← Eesti

1-16-5107/372

Obsah (4)§ 389§ 256§ 394§ 255

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2018. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5107 (13930000093) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani S Pülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse organiseerimise, s.

§ 256lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

13 1-16-5107 Samuti pani S Pülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.

§ 394lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Sellise tegevusega pani O T jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.

§ 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani O T ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani O T ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.

§ 394lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Sellise tegevusega pani A P jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.

§ 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani A P ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani A P ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.

§ 394lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 394 lg 2 p 1,3 järgi Sellise tegevusega pani A E jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.

§ 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani A E ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sellise tegevusega pani V R jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.

§ 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani V R ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 14 1-16-5107 Sellise tegevusega pani I Sjätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.

§ 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav Kar

S § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani I Sülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistuse tekstis viidatud (maksuarvestuse lisa 5): tabelid XX XXXXXXXkäibedeklaratsioonide 4 Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv käibemaks KMD rida 13 sisendkäibemaksu- summa, mis on seadusega lubatud maha arvata KMD rida 5 kauba ühenduse- sisene käive KMD rida 3.1.1 Periood 0% määraga maksustatav käive KMD rida 3 kauba ja teenuse üh.sisene käive kokku KMD rida 3.1 Käibedeklaratsioonide alusel näidatud käive ja käibemaks 1 2 3 01/2012 1 117 191,98 1 030 531,28 905 281,39 280 671,35 -224 759,59 02/2012 2 446 814,62 2 342 153,62 2 164 540,33 287 152,28 -217 651,12 03/2012 888 342,38 701 524,22 493 238,93 383 057,26 -218 166,77 04/2012 1 962 927,02 1 914 980,96 1 819 260,77 347 957,90 -215 411,39 05/2012 1 951 446,90 1 859 563,05 1 680 777,53 333 000,32 -215 476,03 06/2012 2 431 663,39 2 281 266,94 2 113 230,27 300 049,02 -225 471,62 07/2012 909 856,79 643 771,49 463 591,05 257 405,83 -214 856,23 08/2012 953 052,40 860 337,65 733 963,72 323 814,01 -213 501,82 09/2012 2 290 531,53 2 264 410,28 2 180 260,10 371 256,62 -195 817,40 10/2012 2 237 657,87 2 086 961,49 1 950 709,45 358 955,54 -212 735,25 11/2012 2 127 802,42 1 924 686,99 1 801 337,94 282 924,48 -182 957,57 12/2012 159 843,57 104 334,77 72 204,10 267 548,51 -190 052,67 Kokku 19 477 130,87 18 014 522,74 16 378 395,58 3 793 793,12 -2 526 857,46 15 5 6 kohta 1-16-5107 01/2013 2 616 107,41 2 391 821,66 2 055 691,38 261 682,01 -217 066,79 02/2013 2 387 278,00 2 355 337,00 2 148 115,09 314 359,29 -233 266,26 03/2013 607 602,43 530 303,83 222 056,18 305 261,23 -235 110,41 04/2013 1 724 918,62 1 724 918,62 1 624 106,06 362 854,00 -219 000,13 05/2013 1 710 999,51 1 682 650,51 1 598 866,47 336 639,19 -208 966,89 06/2013 741 251,38 676 370,13 470 051,40 242 905,39 -202 990,58 07/2013 2 368 481,00 2 223 584,30 2 042 214,58 102 352,26 -60 084,27 Kokku 12 156 638,35 11 584 986,05 10 161 101,16 1 926 053,37 -1 376 485,33 7 8 01/2012 1 117 191,98 1 030 531,28 02/2012 895 639,28 03/2012 9 Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv käibemaks KMD rida 13 sisendkäibemaksu- summa, mis on seadusega lubatud maha arvata KMD rida 5 kauba ühenduse- sisene käive KMD rida 3.1.1 Periood 0% määraga maksustatav käive KMD rida 3 kauba ja teenuse üh.sisene käive kokku KMD rida 3.1 Maksuhalduri kontrollimise tulemusel arvestatud käive ja käibemaks 10 11 905 281,39 78 936,94 -23 025,18 790 978,28 613 364,99 92 867,79 -23 366,63 888 342,38 701 524,22 493 238,93 190179,63 -25 289,14 04/2012 436 203,02 388 256,96 292 536,77 156 195,86 -23 649,35 05/2012 426 095,59 334 211,74 155 426,22 143 991,77 -26 467,48 06/2012 887 089,27 736 692,82 568 656,15 104 615,76 -30 038,36 07/2012 909 856,79 643 771,49 463 591,05 68 312,52 -25 762,92 08/2012 953 052,40 860 337,65 733 963,72 126 244,08 -15 931,89 09/2012 740 030,57 713 909,32 629 759,14 187 695,28 -12 256,06 10/2012 780 290,31 629 593,93 493 341,89 170 352,78 -24 132,49 11/2012 529 333,86 326 218,43 202 869,38 78 825,26 21 141,65 12/2012 159 843,57 104 334,77 72 204,10 46 687,71 30 808,13 Kokku 8 722 969,02 7 260 360,89 5 624 233,73 1 444 905,36 -177 969,70 16 1-16-5107 01/2013 1 073 191,73 848 905,98 512 775,70 71 664,43 -27 049,21 02/2013 838 844,71 806 903,71 599 681,80 110 890,56 -29 797,53 03/2013 607 602,43 530 303,83 222 056,18 97 899,51 -27 748,69 04/2013 196 020,81 196 020,81 95 208,25 161 639,71 -17 785,84 05/2013 150 475,18 122 126,18 38 342,14 151 128,29 -23 455,99 06/2013 741 251,38 676 370,13 470 051,40 59 721,97 -19 807,16 07/2013 825 689,82 680 793,12 499 423,40 66 305,37 -24 037,38 Kokku 4 433 076,06 3 861 423,76 2 437 538,87 719 249,84 -169 681,80 12 13 14 Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv käibemaks veerg 11 - veerg 6 sisendkäibemaksu- summa, mis on seadusega lubatud maha arvata veerg 10 - veerg 5 veerg kauba ühenduse- sisene käive 9 - veerg 4 kauba ja teenuse üh.sisene käive kokku veerg 8 - veerg 3 0% määraga maksustatav käive veerg 7 veerg 2 Periood XX XXXXXXXpoolt esitatud ja maksuhalduri poolt arvestatud käibe ja käibemaksu vahe (+,-) 15 16 01/2012 0,00 0,00 0,00 -201 734,41 201 734,41 02/2012 -1 551 175,34 -1 551 175,34 -1 551 175,34 -194 284,49 194 284,49 03/2012 0,00 0,00 0,00 -192 877,63 192 877,63 04/2012 -1 526 724,00 -1 526 724,00 -1 526 724,00 -191 762,04 191 762,04 05/2012 -1 525 351,31 -1 525 351,31 -1 525 351,31 -189 008,55 189 008,55 06/2012 -1 544 574,12 -1 544 574,12 -1 544 574,12 -195 433,26 195 433,26 07/2012 0,00 0,00 0,00 -189 093,31 189 093,31 08/2012 0,00 0,00 0,00 -197 569,93 197 569,93 09/2012 -1 550 500,96 -1 550 500,96 -1 550 500,96 -183 561,34 183 561,34 10/2012 -1 457 367,56 -1 457 367,56 -1 457 367,56 -188 602,76 188 602,76 11/2012 -1 598 468,56 -1 598 468,56 -1 598 468,56 -204 099,22 204 099,22 12/2012 0,00 0,00 0,00 -220 860,80 220 860,80 Kokku -10 754 161,85 -10 754 161,85 -1 075 161,85 -2 348 887,76 2 348 887,76 17 1-16-5107 01/2013 -1 542 915,68 -1 542 915,68 -1 542 915,68 -190 017,58 190 017,58 02/2013 -1 548 433,29 -1 548 433,29 -1 548 433,29 -203 468,73 203 468,73 03/2013 0,00 0,00 0,00 -207 361,72 207 361,72 04/2013 -1 528 897,81 -1 528 897,81 -1 528 897,81 -201 214,29 201 214,29 05/2013 -1 560 524,33 -1 560 524,33 -1 560 524,33 -185 510,90 185 510,90 06/2013 0,00 0,00 0,00 -183 183,42 183 183,42 07/2013 -1 542 791,18 -1 542 791,18 -1 542 791,18 -36 046,89 36 046,89 Kokku -7 723 562,29 -7 723 562,29 -7 723 562,29 -1 206 803,53 1 206 803,53 2. KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHAD SÜÜDISTUSE KOHTA 2. KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHAD SÜÜDISTUSE HTA Kriminaalasi saadeti kohtusse üldkorras, kohtus esitasid pooled lühimenetluse taotlused, kohtuasi lahendati lühimenetluses kohtule esitatud süüdistusaktis loetletud tõendite ja kaitseaktides loetletud tõendite alusel. 13.10.2017 toimunud istungil avaldasid süüdistatavad S P, O T, A P ja I. Š, et ei soovi ristküsitlemist kohtus. A Eja V R avaldasid, et soovivad enda ristküsitlemist kohtus ning nende ristküsitlemine viidi läbi. Kohus, kuulanud ära ütlusi anda soovinud süüdistatavad, uurinud süüdistusaktis loetletud ja kohtus avaldatud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, siseveendumuse kohaselt, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus käsitleb esmalt kaitsjate seisukohti, et kõik läbiotsimised põhinevad ebaseaduslikult saadud jälitusteabel, mistõttu sellisel moel saadud tõendid on lubamatud. Põhiseaduse § 33 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Riigikohus on lahendi 3-1-1-93-15 punktis 60, selgitanud, et läbiotsimise (KrMS § 91) kui uurimistoimingu toimetamise üheks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Läbiotsimist saab aga kuriteokahtluse puudumise tõttu ebaseaduslikuks pidada eeskätt siis, kui on alust arvata, et kohtueelne menetleja teadis juba läbiotsimisi määrates ja toimetades, et menetletavat tegu pole aset leidnud või et see pole kuriteona karistatav, või jättis süüliselt tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad faktilised või õiguslikud aspektid. Uurimistoimingu tegemise eelduseks oleva kuriteokahtluse puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex ante, mitte aga ex post. Õiguslikult tähendab kaitsjate seisukoht, et Eesti Vabariigi kriminaalmenetlus justkui toetuks Anglo-Ameerika „Fruit of the Poisonous Tree“ teooriale (ingl tõlgituna „mürgise vilja teooria“), mis kokkuvõtvalt tähendaks, et tõendite kogumise ja informatsioonile jõudmise protsessis peab olema iga lüli seaduslik algusest lõpuni. Näiteks kui tutvustamata ebaseaduslikult kahtlustatavale tema õigusi ja kohustusi, füüsilist jõudu ja ähvardusi kasutades, saadi teavet mõrvarelva asukoha kohta, ei ole ka iseenesest sellise mõrvarelva 18 1-16-5107 leid tõendite ahelas õiguspuul kasvava „mürgise vilja“ tõttu kasutatav. Eesti õigusteoorias ja kohtupraktikas sellist Anglo-Ameerika lähenemist siiani ei kohaldata. Tõepoolest on kohus 20.03.2017 määrusega /KT III tl 139-141/ tunnistanud Pärnu Maakohtu 18.04.2013, 14.05.2013 ja 19.08.2013 määrused, milledega anti luba KrMS § 126-7 sätestatud jälitustoimingute läbiviimiseks, õigusvastasteks ja nende määruste alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud süüdistusaktis märgitud tõendeid /XL tl 84-250, XLI tl 1-97/ prokurör kohtule ei esitanud. Samuti tunnistas kohus 20.03.2017 määrusega /KT III tl 142-144/ õigusvastaseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Haapsalu ringkonnaprokuröri load KrMS § 126-5 nimetatud jälitustoimingute läbiviimiseks alljärgnevalt: 18.04.2013 luba nr XXX; 07.05.2013 luba nr XXX osas, millega lubati jälitustoiminguid koguda andmeid S Pja temaga seotud abonendinumbrite suhtes; 13.05.2013 luba nr XXX; 16.08.2013 luba nr XXX ja nende lubade alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud tõendeid /XXXIX tl 44-87/ prokurör kohtule ei esitanud. Kaitsjate poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid, et prokurör läbiotsimiste aluseks oleva info kas ainult või suures osas just jälitustegevusest sai. Isegi kui sellist infot saadi jälitustoimingutest ja toimetati seejärel kaitsjate viidatud läbiotsimised, ei tohi ajada segamini n-ö „rangeid tõendeid“ (jälitustõendid) ja info põhjal edasiste avalike uurimistoimingute tegemist (läbiotsimised). Seega asjaolu, et kohtumenetluses on lubamatuks tunnistatud kriminaalasjas läbi viidud jälitustoimingud, ei muuda automaatselt kehtetuks menetluses läbi viidud läbiotsimisi, sest kaitsjad ei ole esitanud kohtule tõendeid, et läbiotsimiste ajal oleks olnud äratuntav kuriteokahtluse puudumine. Kohus peatub ka kaitsjate teisel väitel, et läbiotsimised tulnuks teostada eeluurimiskohtunikult taotletud kohtumääruste alusel. Kohus selgitab, et läbiotsimismääruste koostamiste ajal, s.o 23.08.2013 ja 28.08.2013 kehtis KrMS § 91 sätestatud läbiotsimise regulatsioon erineval kujul praegusest, st peale 01.09.2016 jõustunud n-ö „põhiõiguste paketi“ muudatusi. KrMS § 91 lg 2 kehtestas üldreegli - läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2-1 ja 3 loetletud erandeid. Lõikes 2-1 olid sätestatud erandid, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et: 1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või, 2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel. KrMS § 92 lg 3 sätestas, et edasilükkamatutel juhtudel võis läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuli sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või KrMS § 92 lõikes 2-1 nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustas läbiotsimise lubatavaks tunnistamise. KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Kohtule esitatud läbiotsimismäärused 28.08.2013 /XIX tl 190-192/, /XIX tl 202-204/ ja 23.08.2013 /XX tl 126/, /XXXVI tl 90-92/, /XXXVI tl 199-201/ on kõik koostatud läbiotsimiste toimetamisteks kahtlustatavate elu- ja töökohtades, nende kasutatavates sõidukites ning kohas, kus võidi panna kuritegu, toetudes seaduses kehtinud KrMS § 91 lg 2-1 p 1 sätestatud erandile. 19 1-16-5107 Edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus 28.08.2013 /XXXV tl 204-205/ on kehtinud KrMS § 92 lg 3 kohaselt tunnistatud prokuratuuri poolt lubatavaks 29.08.2013 /XXXV tl 205/. Läbiotsimismäärus 23.08.2013 /XXXVI tl 234-235/ on prokuratuuri poolt koostatud KrMS § 91 lg 2-1 p 2 erandi alusel ning määruses /XXXVI tl 234/ on toodud selgelt ka prokuröri põhjendus menetluse hetkel olemas olnud informatsioonilise seisuga: „kuna M H on XX XXXXXXX ja OÜ P T raamatupidaja ning tema kodust aadressil XXXXXXXX XXX XX, XXXXXX, on esitatud OÜ P T novembrikuu 2012 käibedeklaratsioon, võivad tema elukoht ja töökoht olla ka kuriteo toimepanemise kohaks.“ Läbiotsimismäärus 23.08.2013 /XXXVII tl 122-123/ on prokuratuuri poolt koostatud KrMS § 91 lg 2-1 p 2 erandi alusel ning määruses /XXXVII tl 122/ on toodud selgelt ka prokuröri põhjendus: „H N (ik XXXXXXXXXXX) on OÜ P K juhatuse ainuliige alates 26.02.2002. a. Ettevõtte juriidiline aadress on XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. Tegemist on aadressiga, kus toimub maksukelmuse organiseerimine ja juhtimine. Samuti on H N kasutuses sõiduautod MERCEDES-BENZ GL 420 CDI 4MATIC reg nr XXXXXX ja LEXUS RX300 reg nr XXXXXX, millised kuuluvad OÜle P-E ning ta on suhelnud isikutega, keda on alust kahtlustada maksukelmuste toimepanemises. Seetõttu vaivad tema elukohad ja tema kasutuses olevad sõidukid olla ka kuriteo toimepanemise kohaks või mida kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel.“ Kohus ei nõustu kaitsja Rajavere seisukohaga, et läbiotsimismäärus A P’i kohta on põhjendamata. Läbiotsimismääruses 28.08.2013 /XIX tl 190/ on kokkuvõtvalt toodud ära asjaolud, millises kuriteos osalemises prokuratuuri arvates võiks olla määruse koostamise seisuga alust A P’i kahtlustada. Mõistagi on tegemist esialgse seisukohaga ja seetõttu ei saagi see olla väga detailne. Kaitsja on juhtinud kohtu tähelepanu ka asjaolule, et läbiotsimisprotokollis /XIX tl 193200/ on kaitsja arvates ilukirjanduslikku teavet, mis ei ole läbiotsimisprotokolli osaks: meeleolukalt kirjeldatud kuidas A P ei oska väidetavalt menetlejale ette näidata OÜ S ja T kontori asukohta. Kohus selgitab, et läbiotsimisprotokolli osaks on läbiotsimisprotokolli punkt 7, pealkirjaga „Läbiotsimiste käik“ /XIX tl 196/, milles kohtueelne menetleja on kohustatud kajastama läbiotsimise käiku, st selle toimetamist ja kulgemisprotsessi. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta ilukirjandusliku poole osas, vaid asub seisukohale, et tegemist oli aadressil XXXXXXXXX XX, XXXXXXXX, toimunud läbiotsimise protsessi kirjeldusega. Kaitsja Luberg on tõstatanud küsimuse süüdistusaktis prokuratuuri tõendi nr XX osas. Nimelt on kaitsja osundanud, et kriminaalasja toimikus asub läbiotsimisprotokoll /V tl 187194/, mis puudutab S P’i, süüdistusaktis tõendite hulgas puudub läbiotsimismäärus Podžuk’iga seotud kohtades, teiste läbiotsimiste kohta on määrus olemas. Kaitsja on seisukohal, et arvestades lühimenetluse formaati, ei ole võimalik esitada juurde uusi tõendeid, asi lahendatakse kriminaalasja materjalide pinnalt. Seadus näeb kaitsja poolt osundatuna ette ka selle, et KrMS § 268 lg 1 alusel arutatakse asja lühimenetluses ainult süüdistusakti järgi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik üldse otsustadagi, kas läbiotsimine oli seaduslik või mitte. Kaitsja Luberg’i arvates puudub õiguslik alus ehk määrus, läbiotsimisprotokollis on viide KrMS § 91 näitamata ära konkreetset sätet. Tegemist ei saa kaitsja arvetes olla ka trükiveaga süüdistusaktis, sest selle tõendi osas ei ole lahti kirjutatud sõnaliselt, et prokuratuur esitab läbiotsimismääruse, prokuratuur esitas ainult 20 1-16-5107 läbiotsimisprotokolli. Kaitsja Luberg’i seisukoht, mida toetas ka kaitsja Kägi süüdistatava O T puhul /VI kd tl 130-132/on, et neid määrusi ei ole kohtukoosseisu jaoks olemas. Prokurör asus seisukohale, et läbiotsimismäärused on toimikumaterjalides olemas. Läbiotsimismäärus on menetluslik dokument, mitte tõend, süüdistusaktis on viidatud ainult läbiotsimisprotokollile. Kohus leiab, et kaitsja Luberg’i viide KrMS § 268 lg 1 sätestatule, kohtuliku arutamise piiride osas, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, on jätnud kõrvale lühimenetluses kohtulikule uurimise kohta sätestatu ehk KrMS § 237 lõike 4, mille kohaselt kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Tegemist ei ole kriminaaltoimiku välise asjaoluga, pooltel oli võimalik taotleda sellise toimikus olemasoleva tõendi täiendavat uurimist, kui määruse seaduslikkuses või olemasolus on kahtlus (toimikumaterjalides on see olemas V kd tl 185186). Sellist taotlust - kohtutoimikus olemasoleva, kuid süüdistusakti tõendite loetelus loetlemata tõendi uurimiseks kohtule ei esitatud. Kaitsja ei ole seega väitnud, et läbiotsimise aluseks olnud määrust ei ole, vaid ainult viidanud, et prokurör ei ole seda süüdistusaktis nimetanud ja seega kohus seda uurida ei saa. Kohus leiab, et läbiotsimismäärus on menetluslik dokument ja kui kaitsjal on tekkinud kahtlus, et läbiotsimismäärus ei ole seaduslik, on tal õigus taotleda selle uurimist kohtus. Sellist taotlust kohtule esitatud ei ole. Kohus, tutvunud ainult läbiotsimisprotokolliga 28.08.2013 /V tl 187-194/, on tuvastanud, et läbiotsimisprotokollis viidatakse KrMS §-idele 91, 92 ja 146 ning punktis 1 „Läbiotsimise alus“ Lääne Ringkonnaprokuratuuri 23.08.2013 läbiotsimismäärusele, punktis 2 „Läbiotsimise koht“ S Pelukohale aadressil XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX. Läbiotsimine on põhjalikult protokollitud ning teostatud koguni kahe kaitsja juuresolekul. Eeltoodust leiab kohus, et läbiotsimismääruse nimetamata jätmine tõendite loetelus ei ole aluseks läbiotsimise kui menetlustoimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Edasi uurib kohus, kas kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine süüdistatavate poolt. Kõigepealt märgib kohus, et kuivõrd süüdistus on koostatud põhimõttel „ülalkirjeldatud tegevusega“ ja konkreetsete KarSi paragrahvide järgi kriminaliseeritud teod on selgelt eristamata jäetud, on süüdistusest arusaamine ja konkreetsete tegude eristamine raskendatud. Kohus märgib kõigepealt süüdistuse teksti kaldkirjas ja seejärel analüüsib konkreetselt kohtule esitatud tõendeid, mida kohtul on võimalik seostada konkreetse süüdistuse osas kajastatud faktiliste asjaoludega. Kohus märgib koheselt ära, et süüdistuste tõendatuse hindamisel juhindub kohus kohtupraktikas väljakujunenud Riigikohtu otsustes väljendatud seisukohtadest. Riigikohus on lahendis 3-1-1-24-05 punktis 14 selgitanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-80-13 punktis 7.2.1 selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, 21 1-16-5107 mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Teisisõnu tuleb süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Esmalt käsitleb kohus süüdistust, mis on seostud kuritegeliku ühenduse (KÜ) organiseerimisega ja kuritegelikku ühendusse kuulumisega. S Psüüdistatakse selles, et tema lõi kuritegeliku ühenduse, kuhu värbas O T, A P’i, A E’i, V R jaI Sning kellest moodustas püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, s.o suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.01.2012. KarS § 256 lg 1 kriminaliseerib KÜ organiseerimise, lõike 1 kohaselt KÜ loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise. Süüdistuse resolutsioonis on riikliku süüdistaja poolt etteheidetud S P’ile KÜ organiseerimist „ülalkirjeldatud tegevusega“, mis hõlmab ka etteheidetavate KarS § 389-2 lg 2 ja KarS § 394 lg 2 p 3, 4 teokirjelduste virvarri, näitamata ära seejuures KarS § 256 lg 1 koosseisu vastavaid konkreetseid tegevusi. Kohus leiab, et kuritegeliku ühenduse loomine ei ole selline õigustermin, mis sisaldaks endas juba ka konkreetset reaalses elus väljenduvat üldteadaolevat tegu. Süüdistuses ei ole kirjas ühtki konkreetset tegevust, faktilist asjaolu, mis sisustaksid S P`i poolt KÜ loomise. Kohus, uurinud arvukaid tõendeid, mis prokurör on kohtule esitanud, ei leidnud tõendeid, mis kinnitaksid S P’i poolt kuritegeliku ühenduse loomise fakti. Kohus ei ole leidnud vastuseid küsimustele, milline oli S Pjuhtiv ja korraldav panus KÜ loomisel. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel käsitletud tõendite põhjal ei ole leidnud kinnitust, et S Plõi KÜ ja et see oleks toimunud enne 01.01.2012. Ka liikmete värbamise osas KÜ’sse on süüdistuses kirjas vaid sõna „värbas“. Kuna KÜ loomise ajaks on märgitud enne 01.01.2012, kas siis saab järeldada, et ka liikmete värbamine toimus enne seda tähtaega? Kohus leiab, et süüdistuses oleks tulnud „värbamine“ konkreetse sisuga täita - milline oli S P’i plaanipärane tegevus (need konkreetsed teod) eesmärgiga leida KÜ’sse liikmeid ja millises vormis värbamine toimus. Kohus leiab, et juhul kui kohus hakkaks ise kohtule esitatud tõendite pinnalt sisustama S. Podžuk’ile ette heidetud KÜ loomist ja liikmete värbamist, oleks see süüdistuse piiridest väljumine ja ilmselge kaitseõiguse rikkumine. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. S Pkui kuritegeliku ühenduse looja ülesandeks oli ühenduse tegevuse juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises O Tle, A Pile, A Eile, V Rle ja I Sle. Tuleb nentida, et kohtulikul uurimisel ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit S P’i poolt KÜ juhtimise kohta, st kuidas ta kujundas KÜ tahet, millele selle liikmed allusid. Veelgi enam, ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et selline KÜ tahte kujundamine hõlmanuks liikmete allutamist teatud laadi juhtimisstiilile, rääkimata allutamisest rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oleks olnud kindlaks määratud. 22 1-16-5107 Millised olid S P’i korraldused ja juhised ning millal ja kuidas need edasi anti KÜ väidetavatele liikmetele - O T’le, A P’ile, A E’ile, V R’le ja I Šile, süüdistusest ei selgu. Kas süüdistuse esitamise viisist lähtudes peaks välja lugema, et kõik süüdistuses kirjeldatud ja teistele süüdistatavatele süüks arvatud tegevused on toime pandud S P’i juhiste ja korralduste alusel? Kui nii, siis oleks see eeldanud S P’ilt äärmiselt intensiivset tegevust, mille kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Taas kord peab kohus nentima, et süüdistuses on täielikult sisustamata S P’i konkreetsed käitumisaktid, millede toimumist/mittetoimumist oleks kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik hinnata. O T’t, A P’i, A E’it, V R,I Ssüüdistatakse selles, et nemad kuulusid S Ploodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse, kuhu nad olid värvatud ning nendest moodustus püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, so suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. KarS § 255 lõige 1 kriminaliseerib kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise. KÜ’sse peab kuuluma koos juhiga kolm või enam isikut. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole prokurör tõendanud sellise kolmest või enamast isikust koosneva struktuuriga grupi olemasolu KarS § 255 lg 1 mõttes, mis eksisteerib teatava aja ja tegutseb eesmärgiga panna toime üks või mitu rasket kuritegu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-57-09 punktis 13.2 selgitanud, et KÜ peab olema püsiv, st mitte liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus on iseloomulik KÜ’le. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuste poole pürgimist, on võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potentsiaal ei ammendu vaid ühe aktsiooniga (Riigikohtu lahend 3-1-1-127-13 punkt 7). Kohtu hinnangul on süüdistuses etteheidetavate süütegude toimepanemisel KÜ’s võimatu olukord, kus KÜ juhi või liikmete asendumisel kellegi teisega KarS § 389-2 lg 2, § 394 lg 2 p 3, 4 tegude toimepanemine jätkuks samal kujul nagu kirjeldab süüdistus. Süüdistuses ei ole esitatud faktilisi asjaolusid, et KÜ tegelenuks peale piiritletud ajavahemikul maksu- ja rahapesukuritegude toimepanemise veel muude tegevustega, mis lubaks sellist grupiviisilist tegevust pidada pigem ühekordseks aktsiooniks. Prokurör ei ole kohtule esitanud ka materjale, mis kasvõi kaudselt illustreeriksid modus operandi põhimõttest lähtudes varasematest aegadest samaliigiliste kuritegude toimepanemist (nt varasemaid maksuotsuseid, kahtlustatavana ülekuulamisi etc), mis sisustaksid vähimalgi määral koosseisu eelduslikku KÜ püsivust. Ainult A E’i ülekuulamisel (süüdistatava A E’i ütlused 13.10.2017 kohtuistungil /KT VI tl 109-113/) on prokurör ühe küsimusega puudutanud võimalikku varasemat XX XXXXXXX maksumenetlust. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud S P’i poolt kuritegeliku ühenduse loomine, sinna liikmete värbamine ega juhiste ja korralduste andmine KÜ liikmetele. Kuna KÜ olemasolu ei ole tõendamist leidnud, samuti mitte O T, A P’i, A E’i, V R, I. Š’i värbamine KÜ’sse S P’i poolt, ei saanud nimetatud isikud ka kuuluda KÜ’sse. Eeltoodust tulenevalt tuleb S P süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi ja O T, A P, A E, V R, I Ssüüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista. 23 1-16-5107 Edasi uurib kohus, kas süüdistatavate süü nendele süüks arvatavates teistes kuritegudes on tõendatud. Kuigi kohus eelpool leidis, et S P’i süü kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja teiste süüdistatavate süü kuritegelikku ühendusse kuulumises ei ole tõendamist leidnud, uurib kohus, kas süüdistuses kirjeldatud süüdistatavatele ette heidetavad teod täidavad KarS § 389-2 lg 2, § 394 lg 2 p 3, 4 koosseisud. Kohus märgib kõigepealt, et süüdistus on struktureeritud nii, et alguses on kirjeldatud iga süüdistatava poolt toimepandu üldsõnaliselt n-ö ülesannete põhiselt ja seejärel on neid samu tegusid kirjeldatud detailsemalt. Kohus püüab neid erinevaid osi käsitleda võimalusel koos. Süüdistuse järgi S Pkorraldusel soetati ja kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil osaühinguid OÜ P-E, OÜ P T, OÜ S ja T, L A L, FT B I E F, ja MT T L E F, milliseid kasutades loodi raha liikumise kett, kus raha liigub ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõuab lõpuks tagasi XX XXXXXXX kontole. Samuti soetati S Pkorraldusel äriühingud OÜ XXXXXXXX, OÜ XXXXXXXXX ja OÜ XXXXXXX, milliseid kasutati tõe tuvastamise raskendamiseks, s.o näiliste tehingute toimumise tõendamiseks selle kohta, et OÜ S ja T on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt. Süüdistuse kohaselt kõik eelnimetatud äriühingud soetati S P’i korraldusel ja tema korraldusel neid ka kasutati kindlatel süüdistuses nimetatud eesmärkidel. Kohtule esitatud väljatrükist Äriregistri teabesüsteemist XX XXXXXXX kohta seisuga 02.04.2014 /IV tl 81-87/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 24.11.1997 ja kustutati 25.02.2014. XX XXXXXXX (ühendatav ühing) ja XXXXXXXX OÜ (ühendav ühing) ühinesid, ühinemisleping sõlmiti 23.12.2013 ja ühinemisotsus võetud vastu 08.01.2014, ühinemine loeti toimunuks ühendava ühingu registrikaardile ühinemiskande tegemise ja XX XXXXXXX kustutati registrist. Juhatuse liikmed olid 24.11.1997-14.08.2001 M K, 14.08.2001-14.10.2013 K M (ik XXXXXXXXXXX), 14.10.2013-25.02.2014 N F, 16.09.2008-25.02.2014 A E (ik 37006270271). Osanikud olid L I L (Gibraltar) 01.01.2011-17.09.2012, P K E OÜ 22.06.2004-28.12.2012, M K 01.01.2000-26.01.2012, OÜ N V 01.01.2011-25.02.2014, Y H L (Küpros) 28.12.2012-30.09.2013, T F S.A. (Panama) 30.09.2013-25.02.2014, S P 17.09.200211.05.2009. Nõukogu liikmed olid 01.08.2001-01.08.2001 L M ja I K, 02.05.1997-11.09.2008 A E, 01.08.2001-19.05.2011 S P, M K, 11.09.2008-19.05.2011 L V. Tõendist nähtub, et nt XX XXXXXXX osanike ringis on S Polnud perioodil 17.09.200211.05.2009, mis jääb märkimisväärselt varasemaks süüdistuses märgitud ajast. Samuti on täiesti mõistetamatu asjaolu, kuidas S P’i korraldusel soetati äriühing, mille ta on ise endale soetanud 17.09.2002. Samuti pole kohus tuvastanud, et äriühingu soetamine 17.09.2002, st märgatavalt enne süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemise aega, oli kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Tõsi, XX XXXXXXX osanikega, milledeks on erinevad äriühingud: L I L (Gibraltar) 01.01.2011-17.09.2002, P K E OÜ 22.06.2004-28.12.2012, OÜ N V 01.01.201125.02.2014, Y H L (Küpros) 28.12.2012-30.09.2013, T F S.A. (Panama) 30.09.201325.02.2014, on justkui seostatavad S Pvõi tema XXXX N P’ga. Kuid kohus leiab, et süüdistuses ei ole kirjeldatud neid seoseid, faktilised asjaolud S Pseostest läbi XX XXXXXXX nende ärihingutega süüdistuses puuduvad ja kohus ei saa süüdistusest väljumata neid seoseid ise otsima ja seeläbi süüdistust sisustama hakata. 24 1-16-5107 Kohtule esitatud väljatrükist OÜ P T kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV tl 89-93/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 20.01.2002, aadress XXXX X, XXXXXXXX. Juhatuse liikmed 30.01.2002-23.08.2004 A E, 23.08.2004 alates V R, 30.01.2002 alates S P, 05.08.2003 alates O T (ik 47604280308). Osanikud 06.11.2003-03.08.2004 OÜ N V, 06.11.2003-25.05.2011 S P, S ja T OÜ 03.08.2004-31.08.2006, P C I (Bahama) alates 31.08.2006. Asutajad 30.01.2002 S Pja OÜ N V. Süüdistuses toodud OÜ P T seosed S P’iga läbi tema varasema osaluse ja juhatuses olemise (30.01.2002 alates juhatuses, osanik 06.11.2003-25.05.2011, üks asutajatest 30.01.2002) on küll ilmsed, kuid asutamine on toimunud märgatavalt varem enne süüdistuses märgitut ning S Pon ise osaluse soetanud endale, mistõttu jääb arusaamatuks, kellele S P andis korralduse äriühingu soetamiseks kuritegeliku tulu teenimiseks nagu kirjeldab süüdistus. Kohtule esitatud väljatrükist OÜ S ja T kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV tl 94-97/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 30.10.2002, aadress XXXXXXXXX XX, XXXXXXXX. Juhatuse liige alates 30.10.2002 A P (ik 35004250254). Osanik ja asutaja alates 30.10.2002 V I I (Dominica). Süüdistuses on A P’i ülesannete osas kirjas, et olles OÜ S ja T juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, (A P’

  1. i)ülesanne oli äriühingu kontolt sularaha väljavõtmine. Süüdistuses seoses OÜ S ja T soetamisega ühtegi märget pole. Kui A P oli juba alates 2002. aastast selle äriühingu juhatuse liige, kuidas ja millal toimus selle äriühingu soetamine S P’i korraldusel, jääb kohtule täiesti arusaamatuks. Kohtule esitatud väljatrükist FT B I E F’i kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV tl 100-102/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 07.06.2007, aadress XXXXXXXXXX XXXX, Tallinn. 10.09.2007 on vastu võetud lõpetamisotsus. Välismaa äriühingu (emaettevõtja andmed): F T B I (Briti Neitsisaared). Likvideerija alates 10.02.2009 V R. Äriühingu seadusjärgne esindaja N S (snd XXXXXXXXXX, Läti). Filiaali juhataja 07.06.2007-10.02.2009 V R ja V C (snd XXXXXXXXXX, Venemaa). Kohtule esitatud väljatrükist M T L. E filiaali kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV kd 103-104/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 09.04.2009, aadress XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXXX. Välismaa äriühingu (emaettevõtja andmed): M T L. (Briti Neitsisaared). Filiaali juhataja alates 09.04.2009 V R. Äriühingu seadusjärgne esindaja alates 09.04.2009 B P C (snd XXXXXXXXXXX). Kohtule esitatud väljatrükist L A L. E filiaali kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV tl 98-99/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 07.04.2009, aadress XXXXXXXXXX XXXX, Tallinn. Välismaa äriühingu (emaettevõtja andmed): L A L (Briti Neitsisaared). Filiaali juhataja alates 07.04.2009 V R (ik 35106230253). Äriühingu seadusjärgne esindaja alates 07.04.2009 M C S (snd XXXXXXXXXX), Briti Neitsisaared. Süüdistatav V R 24.10.2017 kohtuistungil /KT VI tl 136-138/ andis selgitusi sidemete kohta äriühingutega - L A L, FT B L E f ja MT T L E F’i ja nende esindajaks olemise 25 1-16-5107 kohta. 10 aastat või rohkem tagasi, ütles O S, et tema heal tuttaval, Š V’l, on vaja asutada mingisugune firma, V R on XXXXX kodanik ja XX kodanik, tema on XXXXXXX kodanik ja Eestis peab olema keegi XX kodanik. Kumb nendest tegi ettepaneku, et käime pangas, avame V R nimel – isegi ei mäleta, mis nende firmade nimed olid - ja käis pangas ja sai PIN-kalkulaatorid, paroolid, mis andis V kätte. V’le volitust ei teinud, PINkalkulaatori andmisel oli suusõnaline jutt, et tänu sellele, et V R siin Eestis on XXXXXXX XXXXX kodanik, suusõnaliselt oli jutt. Ka ID-kaardi on andnud Š’i kätte. Ülejäänud asjadega tegeles V ise. Kirjalikke volitusi ei olnud, V pidi ise hakkama firmadega tegelema ja tegeleski. Kohtla-Järvel oli mingisugune õmblustšehh. Äriregistreis märgitud kontaktaadressideks olnud meiliaadresse ei kasutanud. Ilmselt kasutas neid V, temaga oli kokkulepe. Ei ole pärinud kas S Pja Š olid omavahel seotud või tuttavad. Kohus leiab, et V R ütlustest ei tulene ühtki infokildu S P’iga seoses V R osas tema filiaali juhatajaks saamise kohta äriühingutes L A L E f, FT B I E F’is ja MT T L E F’is. Süüdistuses on V R ülesannete osas kirjas, et olles L A L, FT B I E F, ja MT T L E F juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik ja seejärel loetletud ülesanded. Seega on süüdistuses nenditud fakti, et V R oli nimetatud äriühingute juhatuse liige, ühtki seost nende äriühingute soetamisega V R poolt või S P’i korraldusel ja kasutamist kriminaaltulu teenimise eesmärgil, süüdistusest ei nähtu. Kohtule esitatud väljatrükist T OÜ kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 170-171/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 06.07.2010, aadress XXXXXXX XXXX, XXXX alevik, XXX vald, Harjumaa. Tegevusala metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad. Asutaja, juhatuse liige ja osanik alates 06.07.2010 S N (ik XXXXXXXXXXX). Juhatuse liige 06.07.2010-21.07.2010 M B, juhatuse liige alates 19.08.2010 H L. Tunnistaja S N on kirjeldanud /XXXVII tl 167-169/, et tema juurde tuli tänaval inimene, küsis, et kas ta tahab raha teenida, selleks pidi allkirjastama mingisugused dokumendid. Teab ainult selle isiku eesnime, see oli P. Pole aimugi, mis liiki majandustegevusega OÜ T tegeleb. Kirjeldab, kuidas P’ga käisid ettevõtet loomas. Kohtule esitatud väljatrükist OÜ H kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 175-178/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 20.05.1996, aadress XXXXXXXXX XX, XXXXXXX kuni 15.05.2012, XXXXX XXXX, XXXXXXX, 15.05.2013-25.03.2013 ja XXXXXX XXXXX tee XXXXX, XXXXXXX, alates 25.03.2013. Majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala restoranid jm toitlustuskohad. Juhatuse liige alates 25.03.2013 A S (ik XXXXXXXXXXX), 15.05.2012-25.03.2013 E T (XXXXXXXXXXX), 14.03.2006-15.05.2012 J K (ik XXXXXXXXXXX) ja O K (ik XXXXXXXXXXX). Varasematest aegadest on hulgaliselt teisigi juhatuse liikmeid. Osanikud alates 10.05.2012 E T, 20.01.2006-10.05.2012 J K. 13.04.2000-20.01.2006 Y D (ik XXXXXXXXXXX) Tunnistaja E T on rääkinud /XXXVII tl 172-174/ et umbes 2012. aasta märtsis Tallinnas Vanalinnas sai E. T kokku oma vana tuttava E’ga, kes rääkis, et tal oleks ühte käibemaksukohustuslasest äriühingut tarvis, kuid ta ei saa enda nimele seda võtta, sest tal on mingid probleemid seoses sellega. E pakkus 300 eurot, et oleks nõus OÜ H juhatuse liikmeks astuma, millega oli nõus. Nii ettevõttega seotud dokumendid kui pangakonto, internetipangaga seotud paberid ja PIN-kalkulaatori andis E kätte. Samuti käis Maksu- ja Tolliametis mingisugust allkirja andmas seoses OÜga H. Kui paari kuu pärast selgus, et firmal on mingi suur võlg üleval, lasi E’l ennast juhatuse liikme kohalt ära võtta. 26 1-16-5107 Kohtule esitatud väljatrükist OÜ P kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 182-184/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 21.10.2005, aadress 21.10.2005-16.12.2005 XXXXXXXX XX, XXXXX, alates 16.12.2005 XXXXXXXXX XX, XXXXX, rg-kood XXXXXXXX. Juhatuse liige 16.12.2005-12.09.2011 J L (ik XXXXXXXXXXX), alates 12.09.2011 L R (ik XXXXXXXXXXX). Osanik 13.12.2005-02.09.2011 J L, alates 02.09.2011 OÜ N H (rg-kood XXXXXXXX). Tunnistaja L R sõnade kohaselt /XXXVII tl 179-181/ kuskil 2 või 3 aastat tagasi, üks tolleaegne tuttav ütles, et keegi tahab mingis ärihingus juhatuse liikme kohalt ära minna ja palus et L. R asemele läheks. L. R oli nõus, ei uskunud, et see oleks midagi seadusevastast, tuttav oli enne aidanud, aitas ka materiaalselt, kuid OÜ P juhatuse liikmeks saamise eest mingisugust tasu ei saanud. L. R andis sellele tuttavale selleks, et ta teda äriühingu juhatuse liikmeks vormistada saaks, tema palvel oma ID-kaardi koos paroolidega, mille ta hiljem tagastas, koos käidi Endla tänaval Maksuametis, kus L. R pidi mingisugused dokumendid ümber vormistama seoses juhatuse liikmeks asumisega OÜs P. Tuttav ootas niikaua väljas ja tahtis ka, et L. R läheks panka pangakontot vormistama, kuid see käik jäi ära, põhjust ei mäleta, võis olla seetõttu, et L. R vahetas elukohta. Kohus leiab, et S. N, E. T ja L. R ütluste pinnalt selgub väga ilmekalt, et tegemist on n-ö variisikutega, kes vormistati äriühingute juhatuse liikmeteks. Paraku ei ole võimalik selliste „direktorite“ ütlustest ega ühestki teisest tõendist tuvastada, kes isikud äriühingusse vormistas või selle taga seisis? Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et äriühingud soetati S Pkorraldusel ja kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Kohus, uurinud süüdistuses kirjeldatud teiste süüdistatavate ülesandeid, mida nad S P’i korralduste alusel pidid täitma, ei leia, et ühegi süüdistatava ülesandeks oleks olnud äriühingute soetamine. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistuses on nimetatud äriühingute nimed ja väljend „soetati ja kasutati“, ei ole kohtul võimalik ilma süüdistuse piiridest väljumata hakata otsima võimalikke tegevusi ja seoseid erinevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel ning püüda sisustada esitatud tõenditega, kelle milline tegevus ja mis ajal, täitis süüdistuses kirjeldatud tegevuse – S P’i korraldusel soetati ja kasutati äriühinguid. Kohus leiab, et sedavõrd üldsõnaline ja anonüümne süüdistus rikub süüdistatavate kaitseõigust. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et äriühingud OÜ P-E, OÜ P T, OÜ S ja T, L A L, FT B I E F, MT T L E F, OÜ T, OÜ P ja OÜ H oleksid S Pkorraldusel soetatud, süüdistuse pinnalt ei ole aru saadav, kelle poolt või millal sellised soetamised S P’i korraldust täites toimusid. Niisamuti ei ole leidnud tõendamist, et neid äriühinguid kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Maksukelmuse üldkirjeldus süüdistuses on alljärgnev: Kuriteo toimepanemiseks andis S PXX XXXXXXX(registrikood XXXXXXXX, juriidiline aadress XXXXX X, XXXXXXXX) juhatuse liikmele A Eile korralduse esitada tagastusnõude suurendamise eesmärgil ajavahemikus 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli maksuhaldurile XX XXXXXXX käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades esitatud käibedeklaratsioonides reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta OÜlt P T ja reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele G T L (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja G T L (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.
  2. a)selleks, et XX XXXXXXX saaks oma 27 1-16-5107 raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ P T nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ja maksuhaldurilt näilik enammakstud käibemaks tagasi küsida. Süüdistatav A E andis 13.10.2017 kohtuistungil ütlusi /KT VI tl 109-113/ - OÜ P tegeles 2012. aasta algusest kuni 2013. aasta sügiseni rõivatootmisega - ilmastikukindlate rõivaste tootmisega Haapsalu tootmisüksuses. Lisaks sellele oli eraldi üksus Tallinnas, mis tegeles hulgimüügiga - osteti sisse kaupa, sorteeriti, pakendati ringi ja müüdi edasi samamoodi Eestist väljaviimiseks ekspordiklientidele. XX XXXXXXX juhatuse liikmeks asus A Eenda sõnade järgi sügisel 2008, lepingu sõlmis temaga S P. S P oli 2012-2013 tema silmis sisuliselt omaniku esindaja, suhtlesid tihti tootmise ja ettevõtte arengu teemadel. S Pkäest ebaseaduslikke korraldusi ei saanud. Kogu XX XXXXXXX raamatupidamise arvetega tegeles pearaamatupidaja M. H ja kaks raamatupidajat A ja J. Kui kaup oli tulnud lattu, siis kontrolliti üle koguseliselt. Laohoidja tegi oma märkmed arve peale. Juhul kui oli vaja, siis liikus arve ostujuhi kätte, kes kontrollis, kas makse- ja hinnatingimused olid vastavalt kokkulepitule, siis tulid arved tema kätte, lasi silmad üle, et ei oleks juhuslikke vigu. Seejärel raamatupidaja sisestas need arved raamatupidamisprogrammi ja sealt edasi liikusid need tasumise kuupäeval tasumiseks ja andmed pearaamatupidaja jaoks vastavalt maksuandmetesse ja deklaratsioonidesse. Raamatupidaja H oli see, kes kontrollis üle raamatupidamisprogrammi poolt genereeritud käibedeklaratsiooni andmete õiguse ja siis esitas selle. Raamatupidamist peeti ühiselt, ettevõttel oli üks raamatupidamine, kõik arved olid ühes raamatupidamises koos, ei peetud vahet Tallinna ja Haapsalu üksusel. Esmalt märgib kohus, et A E’i ütlustest ei tulene ja kohtule ei ole esitatud ühtegi muud tõendit selle kohta, et S P oleks A E’ile andnud korraldusi esitada käibedeklaratsioonides teadlikult valeandmeid. Edasi on süüdistuses täpsemalt kirjeldatud tegusid, mis maksukuriteo sisustavad. Näitamaks näiliste tehingute toimumist koostati ja allkirjastati OÜ P T juhatuse liikme O T poolt OÜ P T nimelt fiktiivsed arved tekstiilitoodete müügi kohta OÜ-le P-E, misjärel A E teostas nimetatud fiktiivsete arvete alusel XX XXXXXXX juhatuse liikmena aadressil XXXXX X, XXXXXXXX ettevõtte XXXXXXXXXX asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX pangaülekande OÜ P T arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX’s, kirjutades ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. Kaitsja Tuulas esitas kohtule 02.01.2007 sõlmitud müügilepingu OÜ P T ja XX XXXXXXX vahel /XLII tl 253/ millest nähtub, et müügileping on sõlmitud palju aega enne A E’i tööle asumist juhatuse liikmena, lepingu allkirjastaja juhatuse liige K M. Kaitsja väite kohaselt selle lepingu alusel toimus nende kaupade sisseost OÜ’lt P T, millega toimus majandustegevus Tallinnas asukohaga S-S XXX. Selle lepingu alusel esitas OÜ P T arveid OÜle P-E ja viimane teostas makseid. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll 14.02.2014 koos lisadega /XXII tl 61-250, XXIII tl 1-247, XXIV tl 1-250, XXV tl 1-250, XVI tl 1-250, XXVII tl 1-111/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, leitud arveid ja raamatupidamise programmi HansaRaama väljatrükke), mis on mahult ligikaudu 5,5 köidet kriminaaltoimiku materjale, mida pole lahti kirjutatud prokuröri poolt tõendite loetelus vähimalgi määral. Vaatlusprotokolli punktis 4a on kirjeldatud OÜ P T arveid OÜle P-E. 28 1-16-5107 Kohus leiab, et süüdistusest ei selgu, mis perioodi OÜ P T arveid tekstiilitoodete müügi kohta OÜ-le P-E loetakse võltsarveteks, nende arvete kohta ei ole kogu süüdistuses mingisuguseidki faktilisi asjaolusid, mis nimetatud arved tõsikindlalt lubaks tuvastada (ei arvete perioodi, arvete summasid, numbreid). Eelkirjeldatud tõendiga on küll tõendamist leidnud, et OÜ P T on 02.01.2012-05.07.2013 OÜle P-E müügiarveid esitanud, kuid esitatud süüdistuse pinnalt ei saa kohus jaatada, et just need arved olid süüdistuse kohased võltsarved. Vaatlusprotokolli 06.02.2014 lisadega /XX tl 203-226, XXI tl 1-246 ja XXII tl 1-60/ vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, raamatupidaja E J poolt üleantud XX XXXXXXX raamatupidamisdokumente: XX XXXXXXX ja OÜ P T pearaamat perioodil 01.01.2012 kuni 28.08.2013 CD-ROM plaadil (pakend 22). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, on XX XXXXXXX raamatupidamisprogrammi HansaRaama pearaamatu konto nr XXXXX kanded perioodil 02.01.2012-05.07.2013 kohta ja puudutavad OÜ P T poolt esitatud arveid OÜle P-E ning nendes arvetes kajastatud käibemaksu summasid. Vaatlusprotokollist 05.02.2014 /XXXIX tl 107-128/ nähtub XX XXXXXXX Swedbank ASis asuval arvelduskontol nr XXXXXXXXXX on perioodil 01.01.2012-20.09.2013 toimunud XX XXXXXXX poolt mitmed ülekanded. Vaatlusprotokolli punkti 1 kohaselt vaadeldi pangavastuseid 14.03.2013 nr A09.04-200-01/6339-2; 12.08.2013 nr A09.04-20001/18480-2; 20.09.2013 nr A09.04-200-01/20451-2). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, kopeeriti vaatluse käigus XX XXXXXXX Swedbank ASis asuva arvelduskonto nr XXXXXXXXXX väljavõttelt need XX XXXXXXX ülekanded, millised puudutavad arveid tekstiilitoodete müügi kohta OÜ P T poolt OÜle P-E. Vaatlusprotokollis kajastuvad ülekanded perioodil 04.01.2012-06.08.2013. Kohus leiab, et eeltoodud vaatlusprotokollis kajastatud OÜ P T müügiarved ehk XX XXXXXXX ostuarved tekstiilitoodete kohta, on küll vaatlusprotokolliga loetletud ning kajastatud maksuarvestuse 24.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXX koos lisadega 1-5 /II tl 87-127/ lisades 1 ja 2, kuid süüdistuse sisust neid väidetavaid võltsarveid ei leia. On selgelt esile toomata ning seejuures süüdistuse sisus maksuarvestuse kvaliteediga ära näitamata, millised on konkreetsed Käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele mittevastavaid võltsarved. Maksuarvestuse lisades 1 ja 2 on loetletud OÜle P-E väljastatud müügiarvete nimekiri OÜ P T poolt, kuid selliste väidetavate võltsarvete kohta süüdistuses endas igasugused märked puuduvad. Neid lisasid on prokurör süüdistuse tekstis sulgudes nimetanud, kuid erinevalt maksuarvestuse lisast 5 ei ole prokurör lisasid 1 ja 2 süüdistusele lisanud, seega ei ole need süüdistuse osad. Samas ei ole prokurör süüdistuse tekstis neid lisasid märkinud seoses võltsarvetega vaid sisendkäibemaksu deklareerimisega. Seevastu lisa 5, kopeerituna süüdistusse, on kõigest käibemaksudeklaratsioonide (KMDde) koondtabel, mis ei sisalda endas ühtegi konkreetset väidetavat võltsarvet. Seega võib öelda, et süüdistuses räägitakse arvetest, kuid seejuures pole ära märgitud prokuratuuri poolt konkreetseid arveid iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mis lubaksid aru saada, millised arveid mõeldakse ja peetakse võltsarveteks. Kohus ei saa süüdistuse sisu laiendada ega mõelda juurde asjaolusid, mis on sealt välja jäetud, samuti ei pea ka kaitsjad ega süüdistatavad mõistatama või tuletama selliseid põhiasjaolusid maksukuriteo süüdistuse kohta nagu seda on süüdistuse aluseks olevad konkreetsed etteheidetavad võltsarved. 29 1-16-5107 Ühtlasi märgib kohus, et süüdistuse sisus on eksitav prokuröri terminikasutus „fiktiivne arve“, mille asemel tuleks juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-133-13 punktis 25 toodust „fiktiivne arve“ asemel kasutada üheselt mõistetavat terminit „võltsarve“ ja vajadusel ka mõistet „näilik tehing“, eristades seejuures sellist näilikku tehingut, millega varjatakse teist tehingut. Kohus märgib järgnevalt, et süüdistuses jätkub tegude kirjeldus, kus konkreetset(
  3. id)käitumisakti(
  4. e)tuvastada ei ole võimalik: A Eteostas fiktiivsete arvete alusel (milliseid arveid konkreetselt süüdistuse kohaselt tuvastada ei ole võimalik) pangaülekandeid – ka pangaülekannete teostamise kohta puuduvad igasugused konkretiseeritud asjaolud periood, summa vms. Seejärel O T koostas ja allkirjastas I P nimelt aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõttele G T L (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), ettevõttele T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja ettevõttele G T L (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a). Kohus, uurinud süüdistuse teksti tervikuna, leiab, et süüdistusest eespoolt (O .T ülesannetega seonduvalt) nähtub, et need arved olid koostatud XX XXXXXXX nimelt. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll 12.02.2014 /XX tl 227-235/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, raamatupidaja E J poolt üleantud XX XXXXXXX raamatupidamisdokumente) XX XXXXXXX ja OÜ P T pearaamatut perioodil 01.01.2012 kuni 28.08.2013 CD-ROM plaadil (pakend 22). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, on XX XXXXXXX raamatupidamisprogrammi HansaRaama pearaamatu konto nr XXXXX kanded perioodil 08.02.2012-10.07.2013 kohta ja puudutavad XX XXXXXXX poolt äriühingutele G T L (08.02.2012-13.02.2012), T S L (02.04.2012-21.11.2012) ja G T L (07.01.201310.07.2013) esitatud arveid. Maksuarvestuse lisas 3 on loetletud XX XXXXXXX müügiarved Läti äriühingutele G T L ja T S L ja lisas 4 XX XXXXXXX müügiarved Läti äriühingule G T L, kuid selliste väidetavate võltsarvete faktiliste andmete kohta süüdistuses endas igasugused märked puuduvad. Neid lisasid on prokurör süüdistuse tekstis sulgudes nimetanud, kuid neid ei ole süüdistusele lisanud, seega ei ole need süüdistuse osad. Samas ei ole prokurör süüdistuse tekstis neid lisasid märkinud seoses võltsarvetega, vaid XX XXXXXXX poolt käibedeklaratsioonides kauba müügikäibe näitamisega. Seega võib öelda, et süüdistuses räägitakse arvetest, kuid seejuures pole ära märgitud prokuratuuri poolt konkreetseid arveid iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mis lubaks aru saada, millised arveid mõeldakse. Käekirjaekspertiisi aktist nr XXXXXXXXXX 13.01.2014 /XXXIX tl 1-43/ nähtub eksperdiarvamus: 1), 2) ekspertiisiks esitatud XX XXXXXXX poolt äriühingutele G T L, T S L ja G T esitatud arvetel ja pakkenimekirjadel; I P 'i nimelt koostatud avansiaruannetel ja lähetusaruannetel ning CMRidel (lahtris nr 19 alumises osas) allkirjad tõenäoliselt on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt; 3) ekspertiisiks esitatud XX XXXXXXX poolt äriühingutele G T L, T S L ja G T esitatud arvetel ja pakkenimekirjadel; I P’i nimelt koostatud avansiaruannetel ja lähetusaruannetel allkirjad ning CMRidel käsikirjalised tekstid ja allkirjad tõenäoliselt ei ole kirjutatud I P k’i ega S Ppoolt, vaid tõenäoliselt on kirjutatud O T poolt. 30 1-16-5107 Kaitsja Kägi esitatud OÜ Mustamäe Polikliiniku 13.07.2016 tõendist /XLII tl 223 pöördel/ (kaitseakti lisa 1) nähtub, et I P omab kroonilisi haigusi: XXXXXXXXXXX XXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXX XXXX ja XXXXXXXX XXXXXXXXXXX. Kaitsja Kägi on avaldanud seisukoha, et kroonilise haiguse XXXXXXX tõttu on I P teinud võimalikuks O T’l enda eest dokumente allkirjastada ja alla kirjutada saatedokumendid. Seega volitatud isikuna on O T kirjutanud alla. Seega ei ole vaidlustatud, et süüdistuses nimetatud dokumendid allkirjastas J. P’i asemel O T. Kohus leiab, et kaitsja poolt esitatud J. P’i terviseseisundit kajastav tõend ei andnud O T’le volitusi nimetatud dokumente J. P’i nimelt allkirjastada. Kohtule jääb arusaamatuks, mida tähendab väide, et terviseseisundi tõttu tegi J. P O T’l võimalikuks nimetatud dokumendid tema eest allkirjastada. Ühtki tõendit, mis näitaks, et J. P on sarnase volituse O T’le andud, esitatud ei ole. Süüdistuse osas, kus kirjeldatakse kuritegeliku ühenduse liikmete ülesandeid, arvatakse O T’le ka süüks, et ta koostas ning kinnitas tasumiseks fiktiivsed 20%-list käibemaksu kajastavaid arveid OÜ S ja T nimelt OÜ-le P T . Seejärel teostas O T aadressilt XXXXXXX XXXX, XXXXXXX OÜ P T juhatuse liikmena pangaülekanded OÜ-le S ja T arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas, kirjutades samuti panga ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll 23.04.2014 koos lisadega /XXX tl 133-250, XXXI tl 1-250, XXXII tl 1-250, XXXIII tl 1-250, XXXIV tl 1-250, XXXV tl 1-78/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, leitud OÜ P T arveid OÜle P-E ja sama perioodi raamatupidamise programmi HansaRaama väljatrükke), mis on mahult ligikaudu 5 köidet kriminaaltoimiku materjale, mida pole lahti kirjutatud prokuröri poolt tõendite loetelus vähimalgi määral. Vaatlusprotokollis punktis 4a on kirjas OÜ S ja T OÜle P T , mis on esitatud igakuiselt perioodil jaanuar 2012-august 2013. Taaskord ei ole süüdistuses kirjas, mis perioodil O T OÜ S ja T nimelt OÜ’le P T arveid koostas, seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas eelnimetatud vaatlusprotokollis kajastatud arvetel on seost süüdistusega. Kohtule pole ka esitatud tõendeid, et need arved oleksid koostatud O T poolt. MTA 09.05.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS’ile ja Swedbank ASi 29.05.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX tl 48-52/ nähtub, O T omas allkirjaõigust OÜ P T arvelduskonto XXXXXXXXXXXX juures alates 02.09.2004. Süüdistuse tekstist ei selgu, kas O T teostas pangaülekandeid OÜ P T juhatuse liikmena OÜ P T arvelt, ei ole märgitud arve numbrit, millelt ülekanded teostati, pangaülekannete tegemise aega ega summasid. Kaitsja P. Rajavere avaldas, et OÜ P T maksed OÜ S ja T kontole /XXXIX tl 151/- 12.04 selgitus laenuleping, 13.04- selgitus laenuleping osaliselt, /XXXIX tl 153/- 27.04 selgitus laenuleping osaliselt, /XXXIX tl 154/- 11.05 - selgitus- laenuleping osaliselt / XXXIX tl 171/- 26.10-viitega laenuleping 22.10.2012, 29.10-viitega laenuleping 22.10.2012; /XXXIX tl 178/ 28.12- selgitusega laenuleping 22.10; /XXXIX tl 180/- 17.01 – selgitusega laenuleping; /XXXIX tl 184/- 22.02- selgitusega laenuleping ja /XXXIX tl 31 1-16-5107 191/ 29.04 selgitusega laenuleping – kogumis tõendavad laenusuhet, millega OÜ P T oli laenanud raha, laenusummas 356 000 eurot, millest osa tagastati sularahas. Süüdistuses on ette heidetud ülekannete tegemist, mille selgituseks oli kirjutatud arve number, süüdistuses pole sõnagi ülekannetest, kus oleks kirjas selgituseks laenuleping. Kaitsja esitatud tõenditest nähtub, et selliseid ülekandeid oli. Kohtule esitatud läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 koos fototabeliga /VI tl 133-150/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine O T töökohas aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, millega leiti elutoast kööginišiga osast pliidi kohal oleva kubu seest mälupulgad (tõkend nr XXXXXXXXX BROOKS) ja asitõendi vaatlusprotokollist 03.09.2013 lisadega 1-103 /VI tl 152-VII tl 34/ millega vaadeldi mh mälupulkasid, mis sisaldasid ka dokumendipõhjasid sellistele laenulepingutele OÜ P T laenuandja ja OÜ S ja T laenusaaja vahel. Prokurör ei ole esitanud tõendeid, et laenulepingud olid fiktiivsed. A Pi juhitava ettevõtte OÜ S ja T arvelduskontolt kanti raha edasi L A L arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank AS Eesti Filiaalis, kirjutades panga ülekandeid tehes selgitusse „laenu tagastamine, vastavalt korrald.“, millele järgnes perioodil 02.01.2012 kuni 25.05.2012 selgitus „OÜ T arve“, perioodil 25.05.2012 kuni 28.01.2013 selgitus „OÜ P tellim.“ ja perioodil 04.02.2013 kuni 12.07.2013 selgitus „OÜ H arve“, millele omakorda järgnes arve või tellimuse number ning kauba (särgid, püksid, rihmad jne) nimetus, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. Selles lõigus on kirjas umbisikuliselt „kanti“. Süüdistuse tervikteksti lugedes selgub, et selle ülekande tegemine on samuti süüks arvatud O T’le aadressilt XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. MTA 09.05.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 29.05.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 48-52/ nähtub, et A P omas allkirjaõigust OÜ S ja T arvelduskonto XXXXXXXXXXXX juures alates 16.12.2002. Süüdistuses ei ole näidatud üle kantud summasid. Samuti ei ole süüdistuses kirjas, mis on need faktilised asjaolud, mis seovad aadressi T XXXX T ja O T’t nende ülekannetega. Kaitsja Rajavere esitatud rendileping 29.11.2004 koos lisadega /XLII kd tl 204-206/ kinnitab, et OÜ P K Eesti (esindaja H N) rentis ruume lisaks teistele ka A P’i juhitavale OÜ’le S ja T T XX, T. OÜ P K E rendiarved OÜle S ja T /VI tl 182, tl 189, tl 190, tl 191, tl 192, tl 193, tl 195, tl 196/ tõendavad OÜ S ja T poolt ruumide ja sisustuse rentimist, OÜ S ja T õigust vallata ja kasutada XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, kontoriruumi. L A L arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank AS Eesti Filiaalis laekunud summad kanti Tallinnas, aadressil T XXXX O T poolt edasi FT B I E F’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas. Ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. Läbiotsimine toimus 28.08.2013.a aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. V R juhitava FT B I E F’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas laekunud summad kanti Tallinnas, aadressil T XXXX O T poolt edasi MT T L E F’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas. Ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. Läbiotsimine toimus 28.08.2013.a aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. 32 1-16-5107 V R juhitava MT T L E F’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas laekunud summad kanti Tallinnas, aadressil T XXXX O T poolt edasi XX XXXXXXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbangas. Ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. Läbiotsimine toimus 28.08.2013.a aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. MTA 09.05.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 29.05.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 48-52/ nähtub, et V R omas allkirjaõigust FT B I E F’i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX juures alates 26.02.2008, L A L E filiaali arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX juures alates 13.04.2009 ning MT T L E F’i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX juures alates 14.04.2009. V R ütlustega 24.10.2017 kohtuistungil /KT VI tl 136-138/ selgitas seoses äriühingute L A L, FT B L E f ja MT T L E F’i raha ülekannete kohta pangakontoris või internetis, et tema ei tunne internetti, ei kasuta seda, need võimalused jäävad ära. Pangakontoris võibolla tuttava O S’iga kunagi käis, see oli mitu, mitu aastat tagasi, ei mäleta. Oli selline moment veel, et pangas tehes ülekandeid, arveldusi makstes, tulles panka, V R käest mitu aastat tagasi üks uus pangatöötaja küsis gaasiarvega seoses, et kas V R maksab raha firma arvelt või enda arvelt. V R küsis, et mis firma arvelt, siis pangatöötaja luges talle ette, et tema nimel on neli firmat. V R ütlustest ei tulnud välja ühtki seost seoses eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmeks oleku, nendele äriühingute pangakontode ja Maksuameti kontode avamiste ning O T vahel. Süüdistus seostab L A L, FT B I E F’i, M T L E ülekannete teostamist O T poolt internetipulgaga Huawei, millise abonendinumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust Tallinnas, aadressil T XXXX . Kohus märgib, et süüdistuses ei ole ära näidatud ülekannete teostamise aegu, ülekannete summasid ega seda, milline faktiline asjaolu seob kõiki süüdistuses märgitud ülekandeid aadressiga T XXXX T ning O T’ga. Internetpulka Huawei abonendinumbriga XXXXXXXX oli võimalik kasutada ükskõik kelle poolt igapool, kus oli mobiilsidevõrk. Vaatlusprotokolliga 18.09.2013 /VII tl 179-180/ vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise käigus aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, elutoast kööginišiga osast leitud pliidi kohal oleva kubu seest leitud Tele2 interneti andmesidemodemit Huawei EE1752 IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXX (seerianumbriga XXXXXXXXXXXXXXXX), milles Tele2 SIM-kaart nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX abonendinumbriga XXXXXXXX. Andmesidemodemi korpusel kleebitud number „XXXX“ ja Tele2 SIM-kaardi ümbris abonendinumbrile XXXXXXXX. Kohus leiab, et see tõend kinnitab faktilist asjaolu, et internetipulk Huawei, millise abonendinumber on XXXXXXXX, leiti läbiotsimise käigus XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. Tõenditega on tuvastatav, et on sooritatud ridamisi pangaülekandeid erinevate äriühingute vahel ja kasutati Huawei musta värvi internetipulka model E1752, Tele2 SIM-kaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, abonendinumbriga XXXXXXXX. Kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, kes oli see isik kelle korraldusel loodi raha liikumise kett või kes tegi need ülekanded. Süüdistuses kasutatakse umbisikulisi väljendeid „kasutati“, „loodi“ ja 33 1-16-5107 „raha liigub“ ja „jõuab lõpuks tagasi“, seega tegevus on konkretiseerimata, umbisikuline ja tõenditega sidumata. Läbiotsimisprotokollis 28.08.2013 koos fototabeliga /VI tl 133-150/ on kontoriruumide üldise paigutuse kohta T XX, T, ainult napp kirjeldus, mis selgelt lubab eristada kahte erinevat osa ning koos tunnistaja H N 28.08.2013 ülekuulamisprotokolliga /XXXVII tl 119-121/ tekitab küsitavusi, millised äriühingud ja isikud on seotud nimetatud kontoriruumidega. Tunnistaja H. N andis ütlusi, et OÜ P K E tegeleb: kinnisvara ostumüügiga, enda haldusalas olevate objektide haldamisega, hooldamisega, rentimisega. OÜ’l P K E on 4 renditavat objekti, sh T tn XXXX, T; OÜs P K E töötab H. N üksinda, kontor asub juriidilisel aadressil T tn XXXX T. T tn XXXX T on kokku 3 ruumi ja 3 töölauda. Pidevalt istub kohapeal O T, kuid milline äriühing talle palka maksab, seda ei tea. Nimetatud aadressil käib inimesi palju, kuid kes nad on või milliste äriühingute nimel nad tegutsevad, seda ei tea. OÜ P K E on teinud T tn XXXX, T, aadressil mitmete erinevate äriühingutega rendilepinguid. Kohtule esitatud rendilepingust 29.11.2004 koos lisadega /XLII tl 204-206/ nähtub OÜ P K E (esindaja H N) ja OÜ S ja T(esindaja A P) vahel rendilepingu T XX ühiskasutuses kontori üürimiseks, mis oli OÜ S ja T juhataja tegevuskohaks. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel uuritud tõendid ei kinnita, et O T, töötades või viibides T XXXX T ruumides omas või kasutas leitud esemeid, sh interneti andmesidemodemeid. Ainuüksi ühes ruumis viibimine millegagi ei tekita omandiõigust või määra kindlaks valdust, kuuluvust ega kasutamist. Kohtule esitatud isikulistest tõenditest ei anna ühegi äriühingu seaduslik esindaja ütlusi S P’i või O T suhtes või mõne teise süüdistatava suhtes, mis näitaks kuritegelikku tegevust nagu seda kirjeldab süüdistus. Seega ei ole võimalik omistada O T’le Tele2 abonendinumbri XXXXXXXX või üldse mobiilse internetipulga kasutamist. Seega on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse juhi S Pkontrolli all olevate ettevõtete kontodel toimus raha ringlus, kus ülekanded liikusid ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõudsid lõpuks tagasi algallikasse, so XX XXXXXXX arvelduskontole Swedbangas. Kohus juba eespool avaldas, et ei ole leidnud tõendamist loetletud ettevõtete S P’i kontrolli all olemine. Süüdistuses kirjeldatud tegevuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada raha ringluse olemasolu. Kui süüdistuses ei ole kirjas arvelduskontode numbreid, ülekannete tegemiste aegu, summasid, mis liikusid, siis kohus ei saa kontrollida, millise konkreetse raha liikumisega raha ringlust sisustatakse. Kohus leiab, et selleks, et üldse saaks süüdistuses väidetud raha ringluse toimumist kontrollida, oleks see ringlus pidanud olema detailselt lahti kirjutaud, vaid nii oleks ajaliselt ja summaliselt võrreldes võimalik selgusele jõuda, kas raha ringlus nimetatud äriühingute kontodel toimus. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, rentis XX XXXXXXX perioodil 01.01.2012 kuni 28.02.2013 AR A AS-lt ladu aadressil S-S XXX, T, mille kohta on XX XXXXXXX ja AS AR A vahel 01.09.2007 sõlmitud logistikateenuste osutamise leping nr XXXXX. Kaitsja Tuulase esitatud 01.09.2007 sõlmitud logistikateenuste osutamise lepingust nr XXXXX XX XXXXXXX ja AR A AS vahel /XII tl 239-244/ nähtub, mille alusel rentis XX XXXXXXX (allkirjastaja juhatuse liige K M) ladu Tallinnas asukohaga S-S XXX, Tallinnas toimuva majandustegevuse jaoks. 34 1-16-5107 See tõend näitab, et süüdistuses nimetatud leping XX XXXXXXXja AR A AS vahel on sõlmitud enne 01.01.2012. Süüdistuses on lepingu sõlmimist näiliste tehingute toimumise näitamiseks ette heidetud OÜle P-E, sellisele äriühingule aga (kahtlustust)süüdistust esitatud ei ole. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist perioodil 09.04.2013 kuni 28.08.2013 rentis OÜ S ja T ladu OÜ-lt V, asukohaga K XXX, T. Asitõendi vaatlusprotokoll 21.11.2013 lisadega /XX tl 11-17/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel kahtlustatava A P’i (ik 35004250254) kasutatud sõidukis PEUGEOT PARTNER KAUBIK, rg-märk XXXXXX, leitud ja ära võetud tähtsust omavaid dokumente - tõkend nr XXXXXXXXX). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt oli nende hulgas mitteeluruumide üürileping nr XXXXXXXXXX, OÜ S ja T ning OÜ V, allkirjadeta (lk 20). A P’i ülesandeks on süüdistuses märgitud sõlmida OÜ S ja T nimelt K tee XXX, T, lao kasutamise leping. Süüdistust ei ole esitatud OÜ’le S ja T ega kohtule pole tõendina esitatud A P’i poolt OÜ S ja T nimel sõlmitud (allkirjastatud) rendilepingut OÜga V K tee XXX, T, laoruumide kasutamiseks. Lisaks sellele koostas O T ja allkirjastas I P nimelt 13.02.2012.a kuupäeva kandvad kaks rahvusvahelise autotranspordi saatelehte (edaspidi CMR´
  5. i)tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele G T L; lisaks 09.04.2012.a, 15.05.2012.a, 28.06.2012.a, 03.09.2012.a, 04.10.2012.a ja 21.11.2012.a kuupäeva kandvad kaksteist CMR´i tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele T S L ning 09.01.2013.a, 14.02.2013.a, 15.04.2013.a, 22.05.2013.a ja 10.07.2013.a kuupäeva kandvad kümme CMR´i tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele G T L. Kohtule on esitatud järgmised rahvusvahelise autotranspordi saatelehed (CMRid): 14.02.2013 /II tl 186/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja OÜ P ja I T, 24 kaubaalust (583 kasti) kogumassiga 14 922 kg. 33 897 meeste pükse 566 kasti ja 6 144 rihma 17 kasti, kättesaamine 14.02.2013, tempel SIA O B. CMR 14.02.2013 /II tl 187/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja KV T OÜ, 17 kaubaalust (347 kasti) kogumassiga 7 928 kg. 22 129 meeste särgid 314 kasti ja 1 016 meeste joped 33 kasti, kättesaamine 15.02.2013, tempel SIA O B. V käsikirjaline märkus, et ei osalenud laadimisel. CMR 15.04.2013 /II tl 188/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja OÜ A AR, 21 kaubaalust (365 kasti) kogumassiga 8 796 kg. 25 239 meeste särgid 345 kasti ja 723 meeste joped 20 kasti, tempel SIA O B. CMR 15.04.2013 /II tl 189/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja OÜ F, 22 kaubaalust (557 kasti) kogumassiga 14 345 kg. 32 264 meeste püksid 539 kasti ja 7 081 rihmad 18 kasti, tempel SIA O B. CMR 22.05.2013 /II tl 190/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 23 kaubaalust (628 kasti) kogumassiga 15 302 kg. 36 121 meeste püksid 612 kasti ja 5 921 rihmad 16 kasti. CMR 22.05.2013 /II tl 191/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS K, 22 kaubaalust (296 kasti) kogumassiga 7 200 kg. 19 917 meeste särgid 269 kasti ja 868 meeste joped 27 kasti, kättesaamine 23.05.2013. 35 1-16-5107 CMR 10.07.2013 /II tl 192/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 21 kaubaalust (377 kasti) kogumassiga 9 369 kg. 27 157 meeste särgid 359 kasti ja 674 meeste joped 18 kasti, kättesaamine 11.07.2013, tempel SIA O B. CMR 10.07.2013 /II tl 193/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 22 kaubaalust (550 kasti) kogumassiga 13 800 kg. 31 513 meeste püksid 537 kasti ja rihmad 4 868 rihmad 13 kasti, kättesaamine 11.07.2013, tempel SIA O B. R b p (XXXX XXXXXXXXX) 08.01.2014 kirjast koos tõlke ja lisadega /III tl 68-69/ nähtub, et R B P (XXXX XXXXXXXXX)on edastanud CMRide koopiad: CMR 13.02.2012 /III tl 70/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile E iela XX, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS H AB, 24 kaubaalust (608 kasti) kogumassiga 15 458 kg. 35 855 meeste püksid 593 kasti ja 7 753 rihmad 15 kasti, saaja SIA S; CMR 13.02.2012 /III tl 71/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile E iela XX, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS H AB, 17 kaubaalust (315 kasti) kogumassiga 6 767 kg. 18 882 meeste särgid 292 kasti ja 961 meeste joped 23 kasti, saaja SIA S; CMR 09.04.2012 /III tl 72/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela XX, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 23 kaubaalust (592 kasti) kogumassiga 14 998 kg. 34 940 meeste püksid 575 kasti ja 7 591 rihmad 17 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 15.05.2012 /III tl 73/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS M, 17 kaubaalust (17 kasti) kogumassiga 6 874 kg. 18 724 meeste särgid 287 kasti ja 1 162 meeste joped 35 kasti, saaja SIA S; CMR 15.05.2012 /III tl 74/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS M, 24 kaubaalust (602 kasti) kogumassiga 15 013 kg. 34 594 meeste püksid 584 kasti ja 8 234 rihmad 18 kasti, saaja SIA S; CMR 28.06.2012 /III tl 75/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 18 kaubaalust (288 kasti) kogumassiga 6 176 kg. 17 203 meeste särgid 263 kasti ja 842 meeste joped 25 kasti, saaja SIA S; CMR 28.06.2012 /III tl 76/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja T OÜ, 23 kaubaalust (638 kasti) kogumassiga 16 170 kg. 37 678 meeste püksid 625 kasti ja 6 087 rihmad 13 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 21.11.2012 /III tl 77/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk 179TVJ ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja OÜ A G, 17 kaubaalust (331 kasti) kogumassiga 7 371 kg. 20 403 meeste särgid 302 kasti ja 898 meeste joped 29 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 21.11.2012 /III tl 78/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja z/s L, 24 kaubaalust (578 kasti) kogumassiga 16 107 kg. 36 882 meeste püksid 578 kasti ja 6 354 rihmad 14 kasti, saaja SIA S; 36 1-16-5107 CMR 04.10.2012 /III tl 79/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 18 kaubaalust (354 kasti) kogumassiga 7 639 kg. 21 846 meeste särgid 331 kasti ja 739 meeste joped 23 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 03.09.2012 /III tl 80/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 24 kaubaalust (603 kasti) kogumassiga 15 321 kg. 35 323 meeste püksid 587 kasti ja 7 698 rihmad 16 kasti, saaja SIA S; CMR 03.09.2012 /III tl 81/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS K, 17 kaubaalust (318 kasti) kogumassiga 7 064 kg. 19 057 meeste särgid 280 kasti ja 1 219 meeste joped 38 kasti, saaja SIA S; CMR 04.10.2012 /III tl 82/ (loetamatu) poolt on saadetud äriühingule (loetamatu) aadressile (loetamatu), veokiga rg-märk (loetamatu) ja haagisega rg-märk (loetamatu), vedaja AS K, (loetamatu), saaja (loetamatu); CMR 03.09.2012 /III tl 84/ XX XXXXXXXpoolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rgmärk XXXXX, vedaja V T OÜ, 24 kaubaalust (603 kasti) kogumassiga 15 321 kg. 35 323 meeste püksid 587 kasti ja 7 698 rihmad 16 kasti, saaja SIA S. Vaatlusprotokolli 13.02.2014 koos lisadega /XXVII tl 112-251, XXVIII tl 1-251, XXIX tl 1-250, XXX tl 1-132/ punkti 4c kohaselt vaadeldi mh XX XXXXXXXCMR’ide koopiad ja originaale: 1. P-E L; G T L; OÜ V T; XXXXXX/XXXXX; 09.01.2013; E XX; 2. P-E L; G T L; AS K L; XXX XXX/XXXXX; 09.01.2013; E XX. Eelkirjeldatud CMRid tõendavad, et süüdistuses näidatud CMRid on koostatud, märgitud on kaubakogused, saatja ning saaja andmed vajalike rekvisiitidega. Kuna tõendamist pole leidnud vastupidine, asub kohus seisukohale, et eelloetletud CMRid tõendavad XX XXXXXXX poolt nendes nimetatud kauba eksporti Eestist Lätti vastavale ostjale. Nimetatud vedude teostamiseks telliti O T poolt veokid, millistele laeti peale tekstiilitooted I S poolt. O T ülesandeks on süüdistuses kirjutatud – korraldada XX XXXXXXX nimelt tekstiilitoodete vedu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. Veokite laadimine toimus ladudes aadressidel S-S XXX, Tallinn ja K tee XXX, T ning toimetati Läti Vabariiki aadressil E XX, R asuvasse SIA S kuuluvasse lattu (perioodil 13.02.2012 – 09.01.2012) ja aadressil R XXX, R asuvasse SIA O B kuuluvasse lattu (perioodil 14.02.2013 – 10.07.2013). Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et veokid telliti O T poolt või et selline tegevus olnuks tema ülesanne KÜ liikmena. MTA 10.09.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Elion Ettevõtted ASile ja Elion Ettevõtted ASi 11.09.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXX /II tl 62-65/ ning sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 22.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXXX /II tl 66/ nähtub, et 05.07.2013 kell 15:24:23 e-posti aadressilt XXXXXXXXXXXXX saadetud e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXX e-kiri sisuga: ,,Soovime tellida 10.07.2013 või 11.07.2013 (sõltub transpordi olemasolust) aadressile K tee XX, T 2 (kaks) 13,5m haagisega autot, küljelt avaneva tendiga 37 1-16-5107 tekstiilitoodete veoks Riiga, aadressile R iela XXX, R, L XXXXXXX. Lugupidamisega, OU P-E, tel XXXXXXXX". Tunnistaja V L 29.10.2013 ütlusest /XXXVII tl 202-205/ selgus, et: „Ühel korral anti üks Läti number, kui vedu toimus R iela XXX lattu, Riia. See oli 10.07.2013 vedu. Lätis oldi 11.07.2013. Seal oli kauba maha laadimisega probleemid. Algul öeldi, et

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.