Kuigi taotlus esitati enne kui alustati kohtulikku uurimist, ei pea kohus põhjendatuks tõendite uurimist jätkata, sest menetleja loobumine süüdistusest tingib vältimatult väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja taotlus ja kaitsja vastus üheselt mõistetavad ega tingi vajadust istungi korraldamiseks, et täiendavalt nende seisukohti selgitada. Kohtuvälise menetleja esindaja taotlusest nähtub ühemõtteliselt, et väärteomenetluse käigus on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalustele isikutele süüksarvatud tegusid neile ette heitmast. Sellises olukorras on põhjendatud asja sisuliselt arutamata väärteomenetlus lõpetada. Sellist praktikat toetab ka vastav Riigikohtu praktika (viimati nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016.a otsus asjas nr 3-1-1-21-16, p 7–8). Täiendavalt saab märkida, et VTMS § 133 p 1, 2 ja 3 alusel tuleb asja arutaval kohtul lahendada esimestena küsimused sellest, kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; kas teo on pannud toime menetlusalune isik ja kas teo on pannud toime menetlusalune isik. Seega suunavad nimetatud normid kohut esmalt kontrollima just neid aspekte väärteoasjas tehtud etteheidete osas, mis on isikute vastutuse absoluutseks eelduseks ja millede osas kohtuväline menetleja ei taotle kohtuliku uurimise jätkamist. Samuti, vastavalt Riigikohtu praktikale, võib kohus, tuvastades mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2 kuni 9 loetletud küsimused käsitlemata (RKKKo 3-1-1-66-06, p 6.1). Ka seda arvesse võttes peab kohus võimalikuks mitte käsitleda täpsemalt ülejäänuid VTMS §-s 133 toodud küsimusi. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 2,
§-st 301 ja VTMS § 29 lg 1 p-st 1 lõpetab kohus väärteomenetluse S Ši väärteoasjas MKS § 1531 lg 1 ja xxx väärteoasjas MKS § 1531 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud Käesolevas kohtuasjas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23, § 38 lg 1 ning
lg 1 ja § 183 lg 1 koosmõju toob vältimatult kaasa vajaduse hüvitada isiku kantud menetluskulud.
lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo 1-15-9051, p-d 38 ja 46). Kohus leiab, et lähtudes kaitsja poolt esitatud arvetest jt dokumentidest, mis avavad ka kaitse tegevust aga ka käesoleva kohtuasja sisust, saab pidada taotletavat tasu täies mahus põhjendatuks ning mõistlikuks. Seejuures jääb kaitsja tunnitasu suurus Riigikohtu uuemas praktikas väljendatud mõistliku tunnitasu juurde asjades, mis on samuti seotud mõnevõrra keerukamate või mahukamate vaidlustega (nt RKKKo
. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.