Obsah (6)

§ 371§ 97§ 112§ 75§ 70§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-698 Tsiviilasi XXXXXX ko

) § 475 lg 1 p 4 järgi, mille kohus algatab üksnes huvitatud isiku avalduse alusel. Võlgnikud on Ukraina kodanikud ja elavad Ukrainas. Antud juhul tuleneb kohtu pädevus „Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades“ (õigusabileping) artiklist 21. Kuna võlgnikel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning puudub ka poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus, siis ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema.

§ 371

lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Õigusabilepingu artikli 38 p-d 1, 3 ja 4 asjas ei kohaldu. Kuna O. Žukovi vara on pärijate poolt vastu võetud, ei ole tegemist pärandvara hooldusega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. XXXXXX korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. jaanuari 2020 määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi Viru Maakohtule korteriühistu avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on varale hoolduse seadmise eesmärgiks nii vara omaniku kui ka võlausaldajate huvide kaitsmine. Äraolija varale hoolduse seadmise hagita menetluses võivad puudutatud isikuteks olla kõik huvitatud isikud. Antud tsiviilasjas on huvitatud isikuteks (järelikult ka puudutatud isikuteks) nii vara omanikud kui ka korteriühistu.

§ 97

lg 1 järgi võib hagi mitme kostja vastu hageja omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi.

§ 112

sätestab, et äraolija varale hoolduse seadmise asja lahendab äraolija elukoha järgne kohus. Kui äraolijal 2 ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldust seada soovitakse, asukoha järgne kohus. Äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus. Eeltoodu alusel on Eesti kohus pädev asja lahendama; 2) lähtus kohus valesti õigusabilepingu artiklist

1. Artiklist 21 tuleb lähtuda hagimenetluse kohtualluvuse kontrollimisel. Korteriühistu avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses, mis on sisuliselt analoogne pärandvarale hoolduse seadmise menetlusega. Seega tsiviilasja kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda õigusabilepingu artiklist 38 (p-d 1, 3, 4) koosmõjus artikliga 31 (p-d 1, 3); 3) täidetakse lahend Eestis. Määruskaebuse esitajal on kahtlus, kas Ukraina kohus on pädev seadma hooldust Eestis asuva kinnisvara suhtes ja andma nõusolekut selle võõrandamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 21.01.2020 määrus muutmata.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et asi ei allu Eesti kohtule, ja põhjendatult jätnud avalduse seetõttu menetlusse võtmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on keeldumise alusena viidanud ebaõigesti

§ 371

lg 1 p-le 1, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Antud juhul kuulub kohaldamisele

§ 371

lg 1 p 2, mille kohaselt kohus ei võta avaldust menetlusse, kui hagi (või avaldus) ei allu sellele kohtule. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus 19.04.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17 (p 14).

1. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. 7.
2. Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb

§ 75lg-st 1.

Eesti kohus võib

§ 70

lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus

§ 371lg 1 p 2 alusel hagi või avalduse menetlusse võtmisest keelduma.

Õigusabilepingu artikkel 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. See kehtib ka vastavalt ühe lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Seega saab õigusabileping tulla kohaldamisele eelkõige siis, kui mõnel menetlusosalisel on Ukraina kodakondsus. Lähtudes tsiviilasja materjalidest ei ole ringkonnakohtul alust kahelda, et puudutatud isikud on Ukraina kodanikud ja elavad Ukrainas. Ka määruskaebuses ei ole seda vaidlustatud. Puudutatud isikute 20.06.2016 avaldusest Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale nähtub, et O. Trybrat ja tema alaealine laps A.A. elavad Ukrainas aadressil XXXXXXXX. Jõhvi notar Tiit Juse poolt avalduses kinnituses, et O. Trybrati isikusamasus tuvastati Ukraina kodaniku passi alusel ning O. Trybrat viibis 2016. aastal pärandi vastuvõtmise vormistamisel Eesti Vabariigis viisa alusel, ei ole alust kahelda. Järelikult kuulub kohaldamisele õigusabileping ja ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb

§ 97

lg-st 1 või

§-st

1. 7.
2. Õigusabilepingu artikli 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil 3 elukoht. Juriidiliste isikute vastu esitatud hagides on nad pädevad siis, kui selle lepingupoole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja arvamusega, mille kohaselt õigusabilepingu artikkel 21 sätestab üksnes hagimenetluse kohtualluvuse. Asjaolust, et õigusabilepingu artikkel 21 viitab kostjale, ei saa seda järeldada. Seega ei sõltu antud asja kohtualluvus sellest, et üks hageja nõue lahendatakse hagita menetluses. Lisaks on korteriühistu esitanud korteriomandi võõrandamisnõude, mis on käsitletav haginõudena. Kuna puudutatud isikud on pärandi
3. aastal vastu võtnud ning nad on kantud pärandina saadud korteriomandi (ühis)omanikena kinnistusraamatusse, ei ole alust kohaldada analoogia alusel õigusabilepingu sätteid, mis käsitlevad pärandi kaitse abinõusid (õigusabilepingu artikkel 38) ja omandiõiguse määramisel kohaldamisele kuuluvat seadusandlust (õigusabilepingu artikkel 31). 7.
4. Seega asi ei allu Eesti kohtule ja avaldus tuleb jätta

§ 371lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Riikide vahel sõlmitud õigusabilepingus sätestatu kohaldamata jätmine ei ole võimalik ning avaldajal tuleb pöörduda oma nõudega Ukraina kohtu poole. Teistsugusele järeldusele asumiseks ei anna alust ka asjaolu, et tehtav kohtulahend kuulub täitmisele Eesti Vabariigis. 8. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja