KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2020 1-15-8438 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Meeme Mallene (isikukood 36702090217) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- detsembri
- a määrus Süüdimõistetu Meeme Mallene, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Sofja Hristoforova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus muutmata ning Meeme Mallene määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Meeme Mallene kannab Viru Vanglas talle Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 alusel mõistetud 9 aasta pikkust vangistust. M. Mallene karistusaeg algas
- mail 2015 ja lõpeb
- mail
- novembril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M. Mallene tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad M. Mallene vabastamist.
- Viru Maakohus jättis
- detsembri
- a määrusega M. Mallene vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus tõi positiivsena välja, et M. Mallenel puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on avaldanud soovi õppida ning vabaduses on tal elukoht ja toetav lähivõrgustik. Need positiivsed asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul aga üle negatiivseid ja M. Mallene ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaid tegureid. Arvestades süüdimõistetu kuriteo asjaolusid ja isikut ei ole tema vanglast vabastamine õigustatud. M. Mallenel on üks kehtiv kriminaalkaristatus (ülejäänud karistused on kustutatud). Ta kannab karistust suures koguses narkootiliste ainete (Alfa-PVP ja amfetamiini) ebaseadusliku käitlemise (omandamise, valdamise ja edasiandmise) eest. Varem oli M. Mallenet juba karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest, mis näitab seda, et kuritegude laad ei ole muutunud ning kinnipeetava käitumine sarnaneb varasema käitumisega, kuna ta paneb toime samalaadseid kuritegusid. Puudub alus arvata, et uue kuriteo risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Ka on Riigikohus osutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on eeskätt narkokuriteod. Kohus rõhutas veel, et süüdistuses kirjeldatud tegusid on võimalik toime panna ka elektroonilise valve all viibides ja narkootiliste ainete käitlemiseks pole vaja isegi kodust lahkuda. M. Mallenel on suured võlad ja puudub töökoht, mis võib samuti kihutada teda uute narkokuritegude toimepanemisele. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Mallene, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Tema argumendid on järgmised.
- M. Mallene leiab, et vangistusel peab olema eesmärk, nt isiku suunamine läbi erinevate tegevuste õiguskuulekale teele. Tema puhul midagi sellist tehtud ei ole. Vangla jättis täitmata tema taotluse võimaldada tal osaleda gümnaasiumi lõpuklassi tundides ja teha uued riigieksamid. Tema individuaalses täitmiskavas nimetatud taasühiskonnastavaid tegevusi on nelja ja poole aasta jooksul ellu viidud kolmel korral. Vaba aega sisustavates tegevustes (kunstiring, filmide vaatamine jne) tal osaleda ei lubata. Seda põhjendatakse sellega, et nendes tegevustes saavad osaleda vaid õiguskuulekad vangid. Millegipärast eirati seda, et ta ei ole vanglas toime pannud ühtegi rikkumist. Kui ta hakkas iseseisvalt õppima, õnnestus tal vajalik kalkulaator saada alles nüüd, kuigi taoluse esitas ta kaks aastat tagasi. Arvestades eelnevat, on fakt, et teda on neli ja pool aastat hoitud vanglas üksnes seetõttu, et seadus lubab seda teha ja kohus on seisukohal, et sellise vegeteerimise jätkumine täidab vangistuse eesmärke.
- M. Mallene arvates, kui kohus väidab, et et tema jätkuv hoidmine vanglas on põhjendatud, sest korduva kuriteo toimepanemise risk on suur, peab ta selgitama, kuidas tema jätkuv vangistus seda siiski alandab. Kui kohus leiab, et ta on võimeline juhtima narkokuritegusid telefoni teel kodunt väljumata, tuleb selgitada, miks ta seda vanglast juba praegu ei tee ning millel tugineb arvamus, et ta seda kohe pärast vanglast vabanemist tegema hakkab.
- Kohtu viide, et puuduv töökoht takistab tema vabastamist, on M. Mallene hinnangul aga alandav. Ta oleks võinud lasta sõpradel koostada kümneid tõendeid, mis kinnitavad, et ta saab pärast vabanemist tööle kosmoselaeva koristajaks, lõvitaltsutajaks või rahvaloendajaks vms ja kohus oleks teadlikult valetades kinnitanud, kui tubli ta on. Ta ei teinud seda, sest see oleks tema jaoks palagan, mida tuleks häbeneda. Tal on osaline töövõime ja puue. Kuna ta ei saa istuda, on ta võimeline töötama seisvas asendis 2 tundi päevas ja 30 minutit korraga. Vahepeal peab ta saama pikali heita, et selga puhata. Kui lisada siia see, et tal on ka vaimsed probleemid, mis teevad raskeks vahetu suhtlemise, ei ole usutav, et sellistele nõuetele vastav töökoht mõnes ettevõttes juba olemas oleks. Seega on selge, et tööd saab ta otsima asuda alles pärast vabanemist ning arvatavasti saaks ta töötada osalise koormusega kodus olles.
- Kohtu osutus sellele, et teda ei saa vabastada, sest tal on suured võlad, on samuti alandav. Esmalt peab kohus selgitama, kuidas tema vastu esitatud nõuded vanglas viidetud aja jooksul vähenevad ja kuidas lubavad need võlad teda nt aasta pärast ennetähtaegselt vabastada. Vanglas ei ole võimalik teenida raha, millest võlgu tasuda. Ta esitas juba
- a vanglale taotluse, paludes tööd, mille eest saadav tulu kataks vangistusega vältimatult kaasnevad kulud ning võimaldaks tal võlgnevusi tasuda. Töö, mida ta taotles, oli ainus, mida ta oma puudest tulenevalt 2
(4)teha saab – raamatute parandamine. Seda kinnitasid ka arst ja kontaktisik. Paraku lahkus kontaktisik ja uus üksuse juht leidis, et tal pole õigust endale sobivat tööd nõuda.
- M. Mallene märgib veel, et vangla väitel on ta vangistuse täideviimise suhtes kriitiline, serveerides seda nii, nagu see oleks puudus. Tema kriitika on aga enam kui õigustatud ja kui kontaktisik, kes peab koostama individuaalse täitmiskava, ei saa sellest aru, on pildil midagi väga valesti. Usutav ei ole, et vangla leiab talle kandmata karistuse ajaks mõtestatud tegevuse. Pigem jäetakse teda ka järgnevaks neljaks ja pooleks aastaks omapäi ning kui ta ise midagi ei tee, siis on kõik asjaolud järgmise ennetähtaegse vabastamise menetluse või tähtaegse vabanemsie ajal samad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus eksinud sellega, et arvestas M. Mallene varasema elukäigu hindamisel ka tema kustunud karistusi suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- veebruari
- a määruses nr 1-14-10087/66 selgitanud, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Seega on viitamine M. Mallene kustunud karistustele lubamatu. Arvesse saab ja tuleb võtta, et M. Mallenel on üks kehtiv kriminaalkaristus. Samas ei anna kohtu selline eksimus alust kohtumäärust tühistada.
- Ringkonnakohus on seisukohal, mille kohaselt kustunud karistuste arvestamata jätmine ja lähtumine sellest, et M. Mallenel on üks kehtiv kriminaalkaristus, ei vähenda temast lähtuvat retsidiivsusriski määral, mis lubaks jaatada ennetähtaegse vabastamise võimalust. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). M. Mallene on toime pannud raske narkokuriteo. Ta käitles narkootilisi aineid amfetamiini ja Alfa-PVP-d. Tema käideldud amfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 2315 inimesele ning Alfa-PVP-st keskmiselt 2925–11 700 inimesele. Seejuures seisnes M. Mallene käitlemistegevus mh ka narkootikumide korduvas edasiandmises. Arvestades kuriteo asjaolusid ning tema käitumises väljenduvat ükskõiksust teiste inimeste tervise ja heaolu suhtes, oleks M. Mallene uute kuritegude risk tema vanglast vabastamiseks liiga suur.
- Olgu ka märgitud, et kinnipeetava iseloomustusest selguvalt on sõltuvusprobleemide all kannatanud ka süüdimõistetu ise. Ehk ka tema enda vastav negatiivne kogemus ei hoidnud teda teiste inimeste tervise vastu suunatud kuritegu sooritamast.
- Oluline on ka tähele panna, et nagu Harju Maakohus
- aprilli
- a süüdimõistvas otsuses tuvastas, pani M. Mallene narkokuriteo toime omakasu ajendil kriminaalse tulu teenimiseks. Süüdimõistetul ei ole vabanemisel töökohta. Tema sissetulekuks oleks üksnes töövõimetuspension. Samal ajal tuleks tal tasuda suur võlg (47 071 eurot). M. Mallene ise leiab määruskaebuses, et vangistuses olles on töökoha leidmine ja rahaliste kohustuste täitmine mõeldamatu, mistõttu neid asjaolusid ei saa tema kahjuks arvestada. Ringkonnakohus möönab, 3
(4)et töö otsimine ning rahaliste kohustuste täitmine võib vangla tingimustes olla raskendatud, eriti arvestades M. Mallene terviseprobleeme. Samas on selge, et tööle saamine oleks süüdimõistetu tervist ja töö tegemise suutlikkust arvestades keeruline ka vabadusse naastes. Seega ei saa välistada, et M. Mallene leiaks end peatselt majanduslikes raskustes ning võib selles olukorras juba tuttavaks saanud tegevust jätkata, s.o hakata taas käitlema narkootilisi aineid tulu teenimise eesmärgil. Elektrooniline valve ja käitumiskontrollile allutamine ei oleks piisavad sellise ohu vältimiseks, kuna need meetmed ei võimalda kontrollida, kellega süüdimõistetu kontakteerub ja suhtleb ning kes teda külastavad.
- Kolleegiumi jaoks ei ole M. Mallene retsidiivsusriski hindamisel tähenduseta ka süüdimõistetu määruskaebuse sisu ja üldine tonaalsus. Nimelt nähtub kaebusest süüdimõistetu pretensioonikas ja etteheitev suhtumine vanglasse ning samas enesekriitika täielik puudumine. Süüdistatav ei näi aduvat, et ta on vanglas iseenda käitumise tõttu ja vanglast ennetähtaegselt vabanemiseks tuleb tal eeskätt end ise muuta, mitte eeldada, et vangla või keegi kolmas teeb seda tema eest. Määruskaebuse süüdistav-põlglik ja enesekseskne alatoon peegeldab suhtumist ja maailmakäsitlust, mis muudab ringkonnakohtu jaoks veelgi raskemaks uskuda, et süüdimõistetu on muutunud õiguskuulekaks ja hoiduks vabanedes uute kuritegude toimepanemisest.
- Eeltoodud asjaoludel ei pea ka ringkonnakohus M. Mallene kohta käivat positiivset teavet (distsiplinaarkaristuste puudumine, tegevustes osalemine, vabaduses elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu) sedavõrd määravaks, et see põhjendaks tema vanglast vabastamise. Ringkonnakohtul ei ole kindlust selles, et praegune vangistus on M. Mallenet juba nüüdseks mõjutanud sedavõrd, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Varasemad vanglas viibimised ning seal võimaldatud tegevused soovitud mõju M. Mallenele ei avaldanud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pani ta praeguse vanglakaristuse aluseks oleva narkokuriteo toime vähem kui aasta pärast eelmisest vangistusest vabanemist. Seega ei ole põhjendatud arvata nüüd kantavat karistust tunduvalt efektiivsemaks eelnevatest.
- M. Mallene ise leiab, et tema vangistusse jätmine ei ole õige, kuna talle on erinevates tegevustes osalemist võimaldatud väga minimaalselt ning see ei muutuks tõenäoliselt ka edaspidi. Ringkonnakohus toob välja, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetuga toimunud vestlused eesmärgiga toetada lähisuhte säilimist vangistuse ajal, vestlused analüüsimaks kuritegusid suhete pinnalt, vestlused töötamise ja võlgade tasumise teemal ning vestlused alkoholi ja narkootikumide tarbimisharjumuse analüüsimiseks. Seega on läbi viidud tegevusi M. Mallene suhtumise muutmiseks. Süüdimõistetu etteheited vanglale seoses sellega, et talle ei ole lubatud tema soovitud õpinguid või vabaaja tegevustes osaleda, kohtukolleegium ei käsitle. M. Mallene arvab ka, et tema ennetähtaegselt vabastamata jätmise järel oleksid tema väljavaated tegevustes osaleda endiselt kesised. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui süüdimõistetu hoiakute suunamiseks olulisi meetmeid või sotsiaalprogrammidesse suunamist edasise vangistuse jooksul ei toimu, ei tähenda see tema põhjendamatult vanglas hoidmist. Nagu kohtukolleegium juba märkis, on süüdimõistetu retsidiivsusrisk temalt oodatavate kuritegude raskust arvesse võttes ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla tänasel päeval veel liialt suur. Samuti ei saa alahinnata vangistuse mõju iseenesest.
- Eelmärgitud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- detsembri
- a määruse muutmata ning M. Mallene määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)