Obsah (7)

§ 95§ 83§ 92§ 88§ 255§ 251§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2424 Haldusasi X kaebus Maksu- ja To

§ 95

lg 1 ega ükski teine kaevatavas maksuotsuses viidatud haldusakti andmise õiguslik alus ei anna vastustajale õigust maksukohustuse vähendamiseks ning TÖR-is oleva kande tühistamiseks kaebaja töötamise kohta. Lisaks leiab kaebaja, et olukorras, kus näiliku tehingu tegemise eesmärgiks oli suurema vanemahüvitise saamine, nagu väidab maksuhaldur kaevatavas maksuotsuses, ei ole Invest Beacon OÜ maksukohustuse vähendamine

§ 83

lg-le 4 tuginedes õiguspärane ning on toimunud pärast aegumistähtaja möödumist, kui

§ 95

lg 1 alusel tehtava maksuotsusega maksukohustuse vähendamist üldse lubatavaks pidada. Riigikohus on selgitanud, et

§ 83

lg 4 kohaldamine ei ole põhjendatud ainuüksi põhjusel, et maksuhalduri arvates on maksumenetluses vaatluse all oleva tehingu eesmärk mingisuguse hüve õigusvastane saamine mõnelt teiselt haldusorganilt. Maksuhaldur ei saa omatahtsi poolte maksukohustust muuta, kui ei leia tuvastamist, et tehingupoolte tahe tehingu tegemiseks väljendatud kujul puudus ja tehingu kujundusvõimaluste kuritarvitamise eesmärk polnud maksudest kõrvalehoidumine (vt RKHKo nr 3-15-1303, p-d 9, 12 ja 4; nr 3-14-50103, p 17). 3.2 Teiseks on kaebaja seisukohal, et kaevatavas maksuotsuses sisalduvad järeldused on valdavalt asjassepuutumatud ja meelevaldsed ega lükka ümber maksumenetluse käigus kogutud isikulistest ja dokumentaalsetest tõenditest ilmnevat asjaolu, et menetlusega hõlmatud maksustamisperioodil eksisteeris töösuhe kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel. 3.2.1 Vastustaja on töösuhte näilikuks hindamisel tuginenud väitele, et Invest Beacon OÜ ja kaebaja vahel ei sõlmitud reaalset töölepingut. Kaebaja leiab, et kirjaliku töölepingu puudumine ei ole asjaoluks, mis võimaldaks lugeda töölepingu ebareaalseks. Kuivõrd kõik maksumenetluses kogutud isikulised tõendid, st nii kaebaja kui Y suulised seletused, kinnitavad kaebaja töötamist, et kaebaja nõudis lepingu kirjalikku vormistamist, et K. Niit jagas kaebajale tööülesandeid ja kaebajale maksti sularahas töötasu, saab töölepingu lugeda sõlmituks kaudse tahteavaldusega. 3.2.2 Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja tuginemine töösuhte näilikuks hindamisel argumendile, et kaebaja seletused on üldsõnalised. Kaebaja on 15.02.2018 suuliste seletuste protokollist nähtuvalt andnud detailsed vastused kõigile maksuhalduri küsimustele, mis puudutavad tööle asumist, tööülesandeid, nende saamist, tööandja töökorraldust, töötasu maksmist ja kujunemist. Protokollist ei nähtu, et ühelegi küsimusele oleks jäetud vastamata või kaebajale oleks esitatud täpsustavaid küsimusi. Täiendavaid küsimusi ei esitanud maksuhaldur kaebajale ka edaspidise maksumenetluse raames. Seega on vastustaja väide kaebaja seletuste üldsõnalisuse kohta otsitud. 3.2.3 Asjakohatud on ka maksuhalduri põhjendused, mille kohaselt on Y ning kaebaja seletused K. Niidu töötamise, äriühingu juhtimise ja töötasu kujunemise kohta üld- ja paljasõnalised ning tõenditega kinnitamata. Kolmandad isikud ei pea maksuhaldurile suuliste seletust andmisel kõiki oma väiteid dokumentaalsete tõenditega kinnitama. Maksuotsuses ei ole selgitatud, miks Invest Beacon OÜ-le raamatupidamist teinud Y või osaühingus lihttöölisena töötanud kaebaja valduses peaksid olema tõendid selle kohta, millisel alusel tegi osaühingus tööd, korraldas selle juhtimist ning töötasu arvestust endine juhatuse liige ja faktiline juht. Vastustaja on maksuotsuses ise möönnud, et töötaja ei pea olema kursis tööandja maksude deklareerimise ja arvestamisega. 3.2.4 Maksuotsuses sisaldub väide, et kaebaja ülestunnistuse kohaselt deklareeriti talle kontrollitavatel maksustamisperioodidel töötasu üksnes suurema vanemahüvitise saamiseks. Tegelikkuses nähtub kaebaja seletustest, et ta palus töötasu deklareerimist põhjusel, et ta üldse mingisugust hüvitist saaks seoses faktiliselt tehtud tööga. Niisiis ei ole kaebaja midagi „üles tunnistanud“, vaid selgitanud, mis ajendas teda esitama palvet, et talle tehtud töö eest maksmisele kuuluv töötasu deklareeritaks. Samas ei ole põhjendatud siduda töötasu deklareerimist üksnes vanemahüvitise saamise sooviga, kuna kaebaja ja vastustaja vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja osas deklareeriti töötasu väljamakseid ka

1. aasta maikuus. 3.2.5 Maksuotsuses on töösuhte näilikkusele viitava tunnusena välja toodud ka fakt, et deklareeritud väljamakse oli võrreldes Eesti keskmise netopalgaga ligikaudu 2-3 korda suurem. Vastustaja ei ole arvesse võtnud kaebaja poolt 15.02.2018 suuliste seletuste andmisel esitatud selgitust, et igakuiselt deklareeritud 3 335 euro näol ei olnud tegemist üksnes konkreetse kuu eest makstud töötasuga, vaid summas sisaldus ka töötasu võlgnevusi varasematest perioodidest, mida on kinnitanud ka raamatupidaja Y oma 13.02.2018 suulistes seletustes. Eeltoodu muudab asjakohatuks vastustaja poolt teostatud võrdluse toonase Eesti keskmise palgaga. Kaebaja peab oluliseks lisada, et töötasu suurus on töölepingu oluline tingimus, milles lepivad kokku tööandja ja töötaja lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes. Isegi kui väidetavalt Eesti keskmisest suuremas töötasus kokku leppides omanuks konkreetsel juhul tähendust ka kaalutlused seoses vanemahüvitise suurusega, ei saa see olla ette heidetav olukorras, kus reaalselt tööülesandeid täideti. 3.2.6 Korrektseks ei saa pidada järeldust, et maksuhaldurile on jäetud esitamata dokumendid, mis tõendaksid pooltevahelist töösuhet kontrollitaval perioodil. Nii Invest Beacon OÜ tööandjana kui kaebaja töötajana on esitanud maksuhaldurile dokumendid maksudeklaratsioonide näol, mis tõendavad töösuhte olemasolu ning töötasu maksmist. Kaebajal ei ole võimalik esitada eelnimetatud asjaolude tõendamiseks täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, kuna neid ei ole tema valduses või ei ole neid üldse koostatud. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et vaatamata pidevatele lubadustele ei sõlminud Invest Beacon OÜ juhatuse liige K. Niit temaga kirjalikus vormis töölepingut, samuti ei vormistatud temale teadaolevalt dokumente töötasu väljamaksmise kohta. Kaebaja pidas kirjalikult töötundide arvestust, kuid pidi selle andma iga kuu lõpus K. Niidule, mistõttu ei ole koostatud arvestuslehti tema valduses. 3.2.7 Kaebaja möönab, et kaevatavas maksuotsuses seoses Invest Beacon OÜ-ga väljatoodud asjaolud on tõepoolest sellised, mida loetakse äriühingu reaalse majandustegevuse puudumist kinnitavateks. Samas nähtub nii kaebaja kui Y suulistest seletustest, et Invest Beacon OÜ-s siiski eksisteeris veel kontrollitud maksustamisperioodidel teatud majandustegevus, kuid maksuseadustest ja raamatupidamise seaduses sätestatud kohustusi ei täidetud ning valdavas osas maksti töötajatele töötasu nn ümbrikupalgana. Kaebaja töötasu ning sellelt arvestatud tasumisele kuuluvad maksu- ja maksete summad deklareeriti vaid seetõttu, et viimane ise vastavat initsiatiivi üles näitas. 3.3 Lisaks leiab kaebaja, et maksuhaldur ei ole järginud täies ulatuses uurimispõhimõtet, kuivõrd ei ole rakendanud Invest Beacon OÜ endise juhatuse liikme K. Niidu ja praeguse juhatuse liikme Regina Pirsonilt suhtes sunnivahendeid teabe ja dokumentide nõudmisel.
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Õiguslik alus maksuotsuse andmiseks oli olemas ning maksuotsus vastab

§-s 46 esitatud nõuetele.

§ 92

lg 1 p 4 on asjakohaseim säte õiguslikuks aluseks maksukohustuse vähendamise juhtumite korral. Kuivõrd maksukohustuslasel endal on deklaratsioonis vea avastamisel õigus deklaratsiooni parandada ning esitada tagastusnõue, kui maksu on tasutud ettenähtust rohkem, tuleb eeldada ka maksuhalduri õigust deklareeritud maksusumma vähendamiseks samas olukorras. Seega, kui nähtub, et maksukohustuslane on maksusumma mingil moel valesti deklareerinud, on maksuhalduril seadusest tulenev õigus maksusummat korrigeerida ja vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas maksuõiguse põhimõtetega. Kuivõrd Invest Beacon OÜ poolt esitatud maksudeklaratsioonid ei kajastanud õigeid andmeid, oli maksuotsuse tegemine igati põhjendatud ja õiguspärane. 4.2 Käesoleval juhul kohaldub viieaastane aegumistähtaeg ja maksuhaldur on nõuetekohaselt põhjendanud, et tegemist oli olukorraga, kus maksusumma jäeti riigieelarvesse Invest Beacon OÜ poolt tasumata. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole eraldiseisvalt viidanud, et antud juhul tuvastati Invest Beacon OÜ tahtlik tegevus maksusumma tasumata jätmisel, on vormiline rikkumine, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Kuigi valeandmete esitamise ilmne eesmärk oli kaebaja vanemahüvituse suurendamine, oli ka maksusumma tasumata jätmine selgelt kaalutletud ja tahtlik tegevus. 4.3 Asjaolu, et kirjalikku töölepingut kaebuse esitajaga ei sõlmitud, on vaid üks asjaolu paljudest, mis kogumis hinnatuna annavad aluse järelduseks, et tegelikult ei töötanud kaebaja kontrollitaval perioodil Invest Beacon OÜ heaks. Kirjaliku töölepingu puudumine eraldiseisvalt ei võimaldaks tõepoolest töösuhte ebareaalseks lugemise järeldust teha, kuid kui arvestada ka muid tuvastatud asjaolusid on järeldus eluliselt usutav. 4.4 Vastustaja leiab, et kaebaja seletused tema tööülesannete kohta Invest Beacon OÜ-s on üldsõnalised ning arvestades, et kaebaja seletuste kinnituseks puuduvad igasugused dokumentaalsed tõendid, ei ole väited ka kontrollitavad. Maksumenetluse käigus soovis MTA saada suulisi seletusi ka Invest Beacon OÜ endiselt juhatuse liikmelt K. Niidult, kuid isik jättis korralduse teabe andmiseks täielikult täitmata, ehk K. Niit ei kinnitanud, et ta oleks kontrollitaval perioodil Invest Beacon OÜ-s üldse töötanud ning muuhulgas jaganud töötajatele tööülesandeid. Maksuhalduri küsimuse peale, miks deklareeriti kaebajale palka just kontrollitaval perioodil, mitte kõikidel teistel kuudel, kui talle töötasu välja maksti, vastas kaebaja, et ta palus oma ema Y, et viimane kasvõi midagi deklareeriks, kuna muidu vaadatakse, et ta ei ole kuskil töötanud ja siis ta ei saa dekreedirahasid. Vastustaja hinnangul võib selliseid selgitusi käsitleda ka ülestunnistusena alusetult suurema vanemahüvitise saamise soovi osas. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle deklareeriti töötasu väljamakseid ka mais 2014, märgib vastustaja, et isegi kui kaebuse esitajale deklareeriti töötasu mais 2014, siis vastav TÖR registreering tehti alles siis, kui X oli juba lapseootel (01.07.2015). Seega ei saa ainult varasemalt ühes kuus deklareeritud töötasu põhjal väita, et kaebaja töötas alates maist 2014 kuni kontrollitava perioodini Invest Beacon OÜ-s. 4.5 Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja Invest Beacon OÜ-le tööd ei teinud, tehtud töö tulemit ei eksisteeri, tasu väljamaksmine kaebajale ei ole tõendatud ning väidetav töösuhe Invest Beacon OÜ ja kaebaja vahel oli näilik

§ 83lg 4 tähenduses.

Ka väidetav varasemalt väljateenitud töötasu võlgnevuste tasumine koos palgaga ei ole käesolevas asja tõendatud ning asjaolu, et raamatupidaja Y seda suulistes seletustes kinnitas ei väära asjaolu, et puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis seda veenvalt tõendaks. On usutav, et Y ja kaebuse esitaja perekondlikud sidemed võisid mõjutada seda, mida Y maksuhaldurile selgitas. On üldteada asjaolu, et sugulus- või muude usaldussuhete tõttu omavahel tuttavate isikute vahel on suurem võimalus leppida kokku tehingute/kokkulepete esitlemises tegelikkusele mittevastaval viisil kui võhivõõraste puhul ning seda asjaolu ei saa jätta tõendite hindamisel arvestamata. 4.6 Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et nii Invest Beacon OÜ kui ka kaebuse esitaja esitasid maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, milles kajastasid töötasu väljamaksmist ja seega ka töösuhte olemasolu. Samas sisaldusid viidatud maksudeklaratsioonis valeandmed, mis on tõendatud kontrollimenetluse käigus ja vastavalt põhistatud maksuotsuses ega kinnita seega kuidagi kaebuse esitaja väiteid töösuhte tegeliku olemasolu kohta. 4.7 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks sunniraha kohaldamata jättes uurimispõhimõtet rikkunud. Sunniraha määramine ei oleks taganud seda, et nimetatud isikud maksuhaldurile kättesaadavaks oleks muutunud ning maksuhaldur neilt lõppkokkuvõttes vajaliku teabe oleks saanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
2. MTA 30.11.2018 maksuotsus nr 12.2-3/042785-11 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 6.1 Asja materjalidest nähtuvalt on Invest Beacon OÜ teinud 01.07.2015 TÖR-i kande, mille kohaselt töötab kaebaja alates 01.07.2015 töölepingu alusel Invest Beacon OÜ-s. Invest Beacon OÜ on esitanud maksustamisperioodi juuli-september 2015 kohta maksudeklaratsioonid, millel deklareeris töötasu väljamakseid kaebajale kogusummas 10 005 eurot ja tööjõumakse 5750,88 eurot. Vaidlustatud maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et tegelikkuses ei ole kaebaja Invest Beacon OÜ-s tööd teinud ning sealt palgaväljamakseid saanud, mistõttu on kaebaja kohta TÖR-is tehtud kanne ebaõige. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja seisukoht töösuhte puudumisest on meelevaldne ega põhine tõenditel. Seega taandub kogu vaidlus sisuliselt küsimusele, kas maksumenetluses on õigesti tuvastatud, et kaebajal puudus kontrollitaval perioodil töösuhe Invest Beacon OÜ-ga. 6.2 Asjas puudub vaidlus, et kaebajale deklareeritud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumakse ei ole Invest Beacon OÜ tasunud. Samuti puuduvad antud juhul igasugused dokumentaalsed tõendid, mis ajavahemikul juuli-september 2015 kaebaja töötamist Invest Beacon OÜ-s ning Invest Beacon OÜ poolt kaebajale töötasu väljamaksete tegemist (kirjalik tööleping, tööaja arvestust ja palga maksmist kinnitavad dokumendid jms) ehk teisisõnu Invest Beacon OÜ poolt deklareeritud andmete õigsust kinnitavad. Seega tugineb kogu teave kaebaja väidetava töösuhte olemasolu kohta Invest Beacon OÜ-ga üksnes kaebaja ja Invest Beacon OÜ raamatupidaja Y poolt maksumenetluses antud suulistel seletustel (vt X 15.02.2018 ja Y 13.02.2018 suuliste seletuste protokollid). 6.3 Kohus nõustub kaebajaga, et töösuhte puudumist ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut. TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on oma 19.01.2018 lahendis nr 2-16-5811 selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kolleegium leidis, et selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda. Kohus leiab, et kaebaja ja Y poolt maksumenetluses antud suuliste seletustega ei ole tõendatud, et kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel eksisteeris kontrollitaval perioodil töölepinguline suhe. Esiteks puuduvad asjas igasugused tõendid, mis kinnitaksid kaebaja ja Y väidet, et kaebajale jagas tööülesandeid K. Niit. Asjas on tuvastatud, et K. Niit ei ole alates 17.07.2014 Invest Beacon OÜ juhatuse liige, ta ei ole registreeritud TÖR-is töötajana, Invest Beacon OÜ poolt ei ole deklareeritud talle töötasu väljamakseid ning puuduvad ka Invest Beacon OÜ ja K. Niidu kinnitused selle kohta, et K. Niit oleks kontrollitaval perioodil Invest Beacon OÜ-d faktiliselt juhtinud või kaebaja tööd korraldanud. Seega on kaebaja ja Y seletused selle kohta, et kaebajale jagas tööülesandeid K. Niit, paljasõnalised. Teiseks ei ole kaebaja tõendanud töö tegemist Invest Beacon OÜ-s. Kaebaja selgituse kohaselt oli tema tööülesandeks kontrollitaval Invest Beacon OÜ klientide autodele kilede paigaldamine Hiiumaal, kus ta käis koos Invest Beacon OÜ autojuhi A. (kelle perekonnanime ta ei mäleta) ning kuivõrd kaebaja klientidega kokku ei puutunud, siis ühegi kliendi nime ta nimetada ei osanud. Kohus leiab, et selline tööülesannete kirjeldus on äärmiselt üldsõnaline. Kuivõrd kaebaja ühegi kliendiga kokku ei puutunud, autojuht A. ei ole tuvastatav ning Y ühegi kliendi nime meenutada ei suutnud ega kinnitanud ka kaebaja poolt tööülesannete täitmist Hiiumaal, ei ole kaebaja väide Hiiumaal Invest Beacon OÜ klientide autodele kilede paigaldamisest kontrollitav. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja poolt kirjeldatud tööde tegemine ilma, et talle oleks Invest Beacon OÜ poolt antud ühtegi kontakti, kokku puutumata ühegi kliendiga ning ilma, et sellisest tegevusest jääks maha mingisugunegi kirjalik tõend, ei ole eluliselt usutav ega loogiline. Kolmandaks puuduvad andmed töötasu kokkuleppe ja suuruse kohta ning tõendamata on töötasu väljamaksete tegemine kaebajale. Invest Beacon OÜ deklareeritud andmete kohaselt oli kaebaja töötasu 3335 eurot kuus. Kaebaja ja Y kaebaja töötasu suurust ei mäletanud ning deklareeritud summa koosnes nende seletuse kohaselt eelmiste perioodide saamata jäänud töötasudest. Samas ei osanud nad kumbi selgitada, millistest perioodidest ja saamata jäänud summadest kaebajale kontrollitaval perioodil deklareeritud summa moodustus. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Y seletus, mille kohaselt „/…/Töötasud sõltusid sellest kuidas olid Kalev Niidu tujud, kui oli hea tuju, siis maksis X rohkem kui oli paha tuju, siis vähem. Mingit kindlat töötunni tasu või fikseeritud kuupalka X ei olnud/…/“ ei ole tõsiseltvõetav. Eluliselt ei ole usutav ka see, et Y ei mäleta Invest Beacon OÜ ainsale töötajale, kes oli ühtlasi tema tütar, töötasu maksmise asjaolusid. Kuivõrd töötasu maksti väidetavalt sularahas ning ühtegi dokumenti selle kohta ei koostatud, ei ole kaebajale töötasu väljamaksete tegemine ka kontrollitav. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et Invest Beacon OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ja rahalised vahendid kaebajale töötasu maksmiseks. Y seletuse kohaselt pärines sularaha kaebajale palga maksmiseks mõnedelt klientidelt, kes tellisid kontrollitaval perioodil autode dekoreerimist ja tasusid selle eest sularahas, kuid ka selline väide ei ole kontrollitav, sest ühegi kliendi nime Y ei mäletanud. 6.4 Ka kaebaja poolt 22.01.2019 kohtule täiendavalt esitatud dokumendid (kaebaja lepingulise esindaja ja B vahel 11.-17.01.2019 peetud e-kirjavahetus, milles B kinnitab, et suhtles 2014 suvel Invest Beacon OÜ (toonane ärinimi Idea Art Reklaam OÜ) Tallinnas Paldiski mnt-l asunud kontoris Logmi OÜ nimel visiitkaarte ja muid reklaamitooteid tellimas käies kaebajaga ning kaebaja lepingulise esindaja ja C vahel 11.-16.01.2019 peetud e-kirjavahetus, milles C kinnitab, et sai Invest Beacon OÜ osa ostmisest (osaluse omandamise protsess algas 15.05.2014 ja lõppes 10.07.2014) huvitunud OÜ Limre Soutions juhatuse liikmena Y nimekirja töötajatest, kellega võiks koostööd jätkata, milles oli ka kaebaja nimi) ei tõenda kaebaja töötamist Invest Beacon OÜ-s juuli kuni september
3. 6.
4. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebajal ei olnud töösuhet Invest Beacon OÜ-ga ning nimetatud äriühing on alusetult deklareerinud perioodil juuliseptember 2015 kaebajale sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid. Kuna töösuhe puudus, siis on alusetu ka TÕR-is 01.07.2015 vormistatud registrikanne kaebaja töötamise kohta Invest Beacon OÜ-s. 6.6 Mis puudutab kaebaja väiteid, et vastustajal puudus õiguslik alus Invest Beacon OÜ maksusumma vähendamiseks ja töötamise registris oleva kande tühistamiseks, märgib kohus, et

§ 88

lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma käesoleva seaduse §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. Praegusel juhul on maksuotsus tehtud põhjusel, et Invest Beacon OÜ poolt deklareeritud summad ei osutunud maksuhalduri hinnangul õigeks.

§ 95lg-st 1 tulenevalt määrab maksuhaldur maksusumma maksuotsusega.

Kaebaja seisukoht, nagu puuduks maksuhalduril õigus maksusummat vähendada, ei ole kooskõlas seaduse, maksustamise üldise loogika ja kohtupraktikaga. Kui maksuhaldur tuvastab, et maksukohustuslane on maksusumma valesti deklareerinud, on maksuhalduril õigus maksusummat korrigeerida kas suuremaks või väiksemaks. Samuti on maksuhalduril pädevus muuta TÖR-i kannet, kui ta tuvastab maksuotsusega kande aluseks olevate andmete ebaõigsuse (

§ 255p 5).

TÖR on maksukohustuslaste registri alamregister (

§ 251

), mille vastutavaks töötlejaks on maksuhaldur (

§ 17

lg 3) ning mille kande õigsuse eest vastutab kande tegija (

§ 251lg 6).

TÖR-i kanded tehakse

§-s 255 sätestatud alustel ning üheks kande tegemise aluseks on maksuotsus. Vaidlustatud maksuotsusega on maksuhaldur tuvastanud, et Invest Beacon OÜ on alusetult deklareerinud tööjõumakse kaebajale makstava töötasu osas, kuivõrd väidetav töösuhe kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel puudus ning kaebaja suhtes TÖR-is tehtud kanne on ebaõige. Eeltoodust tulenevalt oli maksuhalduril õigus nimetatud kanne tühistada. 6.7 Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul tuleks kohaldada 3-aastast aegumistähtaega ning 5-aastane aegumistähtaeg ei kohaldu. Käesoleval juhul on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et Invest Beacon OÜ esitas teadlikult TSD-des valeandmeid ning jättis tahtlikult esitatud TSD-dest tuleneva maksukohustuse täitmata. Kuivõrd praegusel juhul ei tugine maksuhaldur varjatud tehingu regulatsioonile, vaid maksuhaldur tuvastas, et tegemist on näiliku tehinguga, mida maksustamisel arvesse võtta ei saa (

§ 83

lg 4 ls 1), ei ole asjakohased kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendid, mis puudutasid näiliku tehingu tuvastamise eeldusi olukorras, kus teist tehingut on varjatud. Kuna töösuhtes, mida tegelikult ei toimunud, ei saa tekkida ka maksuõiguslikke tagajärgi kaebajale või kolmandale isikule, siis ei ole sellises olukorras põhjendatud ka välja tuua soovitud maksueelist. Teadlikult näiliku tehingu kajastamine maksuarvestuses ei saa olla juhuslik ning selline asjaolu pidi teada olema ka kaebajale, kuna sellise tehingu eesmärgiks sai olla üksnes kaebajale suurema sünnitus- ja vanemahüvitise võimaldamine. Seega, kuna Invest Beacon OÜ 2015 juuli-september TSD-d sisaldasid valeandmeid, mille esitamine Invest Beacon OÜ poolt toimus tahtlikult ning mille esitamisest oli teadlik ka kaebaja, kohaldub praegusel juhul 5-aastane aegumistähtaeg. 7. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys