Obsah (6)

§ 101§ 108§ 96§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-6565 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A K (K) ja A K (K) hagi A K

§ 101lg 1-st tulenevat.

Kostja ei ole tõendanud, et kostjal ei olnud tagasiulatuvat ajavahemikul piisavalt sissetulekuid, et mitte maksta lastele miinimummääras elatist. Kostja väide, et tal on ülalpidamisel veel üks laps, kostja ei ole tõendanud, et isadus on tuvastatud ja kostjal on ülalpidamiskohustus selle lapse suhtes. Kostja ei ole täitnud hagejate ees oma ülalpidamiskohustust juba alates 2018. aasta jaanuarist. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatis

§ 108alusel 6 120 eurot, ehk ühe aasta enne hagi esitamist.

1. Kohtuistungil 24.09.
2. a hagejate esindaja selgitas, et viimane elatis on tasutud
3. augustil 300 eurot, kuid seadus näeb ette et elatise summa ei või olla alla 50% Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäärast. Kostja ei ole
4. aastal elatist maksnud. Elatise summad mis kostja tasus
5. aastal tagastas laste ema kostjale, kuna oli solvunud, et kostjal tekkis pere kõrvalt suhe, millest sündis laps. I N teadis, et elatise raha on võetud kostja armukese käest ja ta kandis 900 eurot tagasi. Kostja maksis
6. aastal elatist kui aprillini. Peale seda kostja elatist ei maksnud ja
7. aastast maksis kostja elatist vähem kui seadusega ette määratud. Hagejad on nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt kostja nõustub hagiga. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt aasta hagiavalduse esitamisest.
8. aastal elasid hagejate seaduslik esindaja ja kostja koos kuni augustini.
9. aasta 2 augustist elab kostja xxx, perekonna juures käis kaks korda kuus, ta ei elanud enam pere juures. Septembrist käis kostja xxx tööl, mõnikord andis ta hagejate seaduslikule essindajale 50 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
10. Kostja hagi ei tunnista ja esitab nõudele vastuväited. Kostja märgib, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires kummalegi lapsele on tasunud igakuiselt ca 200 eurot elatist. Samuti on kostja teinud muid kulutusi, ostnud lastele riideid, sööki. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps xxx. a aastal sündinud K A T. Laps elab koos emaga xxx, hetkel on isaduse tuvastamise menetlus xxx käimas. Kostja märgib, et hagi rahuldamisel hagejate esindaja soovitud ulatuses jääks kostja kolmas laps võrreldes hagejatega halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja märgib, et ta maksis hagejatele elatist ajavahemikul
11. a jaanuar kuni märts, elatise summad tagastas I N kostjale. Kostja esitab oma väidete tõendamiseks pangakonto väljavõtte. Kostja on töötu ja vaatamata sellele tasub hagejatele elatist varem sõlmitud suulise kokkuleppe kohaselt.
12. Kostja esitas hagejate nõude täiendusele vastuse, milles märgib, et hagejate esindaja ei ole millegigi põhjendanud, milles seisneb ja kui suur on väidetav kahju

§ 108tähenduses ja millega selle kahju olemasolu tõendatakse.

Kostja esitas kohtule K A K sünnitõendi, millest nähtub, et K A isana on märgitud A K. 6. Kohtuistungil selgitas kostja asjaolu, et ta on maksnud elatist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära, ei tähenda ülalpidamiskohustuse mittetäitmist. Hagejad on viidanud tagasiulatuva nõude puhul

§ 108, mis on kahju nõue.

Seega tuleks kahju tõendada. Kostjal on kolmas ülalpeetav. Kostja ei ole tagasiulatuva nõudega nõus, kuna kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja kandis raha laste ema arvele, asjaolu, et laste ema selle raha tagastas kuna talle see ei sobinud ja siis esitada nõue - on alusetu. Kostja esitas pangakonto väljavõtted millest on näha alates 2017-2018 aastast makseid mis on tehtud laste ema ja laste arveldusarvele. Kostja maksis elatist oma võimaluste piires. Elatise maksmine on ikka laste huvides, mitte laste ema huvides. Kostjal on veel üks ülalpeetav ja ta peab kõigi nende eest hoolitsema, mida kostja on siiani ka võrdses ulatuses teinud. Kostja on seisukohal, et põhjendatud elatise nõue on kahele lapsele 300350 eurot, 170 eurot lapse kohta kuus. 2018. aastal andis kostja hagejate emale elatist sularahas, kuna ei teadnud ema pangakonto numbrit. Pangakonto andmed sai kostja teada makskäsu kiirmenetluse asjas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. 8. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A K ja A K on kostja A K (K) lapsed (tl 3-4). 9.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. 3 10.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 11. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. 12. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.
2. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13, 08.01.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
5. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna hagejad nõuavad käesolevas tsiviilasjas elatist miinimummääras, ei ole nende vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
6. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
7. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
10. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

1. Kohus lisab siinkohal, et vanemate lahuselu tõttu ei peaks halvenema laste senine elustandard.
2. Rahaline elatise nõue vanema vastu tekib esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et A ja A elavad I Niga ning on ema ülalpidamisel.
3. Kostja väitel on ta aeg-ajalt lastele ostnud riideid ja toiduaineid ning maksnud elatist vastavalt oma võimalustele ca 200 eurot kuus. Lapse ema kandis laste isa poolt
4. aastal tasutud elatise tagasi kostja arveldusarvele.
5. aastal on kostja maksnud elatis hagejatele vastavalt oma võimalustele.
6. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka tema laste ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eeltoodut on korduvalt rõhutanud Riigikohus (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-93-08; 3-2-1-127-09).
7. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. 4
8. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
9. Üksnes

§ 102lg 2 2.

ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

1. Kostjal on peale hagejate veel üks ülalpeetav - poeg K A (sündinud xxx. a). Kostja on hetkel arvel töötuna Eesti Töötukassa (tl 66).
2. Kostja väitis kohtuistungil, et on igal juhul võimeline tasuma hagejate ülalpidamiseks elatist 300-350 eurot kuus. 170 eurot lapsele kuus. Kohus on seisukohal, et kostja pakutud 170 eurot lapse kohta on piisav lapse ülalpidamiseks. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et peale hagejate on kostjal ülalpidamiskohustus veel ühe lapse ees, kes elatise väljamõistmisel hageja nõutud ulatuses ja tagasiulatuvalt võivad osutuda kehvemasse majanduslikku seisu kui elatist saavad lapsed (hagejad).
3. Kohus nõustub kostjaga selles, et ta ei ole suuteline elatist tasuma nõutud määras, ja nõustub kostja väidetega selles, et ta on võimaluste piires täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja on maksnud
4. a aastal hagejatele elatist vastavalt võimalustele 200 eurot kuus lapse kohta. Kostja on tasunud elatise hagejate ja I Ni pangakontole (tl 49-51). Töötajate registri (TÖR) kohaselt hetkel kostja ei tööta, kuid 03.07.
5. a kuni 20.08.
6. a on töötanud ehitustöölisena (tl 69-70). Käesolevala ajal on kostja Eesti Töötukassas arvel töötuna (tl 66).
7. Kohus on seisukohal, et 170 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 170 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise.
8. Riigikohus on märkinud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu 24.10.
9. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12).
10. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagejate elatise nõue on põhjendatud osaliselt.
11. Kohus nõustub kostjaga selles, et viimase varalist seisu arvestades ei ole ta võimeline tasuma elatist miinimummääras kahe lapse ülalpidamiseks, kuid leiab, et kostja on suuteline tasuma 340 eurot kuus kahele lapsele kokku (st kummagi lapse ülalpidamiseks 170 eurot).
12. Hagejate tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata.
13. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 34.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 5

1. Kohtuistungil selgitas kostja, et nad elasid
2. a aprillist kuni
3. a jaanuari lõpuni koos ühise perena. Lapse ema märkis, et
4. aasta aprillist kuni septembrini elasid lapsevanemad veel koos. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et
5. aasta
6. jaanuaril on lastele kantud 100 eurot ja 19.01.
7. a 300 eurot lastele elatise raha. 30.01.
8. a on uuesti kantud raha summas 300 eurot. 08.03.
9. a on kantud elatis raha 900 eurot, jne. I N on tagastanud raha selgitusega „reeturile tagasi“. Kostja poolt kantud sünnipäeva raha Aile on laste ema tagastanud selgitusega „sinu uuele perele“ (tl 24-25). Laste ema näitab sellise käitumisega oma kibestumist ja solvumist. Laste ema sellisest käitumisest saab järeldada, et laste ülalpidamiseks hagejad ei vajanud kostja poolt makstud elatist ning vanemate lahuselu tõttu laste senine elustandard ei halvenenud.
10. Kui laste ülalpidamisvajadus on ilmne ja kostja ei osale laste ülalpidamises või ei tee seda piisavalt, jääb kohtule selgusetuks hagejate seadusliku esindaja viivitamine elatise nõude esitamisega ning tema käitumine (raha tagastamine). Olenemata sellest, kas hagejate vanemad elasid koos ühel aadressil ja kuidas oli pere majandamine korraldatud, kaasa arvatud asjaolu, et kostja väidetavalt ei osalenud laste ülalpidamises või teinud seda arvestatavas määras, hagejate seaduslik esindaja seda kuni
11. a maini aktsepteeris. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise (jooksvale maksele lisanduks võlg).
12. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).
13. Kohus on seisukohal, et elatise välja mõistmine alates 01.04.
14. a ei ole õiglane ja mõistlik ega põhjendatud. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt majanduslikust olukorrast lähtuvale, see, et laste ema selle raha tagasi kandis näitab laste ema suhtumist mitte laste isa kohustuste mitte täitmist. Menetluskulude jaotus
15. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
16. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
17. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2020 kohtuotsusega. 6