Obsah (9)

§ 230§ 162§ 174§ 175§ 144§ 172§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2020, Tallinn, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-19

§ 230

lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle 4 kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. 13.

1. Riigikohus on 23.03.2016 lahendi nr 3-2-1-3-16 punktis 11 leidnud, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel. 13.
2. Kohus selgitas kostjale 13.12.2019 e-kirjas 23.03.2016 Riigiohtu lahendi nr 3-2-1-3-16 punktis 11 märgitut ning andis võimaluse teatada, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Samuti kohustas esitama nimetatud väidet kinnitavad tõendid. Kohus selgitas kostjale, et juhul kui ta andmeid ei esita, eeldab kohus, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal Realty Agent Estonia OÜ esindaja. 13.
3. Kostja 27.12.2019 seisukohas andmeid ei esitanud ja leidis, et vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 2016/679 ei saa kostja avaldada erafirmade ja –isikute andmeid isikute loata ning kolmas isik, kes sõidukit kasutas luba ei andnud. 13.
4. Osundatust tulenevalt pidi kostja sõiduki omanikuna/vastutava kasutajana olema teadlik sõiduki õigest kasutamisest ja nõuetekohasest hoidmisest. Kostja väide, et sõidukit kasutas kolmas isik, ei vabasta kostjat viidatud seadustest ja lepingust tulenevatest nõuetest sõiduki parkimisel. Kuivõrd kostja kolmanda isiku andmeid kohtule ei esitanud, siis tuleb eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja seadusliku esindaja s.o juhatuse liikme vahendusel.
5. Kostja poolt andmete säilitamisest 14.
6. Kostja leidis, et peab tulenevalt LS § 72 lõikest 2 juriidilise isikuna auto kasutamise andmeid hoidma kuus kuud, kuid hageja nõue on perioodist 03.05.2017-28.06.
7. 14.
8. Hageja leiab, et kostja viide LS § 72 lg 2 kohaldumise kohta ei ole pooltevahelisest õigussuhtest tulenevalt asjakohane. LS § 72 lg 2 on suunatud liiklussüütegudele, sest liiklusseadus reguleerib avalik-õiguslikke suhteid. Hageja ning kostja vahel on tegemist eraõigussuhtega, täpsemalt üürilepinguga, mis aegub kolme aastaga. 14.
9. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. 14.
10. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole teatanud, et tal andmed puuduks, siis ei oma iseenesest nimetatud vastuväide käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Isegi juhul, kui kostjal ei oleks kolmanda isiku andmed säilinud, siis ei vabastataks see kostjat üürilepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõude tasumise kohustusest. Andmete puudumisel jääks kolmanda isiku poolt põhjustatud rikkumisest tingitud kulud kostja enda kanda. Kooskõlas TsÜS § 146 lõikega 1 on hagejal üürilepingust tulenevat nõuet (sh leppetrahvinõuet) esitada kolme aasta jooksul. Hagejal oli õigus nõudeid esitada esimese nõude puhul kuni 03.05.2020, teise nõude puhul kuni 17.05.2020 ja kolmanda nõude puhul kuni 28.06.
11. Hageja esitas nõuded 28.08.2019 s.t tähtaegselt.
12. Leppetrahvi nõudest 5 15.
13. Hageja nõuab kostjalt kolme leppetrahvi 3x30 kokku 90 eurot. 15.
14. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus kostjalt leppetrahvi nõudmiseks. 15.
15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 15.
16. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel on sõlmitud üürileping. Lepingutingimuste punkti 9 kohaselt, kui sõiduki juht pargib sõiduki eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on parkla operaatoril õigus määrata sõiduki juhile ja sõiduki juhil kohustus sel juhul maksta parkimiskorra rikkumise eest leppetrahvi summas 30 eurot (hagi lisa 4, 8 ja 11). Seega on kostjal tekkinud leppetrahvi tasumise kohustus ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 90 eurot. 15.
17. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas leppetrahvinõude kostjale õigeaegselt.
18. Võlgnevusest 16.
19. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 90 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 90 eurot (3 x 30 eurot).
20. Sissenõudekuludest 17.
21. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 40 eurot. 17.
22. Kostja vaidles hagile vastu, kuid eraldi sissenõudmiskulude nõuet ei vaidlustanud. 17.
23. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 17.
24. Hageja pöördus kohtueelselt kostja poole võlgnevuse tasumise nõudega (hagi lisa 14, 11.12.2019 vastuväite lisa - nõudekiri), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Viivisenõuet hageja esitanud ei ole.
25. Osundatust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg kokku 130 eurot.
26. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

6 Hageja menetluskulud on kokku summas 95 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 75 eurot ning esindajakuludest summas 20 eurot käibemaksuta. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kooskõlas

§ 4842

määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on 95 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik