kulub vähem, kui ühe lapse eraldi kasvatamisele. Kostja palub arvestada ka, et suure osa ajast viibivad lapsed tema juures. Sel ajal kostja hoolitseb nende eest, toidab ning külastab lastega erinevaid meelelahutusi. Seega osaleb kostja laste kasvatamises. Kostja on seisukohal ka, et laste vajadused on miinimumsummast väiksemad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad S S ja A S on kostja A S ja hagejate seadusliku esindaja O S ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga, kostja elab lastest eraldi. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-133-11 p 19, Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-12 p 15). Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist oma alaealistele lastele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Harju Maakohtu 14.09.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-6218 kinnitatud kompromissi alusel mõisteti kostjalt mõlema hageja ülalpidamiseks välja elatis summas kokku 360.00 eurot kuus (tlk 3-4). Pooled ei vaidle ka, et kostja tasub hagejatele elatist väljamõistetud summas. Hagejad soovivad suurendada Harju Maakohtu 14.09.2016 määrusega väljamõistetud elatise suurust seaduses sätestatud miinimummäärani kuus, kuna elatise väljamõistmisest on möödunud enam kui 2 aastat, muutunud on miinimumpalk ning suurenenud ka hagejate ülalpidamiskulud. Hagejate nõue võiks rahuldamisele kuuluda
lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus selgitas pooltele 05.06.2019 ja 07.11.2019 käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). 3 Kohus selgitab seega, et elatist saab suurendada (muuta) juhul, kui tuvastatakse, et võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti, on muutunud oluliselt nt elatist maksma kohustatud isiku majanduslik ja varaline seisund, suurenenud oluliselt laste vajadused jms. Hagejatel tuleb elatise suurendamise nõude esitamisel välja tuua ja tõendada, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ehk mis on muutunud pärast kompromissimääruse kinnitamist. Kohus selgitas pooltele ka, et elatise suuruse muutmise nõude arutamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Elatise suuruse muutmise nõude esitamisel saavad hagejad tugineda ainult asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Kui hagejate vajadused ja majanduslik olukord on oluliselt muutunud, tuleb seda tõendada ja need asjaolud välja tuua. Vaatamata kohtu selgitusetele ei ole hagejad kohtu nõuet täitnud ega väidetavalt suurenenud laste vajadusi tõendanud. Hagejad ei ole ka mistahes tõendeid laste vajaduste kohta kohtule esitanud. Kohus on seisukohal ka, et ainuüksi miinimumpalga alammäära tõus ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise suurendamiseks. Kahtlemata kallineb elu aastatega ja seega muutuvad ka laste vajadused, kuid kuna eelmise lahendi tegemise ajal ei vajanud lapsed elatist miinimumsummas, siis ei saa ka kohus automaatselt eeldada, et praegusel ajal on laste vajadused sedavõrd suurenenud, et elatist tuleks miinimummäärani iga lapse kasuks suurendada. Hagejad on kohtule muuhulgas teatanud ka, et kostjal puudus varasemalt sissetulek suurema elatise tasumiseks. Hiljem aga selgus, et kostjal on piisavalt raha nii enda kui ka hagejate ülalpidamiseks. Riigikohus on 09.06.2017 lahendi 3-2-1-35-17 p-s 37.1 asunud seisukohale, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Võttes arvesse eeltoodud Riigikohtu seisukohta peab kohus seega tuvastama, mis on olnud poolte vahel sõlmitud kompromissiga välja mõistetud elatise välja mõistmise aluseks olevad asjaolud ning mis on nimetatud asjaoludes muutunud. Harju Maakohtu 14.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-16-6218 ei ole elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid välja toodud. 2-16-6218 tsiviilasja 13.09.2016 kohtuistungi protokollist nähtub aga, et kostja oli sel ajal töötu, tegeles juhutöödega. Praegusel ajal käib kostja tööl, tema sissetulekuks on 780.00 eurot (neto) kuus (tlk 91). Selles osas pooltel vaidlus puudub. Kohus võiks seega eeldada, et kostja majanduslik olukord on paranenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Samas on kostja kohtule teatanud, et 2017 aastal sündis kostjal veel üks laps E S (tlk 41), keda tuleb samuti ülal pidada. Kostja peab seega enda sissetulekust ülal pidama nii ennast kui ka oma kolme alaealist last. Lisaks on kostjal paratamatult ka endal kulusid, mida tuleb igakuiselt kanda. Kohus on ka kostja majanduslikku seisundit kontrollinud menetlusabi taotluse lahendamisel. Kohus on tuvastanud, et kostjale sõidukeid ega kinnisasju ei kuulu. Kostja elab perega üürikorteris. Kohtule ei ole teada ka, et kostjal oleks mistahes muu oluline vara, mille tõttu oleks põhjendatud väita, et tema majanduslik olukord on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt paremaks muutunud. Kohus on, kõike eelnevat kokkuvõtvalt hinnates, seisukohal, et käesoleval ajal ei ole hagejad tõendanud, et nende vajadused on võrreldes Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-16-6218 kinnitatud kompromissi tegemise ajaga suurenenud. Tõendamata on ka, et kostja majanduslik seis on 4 praeguseks ajaks sedavõrd paranenud, et võimaldab suurendada kompromissi määrusega väljamõistetud elatise summat. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning seega rahuldamisele ei kuulu. Pooled ei vaidle ka, et hagejad viibivad mõnikord kostja juures, sel ajal on lapsed kostja ülalpidamisel. Kohus peab vajalikuks selgitada taas, et asjaolude muutumise korral, on hagejatel õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist
Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/ või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Kohus selgitab ka, et elatise suurendamise nõude arutamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Elatise suurendamise nõude esitamisel saab hageja tugineda ainult asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Ka võimalik asjaolu, et kohus eelmist asja läbi vaadates võib olla ei arvestanud oluliste asjaoludega, ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna isik pidanuks eelmises menetluses sellele tuginema. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.