Obsah (5)

§ 632§ 633§ 187§ 162§ 175

Tsiviilasi nr 2-19-13519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13519

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. I.J. esitas 09.09.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse V.J. vastu elatise vähendamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt 07.02.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti välja I.J. (hageja) V.J. (kostja) kasuks elatusraha 177 eurot ja 50 senti kuus, kuid edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast alates 01.03.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Hageja palub elatist vähendada põhjusel, et pärast elatise väljamõistmist on hageja perre lisandunud kolm last ning seoses sellega on suurenenud hageja igakuised ülalpidamiskulud lastele. XX.XX.XXXX sündis hageja perre XXX K.J, XX.XX.XXXX sündisid hageja perre XXX K.J. ja XXX K.J. Hageja leiab, et elatise vähendamine lahendaks ebavõrdse olukorra, kus kostjale kulub rohkem raha kui teistele lastele, kes kuuluvad hagejaga ühte leibkonda. Hageja palub igakuist elatist vähendada 60 euro võrra, mis vastab kostja seaduslikule esindajale makstavale lapsetoetuse summale, kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Kostja seisukohad
3. Vastuses hagile ei ole kostja elatise vähendamisega nõus, kuna laps läks kooli ja kulud on võrreldes varasemaga suurenenud. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6. Tartu Maakohtu 24.04.2014 otsusega tsiviilasjas nr XXX on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras.
7. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 kehtestati alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega hageja pidi hagi esitamise ajal tasuma kostjale elatist 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistöötajaga töötamise korral 584 eurot, seega alates 01.01.2020 peab hageja tasuma kostjale elatist 292 eurot.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 2

1. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Riigikohus on selgitanud, et järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
3. Riigikohus on ka selgitanud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (vt nt Riigikohtu 28.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19).
4. Vaidlus puudub selles, et pärast kostja kasuks elatise väljamõistmist on hageja perre lisandunud kolm last. Selleks aga, et elatist vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, tuleb tuvastada, et kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamata jätmise korral osutuksid hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja.
5. Hageja on esitanud kohtule arvestuse oma perekonna igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta (tl 111-112), mille kohaselt hageja sissetulekuks on töötasu XXX eurot ning tema teiste laste ema sissetulekuks vanemahüvitis XXX eurot ja lapsetoetus XXX eurot, kokku XXX eurot. Väljaminekuid on hageja esitanud arvestusega, et nii hageja kui tema teiste laste ema panustab iga lapse ülalpidamisse elatise miinimummääras, mis arvestuse esitamise ajal oli 270 eurot kuus. Hageja väljaminekud oleksid sellisel juhul kokku 2506,99 eurot (elatismiinimum 1080 eurot, liising+kasko 294,90 eurot, kindlustus 5,89 eurot, auto hooldus 30 eurot, eluasemelaen 293,46 eurot, laenukaitse 13,98 eurot, kodukindlustus 10,92 eurot, lastekindlustus Victoria 27,10 eurot, vesi 20 eurot, elekter 120 eurot, prügi 5,45 eurot, telefon 21,14 eurot, kütus 100 eurot, söök 500 eurot, riided 75 eurot, hügieen 40 eurot, ravimid ja vitamiinid 25 eurot, buss ja takso kulu tööle minnes ja tulles 38 eurot, haagiselamu ja Tiki käru kindlustus 1,05 eurot, muud kulud 100 eurot) ja hageja teiste laste ema väljaminekud 1594,53 eurot (elatismiinimum 810 eurot, korteri ülalpidamiskulud 93,28 eurot, eluasemelaen 123,41 eurot, telefon 47,84 eurot, kütus 30 eurot, söök 250 eurot, riided 75 eurot, hügieen 40 eurot, ravimid ja vitamiinid 25 eurot, muud kulud 100 eurot). Hageja arvestuse kohaselt jääks tema sellisel juhul igal kuul XXX euroga ja tema teiste laste ema XXX euroga, kokku XXX euroga.
6. Kohus leiab, et hageja ei ole võtnud arvestuse koostamisel arvesse, et temaga koos elavate laste ülalpidamises osaleb ta vahetult koos oma teiste laste emaga. Kohus saab aru, et vähemalt osad tabelisse märgitud väljaminekud on arvestatud kogu pere, sh hagejaga koos elavate laste kohta (vähemalt eluaseme- ja transpordikulud, aga ka toidukulud, mida on arvestatud kokku 750 eurot), ning samal ajal on iga hagejaga koos elava lapse kohta arvestatud veel 270 eurot nii hageja poolt kui nende ema poolt. Tegemist on kuludega, mis 3 peaksid eelduslikult olema elatisega kaetud ning ei ole põhjendatud neid sellisel kujul topelt arvestada. Hageja pere sissetulek on kokku ühes kuus XXX eurot. Makstes kostjale elatist kehtiva elatise miinimummäära järgi, mis on 292 eurot kuus, jääb iga hageja pereliikme kohta XXX eurot. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et temaga koos elavad lapsed jääksid kostjale miinimummääras elatise maksmisel kostjaga võrreldes vähem kindlustatuks.
7. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tema menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu summas 56 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga (

§ 175lg 1), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4