← Eesti

1-17-6021/297

Obsah (10)§ 184§ 65§ 68§ 831§ 16§ 21§ 57§ 58§ 84§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 26. juuni 2019 Kriminaalasja number 1-17-6021 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretä

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks osaliselt, s.o: a.

  1. a sügisel 0,6-0,7 g amfetamiini sisaldava aine omandamises ning selle S.K. ile edasimüümises; b. ajavahemikus 27.12.
  2. a kuni 02.01.
  3. a 10 g amfetamiini K.V. le müügi eesmärgil edasiandmises. A. Lutsu tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust A.

Lutsule Tartu Maakohtu 25.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4881 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.01.-14.02.

  1. a, s.o 1 kuu ja 13 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud ja 5 päeva vangistust. A. Lutsu karistusaja algust arvestatakse alates käesoleva otsuse kuulutamisest, s.o alates 2 13.03.
  2. a. 1.2 J. Padar mõisteti

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks osaliselt, s.o: a) 2016.

a novembris aadressil XXX L.M. le, M.M. le ja A.D. ule ühe tarvitamiskoguse amfetamiini sisaldava aine edasiandmises;

  1. b)2016. a novembri keskel aadressil XXX M.M. le 50 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises;
  2. c)2016. a detsembris aadressil XXX 20 g amfetamiini sisaldava aine ühiselt Valeri Prištšepoviga M.M. le müügiks edasiandmises. J. Padar tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati J.

Padari poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust hakati lugema alates tema kinnipidamisest 24.01.2017. a. J. Padarile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Samuti tühistati J. Padarile KrMS § 1431 lg 1 alusel kohaldatud ning käesoleval ajal osaliselt veel kehtivad lisapiirangud alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1.3 V. Prištšepov mõisteti

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi õigeks osaliselt, s.o: a) 2016.

a detsembris aadressil XXX 20 g amfetamiini sisaldava aine ühiselt Jaan Padariga M.M. le müügiks edasiandmises;

  1. b)2016. a detsembri lõpus või 2017. a jaanuari alguses Tartus Emajõe ääres 5 g ja 10 g amfetamiini sisaldava aine ühiselt Jaan Padariga A.K. ile edasiandmises;
  2. c)2016. a detsembri lõpust kuni 24.01.2017. a nelja tarvitamiskoguse amfetamiini sisaldava aine V.P. le edasiandmises;
  3. d)23.-24.01.2017. a tuvastamata tarvitamiskoguste amfetamiini sisaldava aine M.M. le edasiandmises. V. Prištšepov tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust V.

Prištšepovile Harju Maakohtu 26.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3559 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 7 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 8 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka V.

Prištšepovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 24.01.-25.04.2017. a, s.o 3 kuud ja 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel hakati V.

Prištšepovi karistusaja algust lugema alates 10.05.2017. a. V. Prištšepovile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Samuti tühistati V. Prištšepovile KrMS § 1431 lg 1 alusel kohaldatud ning käesoleval ajal osaliselt veel kehtivad lisapiirangud alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1.4

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõisteti välja A.

Lutsult kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 290 eurot. Asenduskonfiskeerimise tagamiseks jäeti A. Lutsult Tartu Maakohtu 20.03.2017. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-2687 arestitud sularaha 290 euro ulatuses aresti alla. Ülejäänud osa sularahast vabastati aresti alt ning tagastati A. Lutsule. A. Lutsul võimaldati tasuda konfiskeerimise asendusraha ositi 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.5

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõisteti välja J.

Padarilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 2850 eurot. J. Padaril võimaldati tasuda konfiskeerimise asendusraha ositi 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse 3 jõustumisest. 1.6 Maakohus lahendas ka asitõendite ja salvestisega seotud küsimused ning tegi otsustused menetluskulude kohta.

  1. Süüdistused 2.1 A. Lutsule esitatud süüdistus A. Lutsu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta käitles ajavahemikul
  2. a sügis kuni 02.01.
  3. a vähemalt 102 g amfetamiini sisaldatavat pulbrit järgnevalt: - omandas
  4. a sügisel seni eeluurimisel tuvastamata isikult ja viisil 0,6-0,7 g amfetamiini sisaldavat ainet ning müüs selle Tartu linnas Võru tänaval Lootuse bussipeatuse juures edasi S.K. ile; - omandas
  5. a detsembri lõpus öösel Tallinnas Rocca al Mare keskuse kõrval A.V. ilt 100 g amfetamiini sisaldavat ainet, vedas selle Tartu linna ning millest:  0,5 g andis
  6. a lõpus või
  7. a alguses Tartu linnas XXX maja juures D.L. ile;  25 g andis 5 g kaupa ajavahemikul 27.12.
  8. a kuni 02.01.
  9. a Tartu linnas erinevates kohtades edasi müümiseks K.V. le, kusjuures 3,34 g sellest ainest (aines 0,34 grammi amfetamiini) leiti ja võeti ära K.V. kahtlustatavana kinnipidamise käigus. 2.2 J. Padarile esitatud süüdistus J.Padar on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta käitles ajavahemikul
  10. a oktoober kuni 24.01.
  11. a vähemalt 1200 g amfetamiini sisaldavat ainet ja nelja ecstasy tabletti järgnevalt: - vähemalt 200 g ainet, milles amfetamiin, omandas
  12. a novembris Narva linnas N.V. lt, viis selle Tartu linna ning millest:  ühe tarvitamiskoguse andis Tartu linna toomise päeval A.D. u elukohas aadressil XXX proovimiseks L.M. le;  ühe tarvitamiskoguse andis Tartu linna toomise päeval A.D. u elukohas aadressil XXX proovimiseks M.M. le;  ühe tarvitamiskoguse andis Tartu linna toomise päeval aadressil XXX proovimiseks A.D. ule;  ülejäänud aine müüs
  13. a novembris Tartu linnas XXX A.D. ule; - vähemalt 1000 g ainet, milles amfetamiin, omandas
  14. a novembri keskel Narva linnas N.V. lt, viis selle aadressil Tartus XXX asuvasse korterisse, pakendas koos A.S. iga 10-grammisteks müügidoosideks ning millest:  ühe tarvitamiskoguse andis peale Tartusse toomist A.S. i elukohas XXX , Tartu linn M.M. le;  50 g andis üks päev peale Tartusse toomist A.S. i elukohas XXX , Tartu linn M.M. le;  5 g müüs koos A.S. iga
  15. a novembri lõpus või detsembri alguses aadressil Tartus XXX asuvas korteris A.K. ile;  vähemalt 200 g müüs ajavahemikul
  16. aasta novembri keskpaigast kuni
  17. detsembrini Tartu linnas erinevate koguste kaupa edasi A.D. ule;  20 g müüs M.M. vahendusel 05.12.
  18. a Tartu linnas XXX hoone taga asuval kergliiklusteel R.T. ile;  vähemalt 667,42 g vedas Tartust Tallinna XXX asuvasse korterisse ning palus V. Prištšepovil peale enda haiglasse sattumist 16.12.
  19. a vedada V.P. elukohta aadressile XXX , Tallinn, ning millest:  50 g müüs V. Prištšepovi vahendusel 20.12.
  20. a XXX M.M. le;  80 g müüs V. Prištšepovi vahendusel 21.12.
  21. a XXX M.M. le; 4 5 g müüs koos A.S. iga
  22. a detsembri lõpus või
  23. a jaanuari alguses Tartu linnas Turuhoone juures Emajõe ääres A.K. ile;  10 g müüs koos A.S. iga Tartu linnas Turuhoone juures Emajõe ääres A.K. ile;  522,42 g ainet, milles amfetamiini 56,54 g, hoidsid ühiselt koos V. Prištšepoviga aadressil XXX , Tallinn asuvas korteris kuni 24.01.
  24. a korteri läbiotsimisel J. Padar vabatahtlikult 411,29 g amfetamiini (pulbris 45,02 g amfetamiini) välja andis ja ülejäänud 111,13 grammi (pulbris 11,52 g amfetamiini) politseiametnikud leidsid;  ülejäänud aine tarvitas ise ja müüs seni eeluurimisel tuvastamata klientidele. omandas neli ecstasy tabletti
  25. a novembri keskel Tartu linnas A.S. i elukohas XXX , Tartu linn M.M. lt.  - 2.3 V. Prištšepovile esitatud süüdistus V. Prištšepov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta käitles koos J. Padariga ajavahemikul
  26. a detsembrist kuni 24.01.
  27. a vähemalt 667,42 g ning täpselt tuvastamata hulga igapäevaselt tarvitatud ja tarvitamiseks edasiantud koguseid ainet, milles amfetamiin, järgnevalt: - vähemalt 667,42 g vedas pärast J. Padari 16.12.
  28. a haiglasse sattumist viimase palvel aadressilt XXX , Tallinn V.P. elukohta aadressile XXX , Tallinn, mida käitlesid järgnevalt:  50 g müüs V. Prištšepov J. Padari palvel 20.12.
  29. a Tallinnas XXX M.M. le;  80 g müüs V. Prištšepov J. Padari palvel 21.12.
  30. a Tallinnas XXX M.M. le;  vähemalt viis tarvitamiskogust andis V. Prištšepov ajavahemikul
  31. a detsembri lõpust kuni 24.01.
  32. a ühe tarvitamiskoguse kaupa edasi V.P. le, s.o vähemalt kolmel korral Tallinnas XXX ja vähemalt kahel korral Tallinnas XXX ;  tuvastamata koguse tarvitas V. Prištšepov ise ja andis tarvitamiseks ajavahemikul 23.-24.01.
  33. a M.M. le;  J. Padar koos A.S. iga andis kokku 15 g A.K. ile Tartus Turuhoone juures Emajõe ääres järgmiselt: 5 g
  34. a detsembri lõpus või 2017 jaanuari alguses ja 10 g
  35. a jaanuari alguses;  522,42 g ainet, milles puhast amfetamiini 56,54 g, hoidis V. Prištšepov ühiselt koos J. Padariga aadressil XXX , Tallinn, kuni 24.01.
  36. a korteri läbiotsimisel J. Padar vabatahtlikult 411,29 g ainet, milles amfetamiini 45,02 g, välja andis ja ülejäänud 111,13 g ainet, milles 11,52 g amfetamiini, politseiametnikud leidsid. MAAKOHTU PÕHISEISUKOHAD
  37. A. Lutsu süüdistus 3.1
  38. a sügisel 0,6-0,7 g amfetamiini sisaldava aine omandamine eeluurimisel tuvastamata isikult ning selle edasimüümine S.K. ile Kohus leidis, et S.K. i versioon ütluste muutmise kohta ei olnud veenev, mistõttu tunnistas 5 kohus tema kohtus antud ütlused ebausaldusväärseteks ja jäeti tõendikogumist. Kuna selle episoodi kohta puuduvad muud tõendid, siis leidis kohus, et A. Lutsu tuleb selles süüdistuspunktis KrMS § 309 lg-le 2 tuginevalt õigeks mõista. 3.2
  39. a detsembri lõpus A.V. ilt 100 g amfetamiini sisaldava aine omandamine ning selle Tartusse vedamine Maakohus analüüsis A.V. i ütlusi ning sedastas, et need teistegi otsuses viidatud tõenditega. Kohtu hinnangul kinnitavad osutatud tõendid kogumis, et A.V. il oli kokkupuude amfetamiiniga, kusjuures kasutamata minigrip kilekotid viitavad selle aine väiksemateks kogusteks ümberpakendamisele, erinevad telefonid ning arvukad telefonide sim-kaardid viitavad aga konspiratiivmeetmetele, mida tavapäraselt kasutatakse narkootikumide käitlemisega seoses. Arvestades väidetavat amfetamiini edasiandmise aega, ei ole objektiivselt võimatu, et A. Lutsu sai A.V. ilt amfetamiini. Lisaks haakusid A.V. i ütlused 27.04.
  40. a, 21.04.
  41. a ja 24.04.
  42. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega. Nendest nähtuvalt suheldi A.V. i kasutuses olnud telefoninumbrilt muuhulgas P.V. /A. Lutsu kasutuses olevate numbritega. Kohus tuvastas, et P.V. ja A. Lutsu kohtus väidetu oli diametraalses vastuolus A.V. i ütlustega. Maakohus tõi välja asjaolud, mis veensid kohut usaldama A.V. i ütlusi. Kohtu hinnangul viitas ütluste detailsusaste ja loogilisus sellele, et A.V. ei ole toimunut välja mõelnud, vaid seda siiski ise tegelikkuses kogenud. Seevastu ei vastanud P.V. ütlused tegelikkusele. Kohus möönis, et P.V. kasutuses olnud telefoninumbritelt võis A.V. iga P.V. kõrval suhelda ka A. Lutsu. Kohus järeldas, et P.V. on ütlustes ilmselgelt pisendanud enda ning A. Lutsu seotust A.V. iga, mistõttu ei saa tema ütlusi usaldada. Samuti ei usaldanud maakohus A. Lutsu ütlusi. Kohus leidis, et süüdistatava poolt kirjeldatud ulatuslik „tagakiusamine“ ei kõla usutavalt. Kohtu arvates ei ole tõenäoline, et kõik süüdistatava viidatud isikud rõõnasid A. Lutsut, seda enam, et nii tehes süüstasid nad tegelikult samaaegselt ka iseendid. Kohus ei suutnud leida mõistlikku selgitust sellelegi, miks pidid menetlejad käituma õigusvastaselt ning manipuleerima tõendite ja ekspertiisimaterjaliga. Ühtlasi jättis A. Lutsu kohtule läbivalt mulje, et tal ei ole pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist olnud narkootikumidega enam mingit puutumust. See aga ei vastanud kohtu hinnangul tõele. Maakohus tunnistas usaldusväärsemaks A.V. i ütlused. Kohus luges tõendatuks, et A. Lutsu omandas
  43. aasta detsembri lõpus öösel Tallinnas Rocca al Mare keskuse kõrval A.V. ilt 100 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. A. Lutsu kaitsja väitis kohtus, et A.V. i ütlused ei ole lubatavaks tõendiks, kuna tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste vastuvõtmiseks ei olnud täidetud kõik KrMS § 291 lg-s 3 nimetatud eeldused. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustunud. See, et A.V. on kohtueelsel uurimisel üle kuulatud kahtlustatavana ning teda ei ole hoiatatud kriminaalvastutuse järgnemisest valeütluste andmise korral, ei tähenda, et tegu on a priori ebausaldusväärse tunnistajaga. Kuna A. Lutsule ja kaitsjale on võimaldatud A.V. i ütluste osas esitada vastuväiteid ja nad on seda õigust ka kasutanud, siis leidis kohus, et A.V. i kohtueelsel uurimisel antud ütlused on tõendina lubatavad. 3.3 Süüdistuse kohaselt vedas A. Lutsu A.V. ilt saadud aine Tartusse ning andis sellest 0,5 6 g D.L. ile. Selle episoodis luges maakohus usaldusväärsemaks D.L. i ütlused. Maakohus luges D.L. i ütlustega tuvastatuks, et
  44. detsembris või
  45. a jaanuaris andis A. Lutsu D.L. ile Annelinnas edasi 0,4-0,5 g amfetamiini sisaldavat ainet. 3.4 Süüdistuse kohaselt andis A. Lutsu A.V. ilt omandatud ainest 25 g edasimüümiseks K.V. le (5 g kaupa). Selle kohta märgib kohus järgnevat. Kohus leidis, et A. Lutsu ütlused on paljasõnalised. Samas kohus pidas K.V. ütlused usaldusväärseteks ning neist ei saanud teha järeldust justkui K.V. süüstab alusetult A. Lutsut alusetult. Kohus oli tõendite alusel tuvastatud asjaolude pinnalt veendunud, et K.V. sai edasimüümiseks amfetamiini A. Lutsult. Kohtu polnud põhjust K.V. ütluste usaldusvääruses kahelda. Lisaks on need loogilised ja piisavalt üksikasjalikud. Lisaks räägib K.V. ütluste usaldusväärsuse kasuks seegi, et need on menetluse kestel jäänud valdavalt ühetaoliseks. Kohus luges tõendatuks, et ajavahemikul 27.12.
  46. a kuni 02.01.
  47. a andis A. Lutsu K.Vahile edasimüümiseks ca 15 g amfetamiini sisaldavat ainet. Süüdistuse järgi heideti A. Lutsule ette suurema koguse, st kokku vähemalt 25 g amfetamiini sisaldava aine K.V. le edasiandmist. Kuna ülejäänud 10 g osas jäi süüdistus tõendamata, siis mõistis kohus A. Lutsu KrMS § 309 lg 2 alusel selles ulatuses õigeks. 3.5 Kokkuvõte. Kohtule ei esitatud ühtki otsest tõendit kinnitamaks, et aine, mida A. Lutsu D.L. ile ja K.V. le edasi andis, pärines just A.V. ilt omandatud ainekogumist, nagu on märgitud süüdistuses. Samas väitis A.V. , et tema poolt A. Lutsule müüdud aine oli punast värvi. Lisaks käib ka 24.04.
  48. a jälitustoimingu protokollist korduvalt läbi, et aine, mida K.V. edasi müüs, oli punane. Kuna aine A.V. ilt pärinemisele viitab ka ajaline kattuvus, siis võis kohtu arvates piisava tõsikindlusega väita, et A. Lutsu poolt K.V. le edasi antud aine pärines sellest 100 grammist, mille A. Lutsu oli eelnevalt ostnud A.V. i käest. D.L. märkis, et tema sai A. Lutsu käest mitte punase, vaid heleda aine, mis oli aga ebakvaliteetne. Sellest järeldas kohus, et D.L. ile A. Lutsu poolt antud aine sisaldas olulises osas ballastainet. A. Lutsu käitles kokku 100,5 g amfetamiinsulfaati. Arvestades asjaolu, et sellest ainest 3,34 g leiti ja võeti ära K.V. kahtlustatavana kinnipidamise käigus, kusjuures temalt kätte saadud aines oli puhast amfetamiini 0,34 g, saab maakohtu hinnangul väita, et A. Lutsu poolt käideldud aines oli amfetamiini kokku ca 10,23 g. Järelikult käitles A. Lutsu amfetamiini suures koguses ning tema käitumises oli

§ 184lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused.

A. Lutsut on varem samasuguse kuriteo eest karistatud ning see karistus ei ole veel kustunud (vt XIII kd lk-d 146-149), mistõttu tuleb tema tegu täiendavalt kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Tuvastamist leidnud asjaolud ei jätnud kahtlust selles, et A. Lutsu oli teadlik, et käitleb narkootilist ainet. Korduva käitlejana, sh ka ise amfetamiini tarvitava inimesena pidi ta oma kogemuse pinnalt teadma sedagi, et tema poolt käideldud narkootilisest ainest jagub enam kui kümneks tarvitamiskorraks ehk siis seda, et tegu on suure koguse narkootilise ainega. Kuna aga A. Lutsu käitles narkootilist ainet ka varalise kasu saamise, s.o omakasu eesmärgil, siis oli tema psüühiline suhtumine oma teosse kõrgeima intensiivsusega, mis tähendab, et subjektiivsest küljest pani ta oma teo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

7

  1. J. Padari ja V. Priśtśepovi süüdistused 4.1 J. Padarit süüdistatakse vähemalt 200 g ning vähemalt 1000 g amfetamiini sisaldava aine N.V. lt omandamises
  2. a novembris Süüdistuse kohaselt omandas Jaan Padar
  3. a novembris Narvas N.V. lt kahel korral amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, esimesel korral vähemalt 200 g ning teisel korral vähemalt 1000 g. J. Padar seda kohtus omaks ei võtnud. Erinevalt J. Padarist andis M.M. kohtus ütlusi, milles kinnitas Narvast amfetamiini omandamist J. Padari poolt. M.M. ütlusi Narvas käimise kohta kinnitab 11.04.
  4. a asitõendi vaatlusprotokoll, samuti 12.04.
  5. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollid M.M. ja J. Padari kasutuses olnud telefoninumbrite kõneeristuste kohta. Kohtu hinnangul on tõsikindlalt tuvastatud, et 08.11.
  6. a ning 26.11.
  7. a viibisid M.M. ja J. Padar Narvas. 12.04.
  8. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll J. Padari kasutuses olnud telefoninumbrite kõneeristuste kohta (vt VIII kd lk 182 kuni IX kd lk 105) näitab, et 26.11.
  9. a suhtles J. Padar Narvas üksnes seal elava N.V. ga. Vaid ühel korral tegi J. Padar kõne M.M. le, kellest oli ta Narva jõudes lahku läinud. Kohus tuvastas 21.04.
  10. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli alusel, et N.V. viibis sel ajal, kui J. Padar temaga telefonitsi suhtles, Narvas. Kohtu arvates sai kahtlusteta järeldada, et 26.11.
  11. a kohtus J. Padar Narvas N.V. ga, kellelt J. Padar sai Narvas amfetamiini. J. Padar väitis kohtus, et tema ja N.V. vahel olid ärilised suhted. Kohut sellised põhjendused ei veennud. Maakohtu hinnangul 12.04.
  12. a ning 24.04.
  13. a jälitustoimingu protokollidest nähtuvatest vestlustest ei ilmne ühtki viidet sellele, et J. Padari ja N.V. vahel oleks olnud mingeidki suhteid ehitustegevuse ja sellega seonduvalt töötajate palkamisega seoses. Analüüsitud tõendeid arvestades luges kohus igakülgselt tõendatuks, et
  14. a novembrikuus käisid J. Padar ja M.M. kahel korral Narvas, kus J. Padar omandas amfetamiini. 26.12.
  15. a omandas J. Padar amfetamiini N.V. käest. Arvestades narkovõrgustike isikulist püsivust, asus kohus seisukohale, et suure tõenäosusega omandas J. Padar ka esimesel korral, s.o 08.11.
  16. a amfetamiini N.V. käest. Samas möönis kohus, et selle tuvastamine ei ole määrava tähtsusega, sest koosseisu mõttes on oluline tuvastada narkootilise aine omandamise fakt, mitte aga isik, kellelt seda omandati. 4.2 Narvast esimesel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine edasine käitlemine J. Padari poolt Süüdistuse kohaselt viis J. Padar Narvast esimesel korral omandatud amfetamiini Tartusse ning andis samal päeval A.D. u elukohas XXX edasi L.M. le, M.M. le ja A.D. ule, igaühele ühe tarvitamiskoguse. Ülejäänud aine müüs ta edasi A.D. ule. Maakohtu seisukohad selles osas olid järgmised. Kohus osundas M.M. ütlustele, mille kohaselt Narvast tagasi tulnud, läksid nad Tartus koos J. Padariga A.S. i juurde Aleksandri tänavasse. Hiljem ta korrigeeris ütlusi ning rääkis, et nad läksid siiski A.D. u juurde, sest J. Padar pidi viimasele amfetamiini andma. M.M. ütlusi kinnitab 17.03.
  17. a äratundmiseks esitamise protokoll, samuti haakuvad tema ütlused L.M. , s.o A.D. u tollase elukaaslase ütlustega. Maakohtu hinnangul omavad ka K.V. kohtus antud ütlused M.M. ütlustega teatavat ühisosa, lisaks riimuvad need ka 20.12.
  18. a läbiotsimisprotokolli ja ekspertiisiaktiga nr 17A-AN006 ning 12.04.
  19. a ning 24.04.
  20. a jälitustoimingu protokollidega. Maakohus järeldas 27.04.
  21. a ja 12.04.
  22. a 8 sideettevõtjalt saadud andmete protokollide alusel A.D. u ja J. Padari omavahelist tihedat suhtlust ka enne 26.11.
  23. a, mistõttu polnud kohtul alust M.M. ütlustes kahelda. A.D. u poolt eeluurimisel 10.04.
  24. a antud ning kohtus KrMS § 291 lg 3 alusel avaldatud ütlustest nähtus, et tema ei ole J. Padari käest narkootikume ei omandanud. A.D. eitas, et ta on koos M.M. ja J. Padariga enda elukohas narkootilisi aineid tarvitanud. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 3 alusel ka A.D. u 26.04.
  25. a kahtlustatavana antud ütlused. Kohus järeldas, A.D. u eeluurimisel antud ning kohtus avaldatud ütlused on vastuolus. Kuna kohtus A.D. keeldus ütluste andmisest – see oli ka põhjus, miks tema ütlused avaldati, - ei olnud pooltel ega kohtul võimalik isikut küsitleda ning tema ütluste tegelikku sisu välja selgitada. Sellest tulenevalt luges kohus A.D. u ütlused tervikuna ebausaldusväärseks ning välistas need tõendikogumist. Tõendikogumist välistati ka süüdistatava J. Padari ütlused A.D. ule amfetamiini üleandmise osas, sest tema ütlused lahknesid menetluse eri etappide lõikes. Kohus luges kokkuvõttes tõendatuks, et J. Padar tõi Narvast omandatud narkootilise aine Tartusse A.D. u elukohta XXX ning andis selle seal edasimüümiseks üle A.D. ule. Kohus asus seisukohale, et J. Padarile ei saa omistada L.M. le, M.M. le ja A.D. ule igaühele ühe tarvitamiskoguse amfetamiini sisaldava aine edasiandmist ning selles mõisteti ta õigeks. 4.3 Narvast teisel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine edasine käitlemine J. Padari poolt Süüdistuse kohaselt viis J. Padar
  26. a novembri keskel Narva linnas N.V. lt omandatud aine Tartus XXX asuvasse korterisse, pakendas selle koos A.S. iga 10-grammisteks müügidoosideks ning andis sealsamas ühe tarvitamiskoguse ainet M.M. le. Maakohus tuvastas, et vaatamata J. Padar süü eitamisele on süüdistus selles osas leidnud kinnitust. Eelnevalt juba viitas maakohus M.M. ütlustele, mille kohaselt teisel korral Narvas käimisel Tartusse jõudes läksid nad A.S. i juurde. Seal võttis J. Padar kõhu pealt pükstest amfetamiini. See oli punane ning pakendatud vaakumpakendisse. Tema ütlusi toetavad ka A.S. i ütlused. M.M. tunnistas sedagi, et kui ta pärast korterist lahkumist tuli tagasi, siis pakendasid nad amfetamiini 10 g kaupa ning J. Padar andis talle sealt proovimiseks. Maakohus hindas M.M. ütlused on piisavalt detailseteks ning haakuvateks A.S. i ütlustega. Lisaks riimuvad need 24.01.
  27. a läbiotsimisprotokolli, 25.01.
  28. a asitõendi vaatlusprotokolli, 03.05.
  29. a jälitustoimingu protokolli ning A.S. ütlustega. Maakohus hindas M.M. ütlused usaldusväärseteks. A.S. kinnitas kohtus, et M.M. on tema pool käinud, kuid sel ajal J. Padarit tema juures ei olnud. Samas väitis ta kohtueelsel uurimisel ka seda, et ta ei tea palju või mida M.M. J. Padari käest sai. Kuna A.S. i ütlustes vastuolu selle kohta, kas M.M. viibis samaaegselt J. Padariga tema korteris või mitte, jäi kõrvaldamata, maakohtu hinnangul on A.S. i sellekohased ütlused ebausaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja jätta. A.S. eitas sedagi, et ta on narkootilist ainet koos J. Padariga enda juures pakendanud. Maakohus luges A.S. i sellise väite ebausaldusväärseks. Maakohtu hinnangul aga ei lähe A.S. i enda süüd vähendavad ütlused kokku A.K. i ütlustega ning 12.04.
  30. a ja 24.04.
  31. a jälitustoimingu protokollidega, millest selgelt ilmneb A.S. i aktiivne vahendustegevus A.K. ile amfetamiini edasiandmisega seoses. 9 Seega maakohus ei arvestanud A.S. i nende ütlustega ning luges M.M. ütlustega tõendatuks, et J. Padar viis Narvast omandatud narkootilise aine A.S. i juurde, pakendas seal seda viimasega koos 10-grammisteks müügidoosideks ning andis sealsamas ühe tarvitamiskoguse edasi M.M. le. Maakohus mõistis J. Padari õigeks süüdistuses, mis puudutas eelviidatud ainest 50 g M.M. le andmist järgmisel päeval pärast Tartusse toomist. M.M. tunnistas, et ta on korduvalt saanud J. Padarilt R.T. i tarbeks amfetamiini, sh ka A.S. i korteris Aleksandri tänavas, kuid tema ütlustest ei nähtu, et ta oleks amfetamiini saanud süüdistuses nimetatud ajal, s.o päev pärast Narva käiku. Kuna maakohus ei olnud kindel, kas M.M. pidas silmas nimelt süüdistuses märgitud tegu, siis ei saanud seda käitlemistegu J. Padarile KrMS § 7 lg-le 3 tuginevalt omistada. 4.4 J. Padarile heidetakse ette seda, et Narvast omandatud ainest 5 g müüs ta koos A.S. iga 2016 novembri lõpus või detsembri alguses Tartus XXX asuvas korteris A.K. ile. J. Padar tegu kohtus omaks ei võtnud. Kohtueelses menetluses tunnistas ta, et on A.K. ile andnud 5-10 g kaupa amfetamiini. Vastuolu J. Padar kohtus veenvalt selgitada ei suutnud, mistõttu tunnistati J. Padari ütlused viidatud osas ebausaldusväärseks ning jäeti tõendikogumist välja. A.S. ei kinnitanud süüdistuses kajastatut, kuid samas ilmnesid A.K. i kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, mis kohus KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud eelduste olemasolul avaldati, teistsugused asjaolud. A.K. tunnistas, et ta on Jaskalt, st Jaan Padarilt mitmel korral omandanud amfetamiini. A.K. i ütlusi kinnitavad 26.01.
  32. a äratundmiseks esitamise protokollid. A.K. i ütlused haakuvad ka12.04.
  33. a ning 24.04.
  34. a jälitustoimingu protokollidega. Kohtu hinnangul tuleb arvestada sedagi, et A.K. i poolt narkootilise aine välimuse kirjeldus langeb olulisel määral kokku M.M. ja A.S. i vastavate ütlustega. Maakohus hindas A.K. i ütlused piisavalt usaldusväärseteks tuvastamaks, et
  35. a novembri lõpus või detsembri alguses müüs J. Padar koos A.S. iga Tartus XXX Narvast omandatud ainest 5 g A.K. ile. 4.5 J. Padarit süüdistatakse selles, et vähemalt 200 g Narvast toodud narkootilisest ainest müüs ta ajavahemikul
  36. a novembri keskpaigast kuni
  37. detsembrini Tartu linnas erinevate koguste kaupa edasi A.D. ule. J. Padari enda ütlused selle süüdistuspunkti osas ei olnud kohtu hinnangul usaldusväärsed arvestada ei saa ka A.D. u ütlustega, sest need eemaldati tervikuna tõendikogumist. Maakohtu arvates aga saab K.V. ütlustele tuginevalt väita, et A.D. oli
  38. a lõpus üks Tartu narkodiileritest. Ta sai narkootikumid isikult, keda ta nimetas oma tööandjaks või varustajaks, ning andis selle omakorda müümiseks edasi K.V. le. Maakohtu nimetatud väidet toetavad 20.12.
  39. a läbiotsimisprotokoll ning ekspertiisiakt nr 17A-AN
  40. Need viitavad üheselt A.D. u kokkupuutele narkootilise aine käitlemisega, ning 12.04.
  41. a ja 24.04.
  42. a jälitustoimingu protokollid, millest läbivalt nähtub A.D. u aktiivne tegevus narkootikumide käitlemisel. Lisaks tuleb 12.04.
  43. a jälitustoimingu protokollist välja, et A.D. ul oli J. Padari ees kohustusi, mille täitmiseks tuli raha kokku koguda. K.V. ütlustest nähtus, et A.D. andis tema nähes J. Padarile raha. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A.D. ule erinevate koguste kaupa amfetamiini müümine J. 10 Padari poolt on leidnud tõendamist. 4.6 Süüdistuse kohaselt müüs J. Padar 20 g Narvast omandatud ainet M.M. vahendusel 05.12.
  44. a Tartus XXX hoone taga asuval kergliiklusteel veel ka R.T. ile. Kohus asus seisukohale, et seegi süüdistuse osa on tõendatud. 12.04.
  45. a jälitustoimingu protokollist ilmnes, kuidas 05.12.
  46. a kell 18:59 helistas M.M. J. Padarile ning käskis J. Padaril enne, kui viimane ära hakkab sõitma, 250 euro eest ühe isiku jaoks kõrvale panna, et see isik tuleb ise tema juurde ning on nõus kohe sulas ära andma. Ca 40 minutit hiljem helistas M.M. uuesti ning täpsustas, et tegelikult on vaja „kaks-null“ ning isik annab selle eest kohe „kolm sotti“. Samuti ütles ta, et J. Padar peab isikuga kokku saamiseks minema Anne kanali juures asuva baari juurde jalgrajale. 03.05.
  47. a jälitustoimingu protokollist nähtus, kuidas 05.12.
  48. a kell 20:06 peatus J. Padar Tartus Paju tn 1 a hoone taga asuval kergliiklusteel. 20:12 tuli seal tema juurde R.T. . Kella 20:13 ajal läksid mehed lahku. 12.04.
  49. a jälitustoimingu protokollist nähtus, et kella 20:15 ajal helistas M.M. J. Padarile ning uuris, kas kõik on korras, mille peale J. Padar kinnitas, et kõik on normaalne. M.M. selgitas kohtus, et viidatud jälitustoimingu protokollidest ilmnes, kuidas tema viis omavahel kokku R.T. i ning J. Padari, kuna R.T. tahtis amfetamiini ning see ei olnud ainus kord. Ta tegi seda R.T. i palvel seda korduvalt. J. Padar väitis, et tema ei olnud teadlik, mis oli pakis, mille ta R.T. ile üle andis. Kohus leidis, et J. Padari ütlused on paljasõnalised. Maakohtu puudus põhjus jälitustoimingu protokolle ja M.M. ütlusi mitte usaldada. Maakohtule ei jäänud kahtlust, et 05.12.
  50. a müüs J. Padar 20 g Narvast omandatud ainet M.M. vahendusel R.T. ile. 12.04.
  51. a jälitustoimingu protokollist koostoimes 03.05.
  52. a jälitustoimingu protokolliga järeldus, et J. Padar üüris M.M. vahendusel Tallinnasse XXX korteri, kuna „pidi Tartust sääred tegema“, ning kolis 07.12.
  53. a Tallinnasse. 12.04.
  54. a jälitustoimingu protokolli põhjal sai kohus tõsikindlalt väita sedagi, et järelejäänud narkootilise aine (süüdistuse kohaselt vähemalt 667,42 g) võttis J. Padar endaga Tallinnasse kaasa. 4.7 Narvast teisel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine edasine käitlemine J. Padari ning V. Prištšepovi poolt Kiirabikaart ning väljavõte haigusloost nr S27473 2016 kinnitavad, et J. Padar viibis 16.23.12.
  55. a ägeda peritoniidi diagnoosiga Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Süüdistuse kohaselt palus J. Padar V. Prištšepovil pärast enda haiglasse sattumist ülejäänud aine 16.12.
  56. a vedada V.P. elukohta aadressil XXX , Tallinn. J. Padar ja V. Prištšepov süüdistust eitasid. Maakohus hindas nende ütlused ennastõigustavateks. Selliseks järelduseks andis kohtule aluse 12.04.
  57. a jälitustoimingu protokollist nähtuv (18.12.
  58. a vestlus J. Padari ja V. Prištšepovi vahel). Kuna J. Padar sattus haiglasse erakorralise patsiendina, siis oli maakohtu arvates põhjendatud järeldada, et tal ei olnud võimalik teha ettevalmistusi narkootilise aine kindlasse kohta toimetamiseks ning see jäi tema üürikorterisse. See, et ta palus aine „ära koristada“ just Valeri Prištšepovil, oli kohtu jaoks usutav. M.M. ütlustest tulenes, et ajal, mil J. Padar oli haiglas, andis narkootilise aine talle viimase korraldusel üle V. Prištšepov V.P. elukohas Nõmmel. Kuna V. Prištšepovi tegevus toimus J. Padari korraldamisel ning juhtimisel, sai maakohut hinnangul neid käsitleda kaastäideviijatena (

§ 21lg 2).

11 4.8 Süüdistuse kohaselt müüs J. Padar 20.12.

  1. a ning 21.12.
  2. a eelkäsitletud ainest vastavalt 50 g ning 80 g V. Prištšepovi vahendusel M.M. le. Nimetatud müügitehingud toimusid mõlemad Tallinnas XXX . J. Padar ja V. Prištšepov eitasid seda. M.M. ütlustest selgus, et ta muretses Pusle ehk R.T. i jaoks J. Padari käest korduvalt amfetamiini. Pusle helistas talle ja soovis 80 g amfetamiini. M.M. lubas uurida J. Padari käest, kes viibis sel ajal haiglas. Viimane ütles, et saab V. Prištšepovi juurest. M.M. läks V. Prištšepovi juurde, kes elas Nõmmel V.P. juures, ning küsis temalt amfetamiini. V. Prištšepov küsis omakorda, kas Jaan lubas, ning helistas ka ise Jaanile. Kui ta sai kinnituse, et too lubas, andis ta M.M. le sealsamas 80 g amfetamiini. Veel tunnistas M.M. , et 2017 a alguses (vist) pöördus Pusle taas kord tema poole. Ta tahtis saada 30 g amfetamiini. M.M. uuris jälle J. Padari käest, kes oli sel ajal ikka veel haiglas. J. Padar käskis küsida V. Prištšepovilt. Amfetamiini sai M.M. V. Prištšepovi käest samas kohas. Ka sel korral helistas V. Prištšepov enne J. Padarile ja küsis, kas võib anda. Kohtueelses menetluses tundis M.M. temale esitatud fotodelt ära R.T. i nimega Pusle, ning V. Prištšepovi. Kuigi maakohus sedastas M.M. ütlustes teatava vastuolulisuse kirjeldatud sündmuste ajalises määratluses, võib neid siiski tervikuna usaldada. Peamises osas on ütlused jäänud samaks. M.M. ütlused riimuvad ka 12.04.
  3. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga ning 24.04.
  4. a jälitustoimingu protokolliga. Maakohus luges süüdistatavate süü eitamisest sõltumatult tuvastatuks, et J. Padari haiglas viibimise ajal andis V. Prištšepov Tallinnas XXX M.M. kätte kahel korral R.T. ile edasimüümiseks narkootilist ainet, esimesel korral 80 g ning teisel 30 g. Kuna V. Prištšepovi täideviimisteod tulenesid J. Padari korraldusest ja juhtimisest, siis tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja omavahel kooskõlastatult ning panid need teod toime kaastäideviijatena

§ 21lg 2 mõttes.

Süüdistuse kohaselt sai M.M. V. Prištšepovilt kahe korra peale kokku 130 g. Kuna maakohus luges tõendatuks üksnes 110 g edasiandmise, siis mõisteti süüdistatavad ülejäänud ulatuses õigeks. 4.9 J. Padarit ja V. Prištšepovit süüdistatakse selles, et J. Padar müüs koos A.S. iga Tartu linnas Turuhoone juures kahel korral A.K. ile amfetamiini sisaldavat ainet. Esimesel korral s.o

  1. a detsembri lõpus või
  2. a jaanuari alguses müüs ta 5 g ning teisel korral, s.o
  3. a jaanuari alguses 10 g. J. Padar A.K. ile amfetamiini edasiandmist kohtus omaks ei võtnud. J. Padari ütlused on vastuolus eeluurimisel antud ütlustega ning et ta vastuolu veenvalt selgitada ei suutnud. Maakohus jättis tema ütlused tõendikogumist välja ning neile ei tuginenud. 24.04.
  4. a jälitustoimingu protokollist nähtus, et perioodil 21.-24.12.
  5. a toimus A.K. i ning A.S. i ja J. Padari vahel mitmeid vestlusi. 24.12.
  6. a toimus Tartus Emajõe ääres A.K. i kokkusaamine J. Padari ning A.S. iga millegi, mida on „viis“, üleandmiseks (vestustest ilmneb, et seda, mida üle antakse, on „kümme“). A.K. (ütlused avaldati KrMS § 291 lg 3 alusel tervikuna) tunnistas, et
  7. a detsembri lõpust kuni
  8. a jaanuari alguseni sai ta eelneval kokkuleppel A.S. iga J. Padarilt paaril korral amfetamiini. Ühel korral ostis ta 100 euro eest 5 g ning teisel korral 150 euro eest 10 g. Tehingud toimusid Tartus Emajõe ääres ning selle juures oli ka A.S. . Maakohus hindas A.K. i ütlused usaldusväärseteks ning piisavalt detailseteks. A.K. i ütluste tõeväärtust tõstavad kohut 12 hinnangul äratundmiseks esitamise protokollid. A.K. i ütlustega riimuvad ka A.S. i ütlused. Kohtule ei jäänud kahtlust selles, et 24.04.
  9. a jälitustoimingu protokoll tõendab üheselt, et J. Padar müüs A.S. i vahendusel A.K. ile Tartus Emajõe ääres korduvalt amfetamiini. Kokkuvõttes luges kohus tuvastatuks, et J. Padar müüs koos A.S. iga
  10. a detsembri lõpust kuni
  11. a jaanuari alguseni Tartu linnas Turuhoone juures Emajõe ääres kahel korral – esimesel korral 5 g ning teisel korral 10 g – amfetamiini sisaldavat ainet A.K. ile. Maakohus sedastas, et kõnealused episoodid on omistatud ka V. Prištšepovile, kuid V. Prištšepovit süüstavate tõendite puudumise tõttu mõistis kohus ta õigeks. 4.10 Veel heideti J. Padarile ning V. Prištšepovile ette J. Padari poolt Narvast omandatud narkootilisest aine (vähemalt 522,42 g) ühist hoidmist (valdamist) Tallinnas XXX asuvas korteris kuni 24.01.
  12. a. Selle kohta märgib kohus järgnevat. 24.01.
  13. a läbiotsimisprotokoll koostoimes 25.01.
  14. a asitõendi vaatlusprotokolli ning ekspertiisiaktidega nr 17E-AN0177 ja nr 17E-AN0125 tõendavad vastuvaidlematult, et Tallinnas XXX asuva korteri läbiotsimisel andis J. Padar politseiametnikele vabatahtlikult üle 411,29 grammi amfetamiinsulfaati (pulbris 45,02 g amfetamiini), mis oli hoiustatud korteri sügavkülmikus. Lisaks leidsid politseiametnikud korteri välisuksest paremat kätt kapi otsast veel 111,13 grammi amfetamiinsulfaati (pulbris 11,52 g amfetamiini). Vaidlust ei ole selles, et XXX , Tallinn asuva korteri valdajaks oli sel ajal J. Padar, kes üüris seda. Kohus oli seisukohal, et sama järelduse saab teha V. Prištšepovi kohta. J. Padari ütluste kohaselt olid korteri võtmed ka V. Prištšepovil. V. Prištšepov kinnitas seda. V. Prištšepovi ütluste kohaselt enne J. Padarit üüris kõnealust korterit tema, kuid kuna tema ei jõudnud selle eest enam tasuda, võttis J. Padar lepingu üle. Korterisse jäid isegi tema isiklikud asjad. Vajadusel võis ta korterist neid võtma minna. Nende tõendite alusel leidis kohus, et V. Prištšepovile kuulus selle korteri osas kaasvaldus. Seda järeldust kinnitavad V.P. ütlused. Maakohus sedastas, et vaidlust ei ole selle üle, et mõlemad süüdistatavad teadsid külmkapis säilitatavast amfetamiinsulfaadist ning et nad tarvitasid seda nii ühiselt kui ka eraldi. Kapi otsast leitud aine kohta üles J. Padar, et tema ei tea, kelle oma see oli. V. Prištšepov samuti eitas igasugust teadmist selle aine osas. Kohus leidis, et kummagi isiku ütlustega arvestada ei saa. Viidates Ekspertiisiaktis nr 17E-GE0139 sedastatud tulemustele järeldas maakohus, et V. Prištšepov ja J. Padar olid kokku puutunud kapi otsast leitud narkootilise ainega ning järelikult olid sellest igati teadlikud. Lisaks viitasid aine olemus ning välimus üheselt sellele, et kõnealune amfetamiinsulfaat oli väiksem kogus sellest ainest, mida säilitati külmkapis. Tegu oli tarvitamisvalmis amfetamiinsulfaadiga, mis oli pakendatud käepäraste koguste kaupa ning mida hoiti kõrvaliste isikute jaoks peidetuna kapi otsas. Kohtul ei olnud kahtlusi selles, et korteris olnud kogu narkootiline aine oli mõlema süüdistatava tegeliku võimu all, st neil mõlemal oli võimalus seda vahetult ilma takistusteta mõjutada. J. Padar ja V. Prištšepov tegutsesid korterist leitud amfetamiinsulfaati vallates kaastäideviijatena. Lõpuks märkis kohus, et korteris olnud ning politseiametnike poolt ära võetud 13 amfetamiinisulfaadi välimus (eelkõige selle värvus) viitab asjaolule, et tegu oli sama ainega, mis J. Padar omandas Narvast. 4.11 Narvast teisel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine edasine käitlemine üksnes J. Padari poolt Süüdistuse kohaselt tarvitas J. Padar ainet ka ise ning müüs seni tuvastamata klientidele ning kohus oli seisukohal, et sellised etteheited leidsid tõendite alusel täielikult kinnitust. Asjaolu, et J. Padar ainet ka ise tarvitas, on vaieldamatult leidnud kinnitamist tema enda ütlustega. Asjaolu, et J. Padar müüs N.V. käest omandatud ainet mitte ainult neile isikutele, kelle nimed käivad läbi süüdistusest, vaid teistelegi, kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata isikutele, on tõendatud 12.04.
  15. a ning 24.04.
  16. a jälitustoimingu protokollidega (toimus aktiivne müügitegevus J. Padari haiglas viibimise ajal, samuti enne ja pärast). Tehingute objektiks oli justnimelt N.V. lt omandatud narkootiline aine. Sellele viitab asjaolu, et J. Padar andis korduvalt N.V. le aru sellest, kuidas müügitegevus läheb ning milline on olukord N.V. le raha ülekandmisega. 4.12 Narvast teisel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine käitlemine üksnes V. Prištšepovi poolt Süüdistuse kohaselt käitles V. Prištšepov Narvast N.V. lt J. Padari poolt omandatud amfetamiini sisaldavat ainet üksinda järgnevalt: 1) andis selles vähemalt viis tarvitamiskogust edasi V.P. le, kusjuures vähemalt kolmel korral tegi ta seda Tallinnas XXX asuvas korteris ning vähemalt kahel korral Tallinnas XXX asuvas korteris; 2) tuvastamata koguse tarvitas V. Prištšepov ise ning ajavahemikul 23.-24.01.
  17. a andis tarvitamiseks ka M.M. le. Vaidlust ei ole asjaolus, et V. Prištšepov tarvitas J. Padari poolt omandatud narkootilist ainet. Süüdistus V.P. le vähemalt viie tarvitamiskoguse edasiandmises aga ei leidnud kohtu hinnangul tervikuna tõendamist. V. Prištšepov kinnitas, et (samuti ka V.P. oma ütlustes) on korra XXX korteris V.P. le süstinud külmkapist võetud amfetamiini. Kohus võttis arvesse KrMS § 7 lg-s 3 toodud printsiipi, mistõttu sai V. Prištšepovile omistada üksnes ühe tarvitamiskoguse amfetamiini V.P. le edasiandmist, ülejäänud osas mõisteti ta õigeks. Ka ei võtnud V. Prištšepov omaks amfetamiini edasiandmist M.M. l. Maakohus tunnistas, et käsitletavat edasiandmistegu ei saa süüdistatavale omistada, sest kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks või üldse puudutaks seda tegu. V. Prištšepov mõisteti M.M. le amfetamiini edasiandmises õigeks. 4.13 J. Padari poolt nelja ecstasy tabletti omandamine
  18. aasta novembri keskel Tartu linnas A.S. i elukohas M.M. lt. M.M. ütluste kohaselt andis ta
  19. a Tartus A.S. i juures J. Padarile viimase soovil neli ecstasy tabletti. Tema ütlusi kinnitab 12.04.
  20. a jälitustoimingu protokoll. Nelja ecstasy tableti omandamise M.M. lt võttis J. Padar omaks. Maakohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud ecstasy tablettide omandamine on tõendatud. 4.14 J. Padarile ning V. Prištšepovile esitatud süüdistuste osas märkis maakohus kokkuvõtvalt veel järgnevat. Süüdistuse kohaselt omandas J. Padar Narvast esimesel korral 200 g amfetamiini sisaldavat 14 ainet, teisel korral oli aine koguseks 1000 g. Lisaks omandas ta neli ecstasy tabletti. Amfetamiinsulfaadi kogustena leidis kohtus tuvastamist üksnes teisel korral Narvast omandatud aine kogus – 1000 g, esimesel korral omandatud aine kogust ning puhta amfetamiini sisaldust selles esitatud tõendite pinnalt kindlaks ei olnud võimalik teha. Samuti ei olnud võimalik tuvastada, kui suur oli MDMA sisaldus M.M. lt omandatud ecstasy tablettides. Seega tuli maakohtu hinnangul jaatada üksnes väikese koguse narkootilise aine käitlemist. Veel sedastas maakohus, et J. Padari ja V. Prištšepovi käitlemisepisoode kui narkodiilerlust tuleb käsitleda jätkuva kuriteona ning selline käsitlus ei nõua üksikute koguste eraldi kindlaks tegemist. Piisab, kui kõigi jätkuvalt toime pandud tegudega kokku saab tuvastada narkootilise aine suures koguses käitlemist. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on leidnud tõendamist seegi, et J. Padari ja V. Prištšepovi poolt käideldud ainest kokku 522,42 g leiti ja võeti ära Tallinnas XXX korterist, kusjuures kokku oli leitud amfetamiinsulfaadis 56,54 g puhast amfetamiini, sai väita, et J. Padar ja V. Prištšepov käitlesid amfetamiini suures koguses ning nende käitumises oli

§ 184lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused.

Kohtul ei tekkinud kahtlust selles, et teo subjektiivse koosseisu mõttes olid J. Padar ja V. Prištšepov teadlikud, et käitlevad narkootilist ainet. Kuna J. Padar käitles amfetamiinsulfaati mh ka varalise kasu saamise, s.o omakasu eesmärgil, siis oli tema psüühiline suhtumine oma teosse kõrgeima intensiivsusega, mis tähendab, et subjektiivsest küljest pani ta oma teo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

M.M. lt ecstasy omandamisel tegutses ta otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

V. Prištšepov tegutses samuti vähemalt otsese tahtlusega. J. Padarile ja V. Prištšepovile saab muu hulgas omistada ühist ja kooskõlastatud, st grupis toime pandud narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist, siis tuleb nende tegevus lisaks kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi.

V. Prištšepov on narkootikumidega seotud kuriteo pannud toime varemgi ning selle eest mõistetud karistus ei ole praeguseks veel kustunud (vt XIII kd lk-d 182-187), mistõttu siis annab see aluse kvalifitseerida tema teod täiendavalt

§ 184lg 2 p 2 järgi.

5. Karistuste mõistmine 5.1 A. Lutsule mõistetud karistus A. Lutsu tegevuses puuduvad

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Kuna ta aga käitles narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil, siis on tema tegevuses karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv (

§ 58p 1).

A. Lutsu süü määratlemisel arvestas maakohus seda, et narkootilise aine kogus, mille levitamist tema puhul tuvastati, ei olnud märkimisväärselt suur. Ka periood, mille jooksul ta narkootilist ainet käitles, kujunes lühikeseks. Maakohus asus seisukohale, et A. Lutsu süü on oluliselt alla keskmise. A. Lutsut on varem karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Seejuures pani ta käesolevalt arutatavad teod toime katseajal, olles eelmise karistuse kandmiselt tingimuslikult ennetähtaegselt vabastatud. A. Lutsu on ka ise narkootiliste ainete tarvitaja. Eripreventiivses mõttes peab A. Lutsule mõistetav karistus olema selline, mis paneks teda oma tegude üle enam järele mõtlema, vajadusel ka spetsialistidelt abi otsima, ja mis lõppkokkuvõttes mõjutaks teda muutma oma mitteõiguskuulekaid hoiakuid ning tarbimisharjumusi. A. Lutsule mõistis kohus

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 25.05.2012.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4881 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu ja 18 päeva võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks mõista 4 aastat 10 kuud ja 18 päeva vangistust. 15

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.01.-14.02.

  1. a, s.o 1 kuu ja 13 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti A. Lutsule 4 aastat 9 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja algust hakati arvestama alates otsuse kuulutamisest, s.o alates 13.03.
  2. a. 5.2 J. Padarile mõistetud karistus J. Padari tegudes samuti puudusid

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Kuna ka J. Padar käitles narkootilist ainet muu hulgas varalise kasu saamise eesmärgil, on tema tegevuses karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv (

§ 58p 1).

J. Padar pani oma tegusid toime pikaajalisemat varalist kasu silmas pidades. Kuigi J. Padarile esitatud süüdistus ei leidnud kohtus tervikuna tõendamist, ei saanud maakohtu hinnangul tuvastatud süüd väga väikseks lugeda. Tõendamist leidnud teod räägivad sellest, et J. Padari tegevus narkootilise aine käitlemisel oli aktiivne. Tema tegevus ei osutunud pikaaegseks, kestes vähem kui kolm kuud. Samuti õnnestus politseil suur kogus amfetamiini kätte saada enne, kui aine ringlusesse pääses. V. Prištšepoviga ühiselt toime pandud kuriteoepisoodides tuli J. Padari süü määratlemisel arvestada sellega, et tema teopanus oli V. Prištšepovi omaga võrreldes olulisem, sest tema tutvuste kaudu ning aktiivsel tegutsemisel omandati narkootiline aine, mida edaspidi ühiselt käideldi. J. Padari süü jääb maakohtu hinnangul alla keskmist taset. J. Padarit ei ole varem narkootikumidega seotud süütegude eest karistatud. Samas tuleb ka J. Padari puhul arvestada sellega, et kohtupraktika kohaselt kipuvad narkootikumidega seotud kuriteod korduma eriti narkootilisi aineid tarvitavate isikute puhul. Lisaks tuleb arvestada karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Maakohus mõistis J. Padarile

§ 184

lg 2 p 1 järgi karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati J.

Padari poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust hakati lugema alates kinnipidamisest 24.01.2017. a. 5.3 V. Prištšepovile mõistetud karistus V. Prištšepovi tegu puhul maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samas on ta realiseerunud mõlemad

§ 184lg-s 2 nimetatud kvalifitseerivad tunnused, s.o grupiviisilisus ning korduvus.

Kohus arvestas, et narkootiliste ainete käitlemine V. Prištšepovi poolt ei olnud pikaajaline, hõlmates ajavahemikku

  1. a detsembri keskpaigast kuni
  2. jaanuarini
  3. a. Ka narkootilise aine kogus ei olnud suur. Grupis toime pandud tegude osas arvestas maakohus V. Prištšepovi süü määratlemisel sellega, et tema teopanus neis oli kaastäideviija J. Padari omaga võrreldes tunduvalt väiksem: tema käitlustegevus puudutas ainet, mille oli omandanud J. Padar, ning ka käitlemine ise käis suuresti J. Padari juhtimisel ning korraldamisel. V. Prištšepovi süü on oluliselt alla keskmise. V. Prištšepovit juba varemgi narkootikumidega seotud süütegude eest karistatud ning ta pani käsitletud teod toime katseajal. Lisaks on V. Prištšepov narkootiliste ainete tarvitaja. Eripreventiivses mõttes peab ka V. Prištšepovile mõistetav karistus mõjutada teda muutma oma seniseid mitteõiguskuulekaid hoiakuid ning tarbimisharjumusi. Üldpreventiivses mõttes tuleb siingi arvestada sellega, et narkootikumidega seotud süütegudesse tuleb riigil suhtuda ülima rangusega, näitamaks, et need ei ole tolereeritavad. V. Prištšepovile mõistis maakohus

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

16

§ 65lg 2 alusel suurendati V.

Prištšepovile Harju Maakohtu 26.05.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3559 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 7 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 8 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Kuna ajavahemikus 25.04.-10.05.
  2. a kandis V. Prištšepov Tartu Maakohtu 28.03.
  3. a otsusega väärteoasjas nr 4-16-6981 mõistetud 15 ööpäeva pikkust aresti, siis

§ 68lg 1 alusel arvestatakse karistusaja hulka V.

Prištšepovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 1 päev (24.01.-25.04.2017. a). Seega jääb tema lõplikuks karistuseks 8 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel hakatakse V Prištšepovi karistusaja algust lugema alates 10.05.2017.

a. 6. Konfiskeerimise kohaldamine Vastavalt

§ 831

lg-le 1 konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kui süüteoga saadud vara on ära tarvitatud või selle äravõtmine ei ole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et A. Lutsu ja J. Padar tegelesid narkootiliste ainete käitlemisega, kusjuures käitlemise eesmärgiks oli muu hulgas ka rahaliste vahendite teenimine. A. Lutsu andis K.V. le amfetamiinsulfaati kokku vähemalt 15 g ulatuses ning viimane andis müügist saadud tulu kokku 290 eurot A. Lutsule. J. Padari puhul tuvastati, et ta müüs A.K. ile amfetamiini sisaldavat ainet kokku 20 g ning R.T. ile esimesel korral 20 g ja kahel järgneval korral (M.M. kaudu) kokku 110 g. A.K. maksis saadud aine eest kokku 350 eurot ning R.T. 2500 eurot (esimesel korral 300 eurot ning järgnevatel kordadel 20 eurot 1 g eest). Kohtus ei suudetud tuvastada, kui suures ulatuses ainet müüs J. Padar A.D. ule ning millise hinnaga ta seda tegi. Sellega seonduvat kuritegelikku tulu polnud kohtul võimalik arvestada. Samuti ei olnud võimalik arvestada seda kuriteoga saadud vara, mis J. Padar sai narkootilist ainet kriminaalmenetluses tuvastamata isikutele müües. Kuna tuvastamist leidnud summade näol oli tegu kuritegeliku varaga, kuulunuks need summad A. Lutsult ning J. Padarilt konfiskeerimisele

§ 831lg 1 alusel.

Saadud vara on ära kulutatud. A. Lutsu viibimiskoha XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha puhul, mida oli kokku 460 eurot, ei saa kindlalt väita, et tegu on kuritegelikul teel saadud varaga, sest A. Lutsu tollane tööandja Liiwimaa Katusemeister OÜ tegi 2017. a jaanuarikuus läbiotsimisega piirneval ajal A. Lutsule 459,02 eurose väljamakse. Maakohus sedastas, et otseselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimine ei ole enam võimalik. Seega tuli A. Lutsult välja mõista 290 eurot ning J. Padarilt 2850 eurot kui summad, mis vastavad nende poolt kuriteoga saadud vara väärtusele, mis tulnuks neilt konfiskeerida

§ 831lg 1 alusel.

Asenduskonfiskeerimise tagamiseks jäeti A. Lutsult Tartu Maakohtu 20.03.

  1. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-2687 arestitud sularaha 290 euro ulatuses aresti alla. Ülejäänud osa vabastati aresti alt ning tagastati A. Lutsule. KrMS § 306 lg 1 p-st 121 tulenevalt võimaldati A. Lutsul ja J. Padaril tasuda konfiskeerimise asendusraha ositi 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 17
  2. Lõpetuseks lahendas kohus asitõenditega seotud küsimused ning tegi otsustused menetluskulude kohta. APELLATSIOONID
  3. Kaitsja vandeadvokaat R. Objartel taotleb tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o A. Lutsu

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüditunnistamise ja karistuse mõistmise ja mõistetud liitkaristuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista A. Lutsu apelleeritud ulatuses temale esitatud süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks.

Juhul, kui kohus ei rahulda esitatud taotlust, palub kaitsja alternatiivselt tühistada kohtuotsus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks või kohtuotsuse tegemiseks. Juhul, kui apellandi eelnevad taotlused jäävad rahuldamata, siis taotleb kaitsja alternatiivselt tühistada kohtuotsus A. Lutsule mõistetud karistuse ja moodustatud liitkaristuse osas ning mõista talle

§ 184

lg 2 p 2 järgi kergem karistus, kuid mitte raskem kui vangistus 3 aastat 6 kuud (

  1. juuni
  2. a otsusega mõistetud karistus), millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 02.01-14.02.
  3. a ning moodustada liitkaristus ärakandmata karistusega vastavalt

§ 65lg 2.

Tagastada A. Lutsule Tartumaal XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ZEN sim kaart, mis vastab numbrile +xxx ja Super sim -kaart, mis vastab numbrile xxx (pakend 3ALTLO). Tagastada XXX korteri läbiotsimisel leitud telefonides olnud sim- kaardid. Tühistada maakohtu otsus

§ 831lg 1 ja § 84 alusel A.

Lutsult kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 290 euro väljamõistmise osas. Vabastada A. Lutsu raha täies ulatuses aresti alt ja tagastada talle. Jätta A. Lutsult väljamõistetavatest menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikult suur osa riigi kanda. 8.1 Süüdistusakti kohaselt omandas A. Lutsu

  1. a detsembri lõpus öösel Tallinnas Rocca Al Mare keskuse kõrval A.V. ilt 100 grammi ainet, milles amfetamiin, mille vedas Tartu linna ning millest andis narkootilist ainet edasi D.L. ile ja K.V. le. Apellant leiab, et käsitletavas episoodis ei ole maakohus käsitlenud tõendeid nende kogumis, maakohus on andnud ebaõige hinnangu tunnistaja P.V. ja süüdistatava A. Lutsu ütlustele, jättes kõrvaldamata ütlustes esinevad vastuolud. Lisaks on maakohus käsitledes kohtuotsuses esiletoodud telefoninumbrite kõneeristusi, teinud tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused. Hinnang on jäetud andmata A. Lutsu kasutuses olnud telefoninumbrite kõneeristustele – sideettevõtjalt saadud andmete protokollidele. Apellant leiab, et maakohtu järeldused on oletuslikud, ega kinnita neid asjaolusid, mida maakohus on tuvastanud. A.V. i elukoha läbiotsimisprotokoll kinnitab üksnes A.V. i poolt narkootilise aine käitlemist. Maakohus on andnud ebaõige hinnangu A.V. i kasutuses olnud telefoninumbrite kõneeristustele. Uuritud tõendite alusel on tuvastatud, et A. Lutsu kasutada olid numbrid xxx ja xxx. Nendelt numbritelt ei ole registreeritud sideseansse A.V. iga. Maakohtu järeldus, et A. Lutsu suhtles A.V. iga numbrilt xxx (sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, koostatud 21.04.2017.), ei tugine uuritud tõenditele. P.V. kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli tema kasutuses oleva numbriga. Number xxx on P.V. le kuuluv number, mis oli kasutuses tema tahvelarvutis Samsung. Kõneeristusest nähtub (sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 21.04.2017), et sellelt numbrilt on suheldud A.V. iga. Kõik seansid on toimunud Tartu mobiilside mastide tööpiirkonnas. Kaitsja arvates ei kasutanud A. Lutsu P.V. le kuuluvaid sidevahendeid, vaid neid kasutas kas 18 P.V. või K.S. . Kuivõrd maakohus on otsuses sidunud P.V. töötelefonilt helistamised M.S. ale A. Lutsuga, siis tuleb K.S. (T. ) kutsuda ringkonnakohtu istungile ja ta tunnistajana ülekuulata. Tartu Maakohtus ei olnud võimalik isikut üle kuulata, kuivõrd isik ei ilmunud kutsutud ajal kohtusse. A.Lutsu kinnitas, et tema ei kasutanud P.V. telefone ega tahvelarvutit mitte kellegagi suhtlemiseks. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, millistele tõenditele tuginedes on maakohus järeldanud, et A. Lutsu on käinud
  2. a detsembri lõpus Tallinnas ja omandanud A.V. ilt narkootilist ainet. Maakohus on põhjendamatult lugenud ebausaldusväärseteks P.V. ja A. Lutsu ütlused. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks kohus peab usaldusväärsemaks A.V. i ütlusi, jättes arvestamata tema ütlustes esinevad vastuolud. Apellant esitas kohtumenetluses A.V. i kohtueelses menetluses kahtlustatava ülekuulamise protokollide vastuvõtmisele vastuväite, leides, et tegemist on lubamatute tõenditega, põhjendades seda sellega, et deponeerimata ütluste vastuvõtmine rikub süüdistatava kaitseõigust. A.V. i kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole usaldusväärsed, eluliselt usutavad ning tegemist on lubamatu tõendiga, mis tulnuks tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Maakohus rajades järeldused A.V. i kohtueelses menetluses antud ütlustele, rikkus sellega kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et A.V. ilt omandas mitmel korral narkootilist ainet A.D. , kes andis seda edasi mh. müümiseks K.V. le, kes realiseeris saadud narkootilist ainet. Seega võis A.V. ajada segi isikud ning A.D. u tegevuse omistada A. Lutsule. 8.2 Süüdistuse kohaselt andis A. Lutsu A.V. ilt omandatud ainest 0,5 grammi 2016 detsembri lõpus või 2017 alguses Tartu linnas XXX maja juures D.L. ile. Apellant leiab, et kuivõrd eelmises punktis käsitletu kohaselt ei ole usaldusväärselt leidnud tõendamist A. Lutsu poolt narkootilise aine omandamine A.V. ilt, siis seda põhjendamatum on A. Lutsu süüdistus narkootilise aine edasiandmises D.L. ile ja K.V. le. Maakohus on käsitletavas süüdistuse episoodis lugenud A. Lutsu süü tõendatuks D.L. i ristküsitluse käigus antud ütlustega ning jõudis järeldusele, et D.L. i ütlused on usaldusväärsemad, kui A. Lutsu ütlused. Käsitletavas episoodis on ütlused sõna-sõna vastu. Sealjuures ei saa jätta analüüsimata asjaolusid, mis võivad viidata rõõnale, võimalikule tüliküsimusele, mis võib ütluste andjat ütluste andmisel mõjutada. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Käesoleval juhul maakohus nii ei ole toiminud. Nimetatud põhimõtte eiramine on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus on jätnud otsuse nõuetekohaselt põhistamata rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 8.3 Süüdistuse kohaselt andis A. Lutsu A.V. ilt omandatud ainest 25 grammi ainet, milles amfetamiin 5 grammi kaupa ajavahemikul 27.12.2016 – 02.01.2017 Tartu linnas erinevates 19 kohtades edasi müümiseks K.V. le, millest 3,34 grammi ainet, milles amfetamiini leiti ja võeti ära K.V. kahtlustatavana kinnipidamise käigus. Maakohus järeldas, et 10 g osas süüdistus tõendamist ei leidnud, mistõttu mõistis maakohus A. Lutsu osaliselt õigeks. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas kinnitavad ja tõendavad valdavalt 02.01.
  3. a kogutud tõendid, millele maakohus tugineb järeldustes, K.V. ütlusi, et ta sai A. Lutsult narkootikume juba alates
  4. a detsembri lõpust ja seda korduvalt. Maakohtu otsusest ei selgu, kuna narkootilise aine üleandmised A. Lutsu poolt K.V. le aset leidsid. Apellant leiab, et maakohus on otsuses käsitlenud tõendeid, mis käsitlevad peamiselt 02.01.2017.a asetleidnud sündmusi. Loetletud tõendid on seostamata tõendamiseseme asjaoludega ning kuidas need tõendavad K.V. ütlusi narkootilise aine saamise kohta detsembri lõpus
  5. a, maakohtu otsusest ei ole tuvastatav, millise tõendiga milliseid asjaolusid kohus on tõendatuks lugenud. Kohtu siseveendumuse kujunemine pole otsuses jälgitav. Maakohus on jätnud käsitletavas süüdistuse punktis hinnangu andmata M.S. a ütlustele ja A. Lutsu ütlustest teinud ebaõiged järeldused. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis. Tunnistaja K.V. ütlused ei ole eluliselt usutavad, ega seetõttu usaldusväärsed, kuivõrd K.V. ütlused ei haaku A. Lutsu ütlustega. Apellant leiab, et kohtuotsuse rajamine K.V. eluliselt mitteusutavatele ütlustele on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning apellant leiab sedagi, et K.V. ütlustes esinevate vastuolude tõttu tuleks tema ütlused tervikuna kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale jätta, kuivõrd K.V. ütlusi ei kinnita ükski teine tõend. Kriminaalasjas on jälitustoiminguga tõendeid kogutud. Varjatud jälgimise käigus jälgiti A. Lutsu ja K.V. 02.01.
  6. a asetleidnud kohtumist. Arusaamatuks jääb, kui politseiametnikud eeldasid ebaseaduslikku tegevust A. Lutsu käitumises ja narkootilise aine edasiandmist K.V. le, miks ei peetud isikuid selle kohtumise käigus kinni. Kaitsja arvates on eluliselt usutav, et aine omandas K.V. L.M. käest, kes oli A.D. u elukaaslane ja käitles samuti narkootilist ainet. Seega tegemist on kriminaalmenetluses tõusetunud kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus ei ole viidatud kaitseväidet kohtuotsuses käsitlenud. 8.4 A. Lutsu 03.01.
  7. a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga seonduv. Maakohus võttis prokuratuuri taotlusel tõendina vastu 03.01.
  8. a SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku joobeseisundi tuvastamise saatekirja. Selles oli tuvastatud A. Lutsul amfetamiini esinemine võetud uriiniproovis. Apellant vaidles maakohtus tõendi vastuvõtmisele vastu, leides et tegemist on lubamatu tõendiga, kuivõrd selle kogumisel on rikutud VV määrusest nr 88 tulenevaid nõudeid. A. Lutsu maakohtus antud ütluste kohaselt rikuti temalt proovi võtmisel bioloogilise materjali võtmise korrast (VV 19.06.
  9. a määrus) tulenevaid nõudeid. A. Lutsu on pöördunud erinevate ametiasutuste poole, sh. EKEI ja SA Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku poole, saamaks selgust, kas temalt proovimaterjali võtmine vastas VV määruses sätestatud nõuetele. A. Lutsu pöördumised, koos asjaomaste asutuste vastustega esitas apellant maakohtule. 20 Olemasolevate tõendite valguses ei ole kummutatud A. Lutsu väited, et proovi võtmisel võidi rikkuda VV määrusest nr 88 tulenevaid nõudeid ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri tulnuks tõendikogumist, kui lubamatu tõend, kõrvale jätta. 8.5 Asitõenditega seonduv. Kriminaalasja kohtueelses menetluses viidi 02.01.
  10. a läbi läbiotsimine XXX , kust muuhulgas leiti digitaalkaal (sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid 3 kd tl. 101-106), millelt omakorda leiti amfetamiini jälgi. Korter 60 asub neljandal korrusel. Digitaalkaal leiti hoone katuselt. Fototabelitest nähtub, et esemed on värskelt sadanud lume sees. Maakohus on järeldanud, et digitaalkaal oli sinna äsja visatud. Maakohus on seostanud digitaalkaalu A. Lutsuga. Maakohus on jätnud arvestamata A. Lutsu kaitseväite, mille kohaselt digitaalkaal ei kuulunud temale, vaid oli sinna korterisse jäetud mõni päev varem käinud Mihaili nimelise isiku poolt, kes oli selle ilmselt unustanud korterisse. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud digitaalkaalu seostada A. Lutsuga. 8.6 Asitõendite tagastamine A. Lutsule. Tartumaal XXX s ja Tartus XXX asuva korteri läbiotsimise käigus võeti kaasa erinevaid esemeid, mille kohta maakohus võttis kohtuotsuses seisukoha, et need kuuluvad

§ 83lg 1 alusel konfiskeerimisele.

Süüdistatav soovib, et temale tagastatakse Tartumaal XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ZEN sim kaart, mis vastab numbrile +xxx ja Super sim kaart, mis vastab numbrile xxx (pakend 3ALTLO). Samuti soovib süüdistatav, et talle tagastatakse ka Tartu XXX korteri läbiotsimisel leitud telefonide sees olnud sim- kaardid, kuivõrd nende konfiskeerimine pole põhjendatud. 8.7 Arestitud sularaha 460 eurot tagastamine. Tartu Maakohus arestis 20.03.2017. a määrusega A. Lutsult viimase kinnipidamisel 02.01.2017. a äravõetud sularaha 460 eurot. Tartu Maakohus juhindudes

§ 831lg 1 ja § 84 mõistis A.

Lutsult välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 290 eurot. Maakohus on viidanud selles järelduse tegemisel tunnistaja K.V. ütlustele. Apellant leiab, et K.V. ütlusi A. Lutsule kahel erineval korral 150 + 140 euro üleandmist ei kinnita ükski teine tõend. Kuivõrd tõendamist pole leidnud, et A. Lutsu oleks saanud kriminaaltulu, tuleb talle tagastada arestitud 460 eurot ning maakohtu otsus konfiskeerimise osas tuleb tühistada. 8.8 A. Lutsule mõistetud karistus. Tartu Maakohtu 13.03.2019. a otsusega tunnistati A. Lutsu

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 01.06.2018. a otsusega tunnistati A. Lutsu

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi ja 21 karistuseks mõisteti talle 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Tartu Maakohus on A. Lutsule 13.03.

  1. a otsusega 2 kuu võrra raskemat karistust mõistes, võrreldes 01.06.
  2. a otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 6 kuud, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. KrMS § 341 lg 5 näeb ette, et kui ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes süüdistatava või kaitsja apellatsiooni põhjal, võib esimese astme kohus kriminaalasja uuesti arutades mõista süüdistatava süüdi raskemas kuriteos, kuid ei või mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul alus karistada A. Lutsut 2 kuu võrra raskema karistusega, kui seda oli Tartu Maakohtu 01.06.
  3. a otsusega mõistetud karistus 3 aastat 6 kuud vangistust. Kaitsja palub ringkonnakohtul kaaluda võimalusel kergendada A. Lutsu karistust, mõista karistus sanktsiooni alammääras, kuid mitte raskemana kui 3 aastat 6 kuud. 8.9 Menetluslikud taotlused. Apellant palub ringkonnakohtul, juhul kui apellatsioon jääb rahuldamata, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta A. Lutsult väljamõistetavatest menetluskuludest võimalikult suur osa riigi kanda. Tegemist on vangistust kandva isikuga, kellel puudub igasugune sissetulek.
  4. Vandeadvokaat A. Saar taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus osaliselt s.t J. Padari süüdimõistmise osas ja teha uus otsus, millega tunnistada J. Padar süüdi

§ 184

lg 1 järgi 411, 29 grammi aine (milles amfetamiini 45,02 g amfetamiini) omandamises ja 4 ecstasy tableti omandamises M.M. lt. Muus osas mõista J. Padar temale esitatud süüdistuses õigeks ning vähendada J. Padarile esimese astme kohtu poolt mõistetud karistust. Nimetatud taotluste rahuldamata jätmise korral tühistada kohtuotsus vähendada J. Padarile mõistetud karistust või saata kriminaalasi uuesti arutamiseks esimese astme kohtule. Tühistada vara konfiskeerimise asendamine. Apellandi hinnangul on Tartu Maakohus otsust tehes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus ei ole järginud KrMS § 3051 lg 1 ja 2 nõudeid. Kohtuotsuse põhjendamatus on oluline kriminaalmenetlusnormi rikkumine, mis toob KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kaitsja ei vaidlusta Jaan Padari osalist õigeksmõistmist. Kaitsja ei nõustu Tartu Maakohtu järeldustega J. Padari süüdimõistmise osas. Kohtuotsus kujutab jätkuvalt tõendite loetelu, kuid mitte loetelust tehtud järeldusi, kohtu siseveendumuse kujunemist ei ole võimalik jälgida. 9.1 J. Padar tunnistab ennast süüdi 411,29 grammi amfetamiini omandamises. Ta ei ole eitanud narkootiliste ainete tarbimist. Süüdistuse kohaselt omandas J. Padar 2016 .a. novembris Narvas N.V. lt kahel korral amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, esimesel korral vähemalt 200 g ning teisel korral vähemalt 1000 g. N.V. t Tartu Maakohtu istungil üle kuulatud ei ole. Kaitsja on seisukohal, et esmatähtis oli tuvastada ja tõendada, kas J. Padar on märgitud koguse ainet (1200 g) omandanud N.V. lt. Kohus on selles episoodis tuginenud M.M. ütlustele, on neid vabas vormis ümber jutustanud, aga mitte analüüsinud ega kujundanud järeldust. Kohus märkis, et M.M. ütlused kinnitavad J. Padari süüdimõistmist, samuti näitavad sideettevõttelt saadud andmete protokollid M.M. ja J. Padari kasutuses olnud telefoninumbrite kõneeristuse kohta nende tihedat omavahelist suhtlust, suure tõenäosusega selleks, et 22 kooskõlastada Narvasse sõitmise asjaolusid. Kaitsja selle seisukohaga ei nõustu. Pelgalt kõneeristused ei tõenda, et J. Padar on toime pannud

§ 184lg2 p1 järi kvalifitseeritava kusiteo.

Käesolev episoodi puhul ei ole kohus tuginenud ühelegi otsesele tõendile, sest neis lihtsalt ei ole. Kohtulikul uurimisel ei õnnestunud kahtlusi kõrvaldada, mistõttu tuleb need KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks. 9.2 Kohtu seisukoht (otsuse lk 28) Narvast teisel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine edasises käitlemises J. Padari ning V. Prištšepovi poolt, on oletuslik, ei rajane tõendite analüüsil. Kohtu siseveendumise kujunemine ei ole jälgitav. 9.3 Puuduvad tõendid selle kohta, mis kinnitaksid vähemalt 667,42 grammi aine, milles amfetamiin, vedamist Tartust Tallinna XXX asuvasse korterisse. Käesolevas kriminaalasjas eitas J. Padar 04.04.2018.a. kohtuistungil V. Prištśepovi osavõttu kuriteo toimepanemisest. Samal kohtuistungil eitas V. Prištšepov kategooriliselt koos J. Padariga Tallinnas XXX narkootilise aine käitlemist. Samuti ei kinnita süüdistatav V. Prištšepov narkootilist aine, amfetamiini J. Padari korraldusel edasi müümist. 9.4 Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et J. Padar on ühiselt koos V. Prištšepoviga hoidnud XXX Tallinn asuvas korteris narkootilist ainet. J. Padar on omaks võtnud ja ennast süüdi tunnistanud, et tema hoidis ainet XXX asuvas korteris ilma, et oleks selleks kokku leppinud V. Prištšepoviga või kellegi teisega. Märgitud aine oli tema üksi omandanud isikult või isikutelt, kelle nime avaldamisest ta keeldus. 9.5 Kaitsja leiab, et 411,29 grammi aine (pulbris 45,02 g amfetamiini) omamises saab J.Padari süüdi tunnistada ning mõista talle kergem karistus, muus osas tuleb J. Padar õigeks mõista. Tartu Maakohus on ebaõigesti J. Padari teod (välja arvatud õigeksmõistvas osas) lugenud tõendatuks. Kohus ei ole R.T. i ütlustel üldse peatunud ega nendele mingit tähelepanu pööranud. 9.6 Kaitsja arvates on kohus J. Padarile mõistnud liialt karmi karistuse. Kaitsja arvates põhjendas J. Padar 04.04.2018.a. kohtuistungil usutavalt ja eluliselt mõistetavalt, mis olid need asjaolud, mis tingisid tema narkootiliste ainete tarvitamisele asumise. Kaitsja taotleb seda karistuse mõistmisel käsitleda kergendava asjaoluna. Kohus ei ole üldse põhjendanud, miks ta käesoleva otsusega mõistab J. Padarile karmima karistuse, kui seda tegi eelmise otsusega. 9.7 Kohus on seisukohal, et J. Padarilt tuleb välja mõista süütegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 2850 eurot riigituludesse. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele taoline arvutus tugineb. Seega on kohtuotsus põhjendamata. Kaitsja peab vara konfiskeerimise asendamist põhjendamatuks, kuna ei ole tuvastatud, et Jaan Padar oleks saanud kuritegelikku tulu. Kaitsja taotleb tühistada vara konfiskeerimise asendamine. 9.8 Kaitsja on jätkuvalt veendunud, et Tartu Maakohtu kaevatav otsus on pealiskaudne, põhjendamatu, tugineb tõendite kirjeldusele, mitte aga nende õiguslikule analüüsile. Kohtuotsuse põhjendamatuse nõude eiramine toob KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel kaasa otsuse tühistamise. Tuginemine süüdistatavate/tunnistajate A.D. u, A.K. i kohtueelses menetluses antud ütlustele, kes kohtuistungil keeldusid ütluste andmisest ja nende osas langetatud kohtuotsustele, ei ole 23 kaitsja arvates õige. Kohus saab otsuse langetamisel aga tugineda ainult kohtulikul uurimisel kogutud tõenditele. Kaitsja hinnangul tulnuks nende isikute ütlused lugeda tervikuna mitteusaldusväärseteks ja jätta hoopiski tõendikogumist kõrvale. Süüdimõistetute/tunnistajate A.S. i, M.M. , R.T. i ütlustele tuginemine süüdimõistva kohtuotsuse langetamisel ei ole piisav süü tõendamiseks. Kaitsja ei nõustu kohtuotsuses märgitud telefonikõnedele ja jälitusprotokollidele viitamisega ja kohtu arvamusega, et need tõendavad J. Padari süüd. Tartu Maakohtu otsuses J. Padari süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi ei ole kohus kohtuliku uurimise käigus esitatud tõendeid igakülgselt ja põhjalikult ning lugejale arusaadavalt jälgitavana analüüsinud, mistõttu kohtuotsus on põhjendamata. Otsuse põhjendamatus on kriminaalmenetlusnormi oluline rikkumine, mille tõttu tuleb kohtuotsus tühistada (KrMS § 3051 lg 1, § 338 p 3 § 339 lg 1 p 7) . Kaitsja on seisukohal, et kohus on asunud lubamatult tegema oletusi, mis ei ole leidnud kinnitamist mitte ühegi tõendiga. Samuti ei ole Tartu Maakohtu otsuse resolutiivosa kooskõlas kohtuistungil tuvastatud asjaoludega, millega kohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8 sätet. 10. Süüdistatav J. Padar soovib maakohtu otsuse osalist tühistamist, kvalifitseerides tema süüdimõistmise

§ 184

lg 2 järgi ümber

§ 184lg-le 1.

J. Padari hinnangul mingit isikute gruppi ei ole asjas tuvastatud. Süüdistatav taotleb ka karistuse vähendamist ning leiab, et sobivaks karistuseks oleks 3 aastat vangistust, kohaldades tingimisi vabastamist. Samuti soovib süüdistatav, et kohtuotsus tühistataks temalt kriminaaltuluna 2850 euro väljamõistmise osas. 10.1 Süüdistatav märgib, et kohus osundab korduvalt D. u ja S.i ütlustele, kuid hiljem hindab need ebausaldusväärseteks. Jäävad järele vaid M. ütlused, s.t tekib sõna-sõna vastu olukord. M. ütlused tuleb hinnata ebausaldusväärseteks. 10.2 Kohus märkis, et XXX tn korteri võtmed olid temal ja Prištšepovil, samas kui M. kohtus ütles et ka tema olid võtmed. J. Padarile ei ole teada, kes ja millega selles korteris tegeles ning enne kinnipidamist ta XXX tn korteris ei käinudki. Süüdistatav kinnitab veelkord, et tema poolt vabatahtlikult välja antud aine oli mõeldud tema enda tarbeks. Süüdistatavale jääb mõistetamatuks, miks on narkomaan ja kriminaal M. pälvinud usalduse. 10.3 Süüdistatava arvates otsesed süüd kinnitavad tõendid puuduvad ning kaudsed tõendid sisaldavad oletusi, millele ei saa tugineda. 11. Vandeadvokaat K. Kutsar vaidlustab Tartu Maakohtu 13.märtsi 2019.a a otsuse osas, millega V. Prištšepov mõisteti süüdi

184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 2 kuu vangistusega. V. Prištšepov on seisukohal, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ning eksinud menetlusnormide kohaldamisel. Süüdistatav tuleb õigeks mõista. Apellandi hinnangul ei ole Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2018 määruses toodud puudused kõrvaldatud ka maakohtu 13.märtsi 2019.a otsuses ning lahend on endiselt olulises osas põhjendamata. 11.1 Maakohus leidis, et V. Prištšepov viis J. Padari ülesandel Tallinnas XXX asuvas korteris olnud narkootilise aine – amfetamiini - V.P. elukohta. J. Padar ja V. Prištšepovi eitavad ütlused hindas kohus ennast õigustavateks ning vastuolus olevateks jälitustoimingutega kogutud tõenditega. Isikute vestlust analüüsides on maakohus märkinud: „Vestlusest, kui paigutada see käesolevas kriminaalasjas eelnevalt tõendamist leidnud asjaolude konteksti, on 24 selgelt aru saada – ning seda vastupidiselt Jaan Padari poolt kohtus väidetule – et Jaan Padar muretseb eelkõige narkootilise aine pärast, millega tuleb olla ettevaatlik, kuna „selle eest ei ole veel kõik raha ära antud““. Millistest „eelnevalt tõendamist leidnud asjaoludest“ maakohus lähtub, on seejuures arusaamatu. Vaidlust ei ole selles, et J.Padar sattus haiglasse pärast XXX tänava korteris korraldatud joomingut. Eluliselt on usutav, et pärast taolist üritust vajas eluruum koristamist ning seetõttu on meelevaldne samastada V. Prištšepovi poolt kasutatud väljendid narkootilise aine edasitoimetamisega. 11.2 Maakohus mõistis V. Prištšepovi süüdi selles, et viimane hoidis ühiselt koos J. Padariga Tallinnas XXX , asuvas korteris amfetamiini. Kriminaalasjas on tuvastatud, et eelnimetatud korterit kasutas J. Padar. Viimane selgitas, et ta hoidis tõepoolest nimetatud korteris amfetamiini, kuid tegemist oli ainult temale kuluva ainega. Korteri võtmed olid olemas ka V. Prištšepovil, kes oli seal varem elanud, kuid eeltoodust ei saa automaatselt järeldada, et talle kuulus korterist leitud narkootiline aine. Olukorras, kus nimetatud korteris käis palju erinevaid isikuid ning ei ole teada, kellel veel võis olla nimetaud eluruumile ligipääs, ei piisa ainult võtme omamise faktist V. Prištšepovi süüdimõistmiseks. Samuti ei täida

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu asjaolu, et V.

Prištšepov oli teadlik sellest, et korteris on narkootilisi aineid. 11.3 Maakohtu hinnangul on leidnud tõendamist, e V. Prištšepov andis J. Padari ülesandel amfetamiini edasi M.M. le. Nimetatud osas põhineb maakohtu lahend M.M. ütlustel. J. Padar ja V. Prištšepov ei tunnista, et eelkirjeldatud tehing oleks kunagi toimunud. Taolises olukorras pidanuks maakohus eriti põhjalikult analüüsima, millised tõendid kinnitavad M.M. ütlusi ning muudavad need sedavõrd usaldusväärseteks, et neil on võimalik rajada süüdimõistev kohtulahend. Paraku maakohtu otsusest selliseid asjaolusid ei nähtu. KrMS § 3051 lg 2 sätestatu valguses saab maakohus lähtuda vaid M.M. kohtuistungil antud ütlustest ning neid tuleb kõrvutada samas menetluses kogutud teiste tõenditega, s.h. ka süüdistatavate ütlustega. M.M. ütluste usaldusväärsust ei kinnita mingil viisil asjaolu, et menetlusosalised ei taotlenud tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. M.M. on mõistetud süüdi kriminaalasjas, mis on vahetult seotud V. Prištšepovile esitatud süüdistusega. Seega on tegemist n.ö eristaatuses tunnistajaga, keda ei ole hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Riigikohtu praktika kohaselt ei muuda see asjaolu küll tema ütlusi automaatselt ebausaldusväärseteks, kuid samas ei saa jätta arvestamata, et M.M. võib olla huvitatud sellest, et näidata enda osa narkootiliste ainete käitlemisel võimalikult väiksemana ning süüstada teisi isikuid. Käesoleval juhul ei selgu kohtuotsusest, millistel põhjustel pidas maakohus usaldusväärseteks M.M. selgitusi ning jättis arvestamata V. Prištšepovi ja J. Padari ütlustega. 11.4 Maakohus märkis, et V. Prištšepovile saab omistada ühe tarvitamiskoguse amfetamiini V.P. le edasiandmist. Seejuures on kohus tuginenud V.P. ja V. Prištšepovi ütlustele, mille kohaselt süstis V. Prištšepov V.P. le ühel korral viimase palvel ja ühise tarvitamise käigus amfetamiini. Samas ei ole maakohus pidanud vajalikuks analüüsida, kas nimetatud tegevus vastab

§ 184lg 2 koosseisule, s.t.

kas sellist tegevust võiks vaadelda narkootilise aine käitlemisena ning milline võis olla aine kogus. 11.5 Sõltumata tõenditele antavast hinnangust leiab apellant, et maakohus on V. Prištšepovile karistuse mõistmisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Tartu Maakohtu 1.juuni 2018.a otsusega mõisteti V. Prištšepov süüdi

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi ning teda karistati 4 aasta vangistusega.

Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uue kohtuotsuse koostamiseks samale kohtukoosseisule. Prokuröri apellatsiooni, milles taotleti V. Prištšepovile rangema karistuse mõistmist, jättis ringkonnakohus rahuldamata. Uue kohtuotsuse koostamisel mõistis maakohus V. Prištšepovi osaliselt õigeks, kuid karistas 25 teda 4 aasta ja 2 kuu vangistusega. Seega vähenes V. Prištšepovile esitatud süüdistuse maht oluliselt, kuid tema karistus muutus võrreldes 1.juuni 2018.a kohtuotsusega mõistetuga raskemaks. Kaitsja osundab KrMS § 341 lg-s 5 sätestatule ning Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-75-05 punktis 20 selgitusele. Süüdistatava olukorra osundatud viisil raskendamine on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kõike eeltoodut arvestades leiab apellant, et maakohus on oluliselt eksinud tõendite hindamisel ning kohaldanud ebaõigesti menetlusõigust. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid apellatsioonide juurde, süüdistatavad toetasid kaitsjate apellatsioone. Süüdistatava J. Padari kaitsja vandeadvokaat A. Saar lisas, et karistuse osas võiks ringkonnakohus lugeda J. Padari karistuse kantuks vahi all oldud ajaga, ülejäänud karistus aga jätta tingimisi kohaldamata. Prokurör leidis, et kaitsjate ja J. Padari apellatsioonid on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata. Muuhulgas märkis prokurör, et maakohus võis uue kohtuotsuse tegemisel mõista süüdistatavatele raskema karistuse, sest esimesel korral esitas apellatsiooni ka prokurör, taotledes süüdistatavatele raskemat karistust. Kuna ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse ning tagastas kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse koostamiseks, ei olnud maakohtul seadusest tulenevaid takistusi karistuse karmistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga, kuulas kohtuistungil ära menetlusosalised ning leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei too kaasa maakohtu otsuse muutmist ning seega jäävad apellatsioonid rahuldamata.
  3. Kõik kaebajad heidavad maakohtule ette menetlusõiguslikke minetusi - ei ole järgitud KrMS § 3051 lg 1 p 2 nõudeid, rikuti põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, kõrvaldamata kahtlusi ei tõlgendatud süüdistatavate kasuks KrMS § 7 lg 3 järgi, kohtu järeldused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega, millega rikuti KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatut. 14.1 Ringkonnakohtu kolleegium ei nõustu kaebajatega, et maakohus rikkus olulisel määral eelnimetatud viisil kriminaalmenetlusõigust. 14.2 KrMS § 7 lg 3 kohaldamisega seoses märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20;
  6. juuni
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja
  8. novembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.) Eeltoodut silmas pidades märgib ringkonnakohus, et süüdistatavate süüd eitavad seisukohad on maakohtu poolt veenvalt tõendikogumiga ümber lükatud ning ühtegi kõrvaldamata kahtlust süüdistatavate süüs tõendatuks loetud mahus, kriminaalasjas ei jäänud. 26 14.3 Kohtuotsus on seaduslik, põhjendatud ning põhineb kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele. Kohus on järginud põhjendamiskohustust, ning kohtu veendumus süüdistatavate süüs on kohtuotsuses apellatsioonikohtule arusaadav. Üldsõnalised etteheited KrMS § 3051 lg 1,2 ning KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuete rikkumise kohta on alusetud. 14.4 Otsituks loeb ringkonnakohus ka kaebeväite KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatu rikkumise kohta. Eelviidatud menetlusõiguslik oluline rikkumine leiab aset juhul, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused on antud juhul tuvastatud tõendamiseseme asjaoludega vastavuses. Olukorras, kui kaebajad ei ole nõus maakohtu süüdimõistva kohtuotsusega, ei saa rääkida menetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. 14.5 Apellatsioonikohus ei nõustu ka kaebajatega selles, et ühe alternatiivina tuleks saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule. Millist menetluslikku puudust tuleks uuel kohtulikul arutamisel maakohtul kõrvaldada, kaebustest ei selgu. Uue kohtuotsuse tegemiseks kriminaalasja maakohtule tagastamise taotlus jääb samuti tagajärjetuks. Eelnevates punktides ringkonnakohus juba märkis, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtuotsust käsitlevate menetlusnormidega. 14.6 Väärib märkimist, et apellatsioonides esitatakse suuresti samasisulisi väiteid nagu maakohtuski. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistustega süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel, siis antud lahendis neid täies mahus üle ei korda, vaid vastab apellatsioonide põhiväidetele. A. Lutsu süüdistus
  10. A. Lutsu kaitsja soovib maakohtu otsuse tühistamist osas, milles tema kaitsealune süüdi mõisteti. 15.1 Süüdistuse kohaselt omandas A. Lutsu 2016.a detsembri lõpus öösel Tallinnas Rocca Al Mare keskuse kõrval A.V. ilt 100 gr amfetamiini sisaldavat ainet ning vedas selle Tartusse. 15.2 Kaitsja arvates ei ole maakohus A. Lutsu süüdimõistmisel käsitlenud tõendeid kogumis, ebaõigesti hinnati tunnistaja P.V. ja süüdistatava A. Lutsu ütlusi. Põhjendamatult hinnati A.V. i ütlused usaldusväärseteks. A.V. i ja eelnimetatud isikute ütlustes esinevad vastuolud on kõrvaldamata. Samuti on kõneeristustest tehtud ebaõiged järeldused. Kohtu järeldused on oletuslikud. Kaitsja rõhutab, et A. Lutsul ei ole mingit puutumust A.V. i poolt narkootiliste ainete käitlemisega. Apellant kinnitab, et A. Lutsu ei saanud P.V. käsutuses olnud sidevahendeid kasutada. 15.3 Ringkonnakohtu hinnangul ei veena kaebeargumendid A. Lutsu eeltoodud süüdistuses õigeks mõistma. Maakohus on tõendeid hinnanud vastavuses menetlusõiguse normidega. Maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsi ning neist tehtud järeldusi kontrollides tutvus kohtukolleegium kõigi kogutud tõenditega ning leiab, et kohus tegi ainuõige järelduse- A. Lutsu süü selles süüdistuses on tõendatud ning ühetegi kõrvaldamata kahtlust ei ole jäänud. A.V. i ütlusi analüüsides (mis langesid kokku muude tõenditega, vt kohtuotsuse lk 11 jj), sai kahtlusteta tuvastatud, et A.V. oli seotud narkootilise aine käitlemisega. A.V. selgitas, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas kohtus ta A. Lutsuga ning viimane sai tema käest 100 gr amfetamiini (vt IV kd, lk 150,158-160). Kohus põhjendatult tuvastas, A.V. i ütlused haakuvad sideettevõttelt saadud andmete protokollidega ( X kd, lk 177-178, IX kd, lk 118-120,165-209, X kd, lk 1-13). Kohus tuvastas, et A.V. i kasutusel olevalt telefonilt helistati muuhulgas P.V. kasutuses olevate telefoninumbritele. Vaidlust ei ole asjaolus, et P.V. tunneb A.V. it, kuid suhtles temaga väga harva ning helistajaks oli pigem A.V. . Samas ei teadnud ta sellest, et A. 27 Lutsu oleks 2016.a detsembris Tallinnas käinud. A. Lutsu eitab tutvust A.V. iga. Maakohus tuvastas, et tegelikult toimus P.V. kasutuses olnud telefoninumbritelt suhtlus A.V. iga märkimisväärselt palju, 38 korda ning enamus kordadel helistati A.V. ile, mitte vastupidi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et A. Lutsu samuti kasutas P.V. sidevahendeid. Nimetatud asjaolu kinnitab fakt, et P.V. töötelefoni numbrilt on tehtud kõnesid ka väljaspool P.V. töökoha piirkonda ning hilisõhtuti või öösel (vt ka maakohtu järeldused kohtuotsuse lk 13). Maakohus on põhjendatult hinnanud P.V. ütlused ebausaldusväärseteks. Mõistetavalt ning põhjendatult ei usaldanud kohus ka A. Lutsu ütlusi (vt kohtu vastav analüüs otsuse lk 13). 15.4 Ka maakohtus pidas A. Lutsu kaitsja A.V. i ütlusi mittelubatavateks tõenditeks. Maakohtu vastuväited kaitsjale on esitatud kohtuotsuse lk 14 ning nendega nõustub ka apellatsioonikohus, mistõttu neid üle ei korda. 15.5 A. Lutsu kaitsja taotles kutsuda ringkonnakohtusse tunnistajana K. T. (S. ), sest kaitsja arvates on vaja välja selgitada, kas ka K. T. kasutas P.V. töötelefoni. Apellatsioonikohus rahuldas kaitsja taotluse. A. Lutsu kaitsjale vastas K. T. , et võis tõepoolest kasutada P.V. töötelefoni ning ta võis ka helistada M.S. ale. 15.6 Kolleegiumi hinnangul ei oma K. T. i ütlused mingisugust tähtsust tõendamiseseme asjaolude seisukohalt, sest need ei kummuta A. Lutsu süüdistust, samuti maakohtu otsuses toodud argumente sellest, et A. Lutsu sai kasutada elukaaslase P.V. töötelefoni. 15.7 Apellant märgib veel, et A.V. ilt omandas narkootilist ainet A.D. , kes andis seda müümiseks edasi muuhulgas K.V. le. Seega võis A.V. ajada segi inimesed ning A.D. u tegevuse omistada A. Lutsule. 15.8 Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodud väited oletused, sest ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada A.V. i eksimust isikutes, ei ole esitatud. Väheusutav on, et narkootilise aine müüja ei pane tähele ega jäta meelde, kes temalt narkootilist ainet ostab. 15.9 Süüdistuse kohaselt andis A. Lutsu A.V. ilt omandatud narkootilisest ainest osa (0,5 gr) 2016.a detsembri lõpus või 2017.a jaanuari alguses Tartus XXX maja juures D.L. ile. Kaitsja leiab, et kuna eelnevalt jäi tõendamata narkootilise aine omandamine A. Lutsu poolt A.V. ilt, ei ole ka see süüdistuse osa tõendatud. A. Lutsu oma süüd eitab ning D.L. i ütlused on ebapiisavad ning eluliselt ebausutavad. 15.10 Maakohus usaldas D.L. i ütlusi ning tegi seda põhjendatult. Kohtukolleegiumile jääb mõistetamatuks kaitsja väide, et D.L. i ütlused on eluliselt mitteusutavad. Ühtegi asjaolu selle väite kinnituseks ei esitata. Vastupidi, D.L. i ütlustes toodud asjaolud A. Lutsult narkootilise aine saamise kohta on vägagi elulised (vt maakohtu otsuse lk 15). Mõistetavatel põhjustel hindas kohus aga A. Lutsu ütlused ebausaldusväärseteks ning tema poolt pakutud versiooni (kunagi toimus tuttava sünnipäeval konflikt, mistõttu on tegu vihavaenuga), miks D.L. sellised ütlusi annab, mitteveenvaks. 15.11 Kaitsja ei nõustu maakohtuga selleski, et A. Lutsu andis A.V. ilt omandatud amfetamiini sisaldavast narkootilisest ainest 15 gr ajavahemikul 27.12.2016 kuni 02.01.2017 Tartu linnas edasi müümiseks K.V. le. Kaitsja leiab, et kohtu järeldused on seostamata tõendamiseseme asjaoludega. A. Lutsu ütlustest on kohus teinud ebaõiged järeldused. K.V. ütlused on aga eluliselt mitteusutavad. Tunnistaja M.S. a ütluste kohaselt K.V. jutu järgi, kui ta peaks vahele jääma, ajab ta kõik A. Lutsu kaela. 28 Tunnistaja arvas, et selle taga võis olla K.V. võlg A. Lutsule. Kaitsja pakub välja, et K.V. võis narkootilist ainet saada hoopis A.D. u elukaaslase L.M. käest, kellega ta tihedalt suhtles. 15.12 Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus veenvalt A. Lutsu süü 15 gr narkootilise aine edasiandmises K.V. le. Vähimaidki kahtlusi selles ei jäänud. Tunnustamist väärivalt põhjalikult on kohus analüüsinud K.V. ütlusi. Seejuures ringkonnakohus täheldab, et K.V. ütlused A. Lutsult narkoaine saamise asjaolude kohta on äärmiselt detailsed. Apellatsioonist jääb selgusetuks, millises osas puudub tunnistaja ütlustes eluline usutavus (vt IV kd, lk 68p-70, 72). Maakohus sedastas, et K.V. ütlused langevad kokku ka tema kinnipidamisprotokollis ning asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga (III kd lk 33-35, 44-46). K.V. kinnipidamisel leiti tema juurest muuhulgas minigrip-kotikestesse pakendatud narkootilist ainet (vt III kd, lk 49-50). Oluline on K.V. ütluste kooskõla ka 22.03.2017.a ja 24.04.2017.a jälitusprotokollides fikseerituga (vt ka XI kd, lk 100-101, XII kd, lk 19-127). Maakohus tõi välja, et K.V. suhtles A. Lutsuga 2016.a lõpus ja 2017.a alguses korduvalt. Nendevaheline suhtus on tõendatud ka sideettevõttelt saadud andmete protokolliga (IV kd, lk 78-111). K.V. kinnipidamise päeval, 02.01.2017.a helistas A. Lutsu K.V. le ning nad kohtusid samal päeval 14:21 ajal. 15.13 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus tegi A. Lutsu ütlustest ebaõiged järeldused. A. Lutsu selgitas, et ta suhtles K.V. ga seetõttu, et viimane oli talle võlgu ning ta tahtis raha kätte saada. Amfetamiini pole ta K.V. le andnud. 02.01.2017.a sai ta K.V. ga kokku võlast rääkimiseks. Ringkonnakohtu jaoks ei ole süüdistatava versioon usutav vaatamata sellele, et K.V. võla olemasolu tunnistab. A. Lutsu ja K.V. tiheda suhtluse ja kokkusaamise taga ilmselgelt ei olnud vana võlasuhte lahendamine. Maakohus osundas asjakohaselt 13.04.2017.a sideettevõttelt saadud andmete protokollile, millest nähtuvalt suhtlesid A. Lutsu ja K.V. ajavahemikul 27.12.2016.a kuni 02.01.2017.a viiekümnel korral. Kusjuures näiteks 30.12.2016.a 13 korda ning 31.12.2016 12 korda (IV kd, lk 78-111). Võlasuhte klaarimiseks on isikute suhtlussagedus äärmiselt kummastav. Tähelepanuväärivaks on ka asjaolu, et enamus kõnede algatajateks oli K.V. , mitte väidetav võlanõudja A. Lutsu. Lisaks puuduvad ka 24.04.2017.a jälitusprotokollis vähimadki viited võimaliku võla tagasimaksmise teemale (XII kd, lk 19-127). 15.14 Maakohus tõi välja ka tunnistaja M.S. a ütlused (K.V. lubas kinnipidamisel ajada kõik A. Lutsu kaela) kuid asus seisukohale, et K.V. ütluste näol ei ole tegemist A. Lutsu alusetu süüstamisega. See tähendab, et M.S. a ütlused ei lükka K.V. ütlusi ümber (vt maakohtu põhistused pikemalt kohtuotsuse lk 17). Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et K.V. enda süüdistuse mahust (tema suhtes tegi Tartu Maakohus otsuse 25.08.2017) moodustab A. Lutsuga seotud episood vaid väikese osa, mistõttu jutt kõige ajamisest A. Lutsu kaela ei ole tõsiselt võetav. Samuti tuleb tähele panna sedagi, et kuna A.D. peeti kinni 20.12.2016.a, siis ei olnud K.V. l temalt (või tema elukaaslaselt L.M. lt, nagu oletab kaitsja) enam võimalik narkootilist ainet saada. 15.15 Kaitsja märgib, et kriminaalasja ringkonnakohtus esmakordsel läbivaatamisel avaldas kohus 03.10.2018.a kohtuistungil e-kirja, mille saatis ringkonnakohtule K.V. . Kuna ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi teist korda, siis taotles kaitsja kirjas sisalduva selgitamiseks kutsuda K.V. kohtuistungile. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse. 15.16 Kohtuistungil selgitas K.V. , et ringkonnakohtusse saadetud kiri on õige. Maakohtus ei rääkinud ta õigust ning süüdistas A. Lutsu alusetult. Tegi seda seetõttu, et talle avaldati survet. Südametunnistus aga vaevas ning kui sai teada, millal toimus ringkonnakohtus eelmisel korral kohtuistung, saatiski ta sellise kirja. 29 15.17 Ringkonnakohus ei pea tõesteks K.V. selgitusi A. Lutsu väidetavalt alusetu süüdistamise kohta maakohtus. Kohtukolleegiumil kujunes selge veendumus, et K.V. poolt ekirja saatmine (XV kd, lk 118) vahetult enne eelmist ringkonnakohtu istungit ei olnud ajendatud vasttärganud südametunnistusevaevadest, vaid selgest kartusest süüdistatava A. Lutsu ees. Kohtukolleegiumit K.V. ebaloogilised selgitused ei veennud ning ammugi ei lükanud need ümber maakohtus ristküsitlusel antud detailseid ütlusi. Ringkonnakohus rõhutab, et A. Lutsu süüdistus ei tugine ainuüksi K.V. ütlustele, vaid ka teistele tõenditele, millele sai eelnevalt mõneti ka osundatud (vt lisaks maakohtu otsuse lk 1618). 15.18 Kaitsja peatub kaebuses A. Lutsu 03.01.2017.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga seonduval. Vastav saatekiri võeti kohtus tõendina vastu, kuigi kaitsja hinnangul on tegemist lubamatu tõendiga. A. Lutsu ütluste kohaselt rikuti tema proovi võtmisel erinevaid nõudeid. A. Lutsu pöördus ka erinevate asutuste poole saamaks selgust, kas temalt proovi võtmine vastas Vabariigi Valituse 10.06.2014 määruse nõuetele. A. Lutsu väiteid ei ole ümber lükatud. Seega tulnuks kohtul juhinduda KrMS § 7 lg-s 3 sätetatud põhimõttest ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri tulnuks tõendikogumist jätta kõrvale. 15.19 Kaitsja etteheide maakohtule, mille kohaselt tulnuks hinnata A. Lutsu joobeseisundi tuvastamise saatekiri lubamatuks tõendiks, on alusetu. Kaitsja poolt välja toodud A. Lutsu väited on jäänud jätkuvalt paljasõnalisteks. Ühtegi tõendit, mis annaks aluse vaidlusalune saatekiri hinnata lubamatuks tõendiks, ei ole. Ilmselgelt on süüdistatava tõendamata jutt selleks ebapiisav. 15.20 A. Lutsu kaitsja märgib seoses asitõendi-digitaalkaaluga järgmist. Maakohus jättis arvestamata A. Lutsu väite, et kaal ei kuulunud talle, vaid oli korterisse (XXX ) jäetud mõni päev varem Mihhaili –nimelise isiku poolt, kelle täisnimi ja elukoht on A. Lutsule teadmata. Kaitsja arvates ei ole põhjendatud seostada leitud digitaalkaalu A. Lutsuga. 15.21 Vastupidiselt kaebajale, leiab apellatsioonikohus, et asitõendiks arvatud digitaalkaal on õigesti ja põhistatult seostatud A. Lutsuga. Maakohus sedastas, et A. Lutsu viibimiskoha, s.o XXX 17 korterelamu katuselt leiti digitaalkaal, millelt tuvastati amfetamiini jälgi (III kd, lk 101-106, 107-109, ekspertiisiakt, III kd, lk 49). Maakohtuga nõustuvalt saab asuda seisukohale, et A. Lutsu versioon kaalu tema kätte sattumise asjaolude kohta ei ole usutav (vt maakohtu otsuse lk 13-14). 15.22 Kaitsja märgib, et A. Lutsu soovib, et temale tagastataks Tartumaal XXX läbiotsimisel ära võetud ZEN-sim kaart ja Super-sim kaart. Samuti tuleks talle tagastada Tartu XXX korteri läbiotsimisel leitud telefonide sees olnud sim- kaardid. 15.23 Kohtuotsuse lk 40-41 tegi kohus asitõenditega seotud otsustused. Maakohus tõi ära asitõendid, millised kuulusid süüdistatavatele, teistehulgas A. Lutsule tagastamisele. Samas konfiskeeris kohus

§ 83lg 1 alusel rida asitõendeid, mille hulgas on ka A.

Lutsu poolt tagastamist taotletavad sim- kaardid. Ringkonnakohus ei pea tagastamise taotlust põhjendatuks. KrMS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub lahendi tegemise ajal toimepanijale. Seega, isegi juhul, kui kaebaja poolt viidatud asitõendeid veel ei kasutatud süütegude toimepanemisel, siis on igati ilmne et ka nimetatud sim- kaardid olid soetatud eesmärgiga kasutada neid süütegude toimepanemisel (silmas pidades A. Lutsu tegevust amfetamiini käitlemisel). Maakohtu otsustus vaidlusaluste asitõendite osas jääb muutmata. 15.24 Kaitsja leiab sedagi, et kuivõrd pole tuvastatud A. Lutsu poolt kriminaaltulu saamine, 30 tuleb talle tagastada arestitud 460 eurot ning maakohtu otsustus konfiskeerimise osas tühistada. 15.25 Maakohus tuvastas, et A. Lutsu teenis kriminaaltulu 290 eurot. (andis K.V. le narkootilist ainet ja viimane andis selle müügist saadud 290 eurot A. Lutsule, vt maakohtu otsuse lk 39-40). A. Lutsu viibimiskoha XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära sularaha 460 eurot. Kohus sedastas, et kindlalt ei saa väita, et see konkreetne summa on kuritegelikku päritolu. Seega kuulunuks A. Lutsu poolt teenitud tulu 290 eurot konfiskeerimisele, kuid kuna see on ära tarvitatud, tuleb asenduskonfiskeerimise tagamiseks temalt maakohtu määrusega arestitud raha 290 eurot ulatuses jätta aresti alla. Ülejäänud summa vabastati aresti alt ning tagastati A. Lutsule. Maakohtu vastav otsustus on õige ja põhjendatud ning apellatsioonikohus seda ei muuda. J. Padari ja V. Prištšepovi süüdistused

  1. J. Padari kaitsja märgib, et J. Padar ei tunnista end süüdi Narvas 2016 a novembris N.V. lt kahel korral amfetamiini omandamises. Kaitsja osundab, et N.V. t kohtus üle ei kuulatud. Kohus tugines vaid M.M. ütluste vabas vormis ümberjutustusele, jättes sisu analüüsimata. 16.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. Padari süü N.V. lt amfetamiini omandamises veenvalt tuvastanud. Apellatsioonikohtul maakohtu põhistustele midagi lisada ei ole (vt maakohtu otsuse lk19 jj). 16.2 Mõistetamatuks jääb kaebaja rõhutatud märkus, et N.V. t kohtus üle ei kuulatud. Siinkohal väärib meelde tuletamist, et nimetatud isik ei ole antud asjas tunnistaja ning menetlusosalised tema ülekuulamist ka ei taotlenud. 16.3 Mis puudutab aga M.M. t, siis maakohus on tema ütlusi põhjalikult käsitlenud ning tuvastanud neist tuleneva pinnalt koostoimes teiste tõenditega (nt asitõendi vaatlusprotokollmobiiltelefoni fotod, sideettevõttelt saadud andmete protokollid J. Padari ja M.M. Narvas viibimise kohta, läbiotsimisprotokoll N.V. elukoha läbiotsimise kohta, jälitustoimingu protokollid N.V. ja J. Padari telefoni teel kontakteerumise kohta, R.K. i ütlused, arvelduskontode väljavõtted jne) J. Padari süü amfetamiini omandamises N.V. lt. Süüdistatava versiooni N.V. ga äriliste suhete olemasolu kohta on kohus veenvalt kummutanud. 16.4 J. Padari kaitsja leiab, et kuivõrd ei ole tõendatud narkootilise aine omandamine, ei ole ka tõendatud omandatu edasiandmine või müümine. 16.5 Apellatsioonikohtu kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus veenvalt, et J. Padar tõi Narvast omandatud narkootilise aine Tartusse A.D. u elukohta ning andis selle edasimüümiseks A.D. ule. Sisulised vastuargumendid maakohtu otsuses esitatud seisukohtadele kaebuses puuduvad. Maakohus seejuures aga analüüsis tõendeid põhjalikult. Kohtu seisukoht J. Padari süüs on tõendipõhiselt tuvastatud (vt maakohtu otsuse lk 22-23). Apellatsioonikohus on seisukohal, et M.M. ütlused haakuvad teiste tõenditega. Kaudselt kinnitavad M.M. ütlusi ka läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiakt, mille kohaselt A.D. u elukohas teostatud läbiotsimisel tuvastati narkootiline aine ning selle käitlemisesemed. Maakohus on põhjendatult seostanud J. Padari süüdistuse ka jälitusprotokollidest ning sideettevõtetelt saadud andmete protokollidest tuleneva infoga. 16.6 J. Padari kaitsja leiab, et maakohtu seisukohad Narvast teisel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine edasisest käitlemisest J. Padari ja V. Prištšepovi poolt, on oletuslikud ega rajane tõendite analüüsil. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid amfetamiini vedamist Tartust Tallinna XXX korterisse. 31 Samuti puuduvad tõendid, et J. Padar ühiselt koos V. Prištšepoviga hoidis XXX -3 korteris narkootilist ainet. J. Padar tunnistab, et tema hoidis selles korteris 411, 29 gr ainet enda tarbeks ja selles tuleks ta süüdi tunnistada. Muus osas aga õigeks mõista. 16.7 Süüdistuse kohaselt viis J. Padar 2016.a novembris Narvas N.V. lt omandatud aine Tartus XXX korterisse, pakendas selle koos A.S. iga 10-gr müügidoosideks ning andis ühe tarvitamiskoguse M.M. le. Siinkohal on ebavajalik korrata maakohtu põhjalikke, tõendite analüüsil põhinevaid seisukohti eeltoodud süüdistuse kohta sisuliste kaebeargumentide puudumise tõttu. Väärib siiski märkimist, et maakohus on ka selle süüdistuse osa tõendamisel olnud põhjalik ning igakülgselt kaalunud kõiki tõendeid. Kohtuotsuses analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad ka apellatsioonikohtule veenvalt, et maakohtu seisukohad on seaduslikud ning põhjendatud. (vt maakohtu otsuse lk 24-26). 16.8 Maakohus tuvastas tõendeid analüüsides, et Narvast teisel korral omandatud amfetamiini sisaldava aine käitlemine J. Padari ja V. Prištšepovi poolt on tõendatud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et J. Padar toimetati 16.12.2016.a aadressilt XXX , Tallinn kiirabiga haiglasse. J. Padar viibis Lääne-Tallinna Keskhaiglas 16.
  2. kuni 23.12.2016.a Kuigi süüdistatavad eitasid süüd, luges maakohus tõendatuks, et pärast haiglasse sattumist palus J. Padar V. Prištšepovil narkootiline aine vedada V.P. elukohta XXX , Tallinn. Ka ringkonnakohtu jaoks on maakohtu seisukohad veenvad ning toetuvad analüüsitud tõenditel. Eraldi väärib välja toomist 12.04.2017.a jälitustoimingu protokoll (VII kd, lk 121-124), millest nähtub J. Padari ja V. Prištšepovi vestlus. Ringkonnakohtu arvates on maakohus teinud sellest õige järelduse - J. Padar oli mures narkootilise aine pärast „selle eest ei ole veel kõik raha ära antud“. Samuti viitab apellatsioonikohus M.M. ütlustele (IV kd, lk 187-188), kes muuhulgas rääkis sellest, et J. Padari haiglas oleku ajal sai ta viimase korraldusel V.P. elukohas V. Prištšepovi käest narkootilist ainet. (vt ka V. Prištšepovi ütlused XIV kd, lk 57, V.P. ütlused IV kd, lk 126, 24.04.2017.a jälitustoimingu protokoll, XI kd, lk 129-130, 133-134). 16.9 V. Prištšepovi kaitsja osundab, et J. Padar sattus haiglasse pärast korteris korraldatud joomingut. Eluliselt on usutav, et pärast sellist üritust vajas eluruum koristamist. Meelevaldne on samastada V. Prištšepovi kasutatud väljendeid narkootilise aine edasitoimetamisega. 16.10 Apellatsioonikohus ei pea kaebeversiooni joomingujärgsest koristamisest usutavaks. Kui tõepoolest oleks aset leidnud vaid tavaline n.ö süütu koristamine, tuleks see ka isikute vestlusest selgelt välja. 16.11 Süüdistuse kohaselt müüs J. Padar 20.12.2016.a ning 21.12.2016.a 50 gr ja 80 gr narkootilist ainet V. Prištšepovi vahendusel M.M. le aadressil XXX , Tallinn. Maakohus tuvastas kokku 110 gr narkootilise aine edasiandmise. Ülejäänud ainekoguse edasiandmises mõisteti süüdistatavad õigeks. 16.12 Maakohus analüüsis M.M. ütlusi ning tuvastas muuhulgas, et M.M. tundis kohtueelsel menetlusel fotodel ära R.T. i, kelle hüüdnimi oli Pusle ning kellele andis ta korduvalt amfetamiini. Samuti tundis M.M. ära V. Prištšepovi, kellelt ta sai aadressil XXX amfetamiini (vt VII kd, lk 147-149, 156-158). Maakohus märkis, et vaatamata asjaolule, et M.M. ütlustes on täheldatav teatav vastuolulisus sündmuste kirjeldamise ajalises määratlemises, saab põhisisus neid usaldada, sest peamises on ütlused samad. 32 16.13 V. Prištšepovi kaitsja leiab, et kohus on M.M. ütlused hinnanud kergekäeliselt usaldusväärseteks. Ringkonnakohus aga nõustub maakohtuga ning leiab, et M.M. ütlused on põhjendatult hinnatud usaldusväärseks. M.M. ütluste analüüs on piisav sedastamaks nende usaldusväärsust. Asjaolu, et ütlustes on teatavad ebakõlad, ei muuda need ebausaldusväärseteks. Tõendamiseseme asjaolude seisukohalt on need jäänud samasuguseks. Märkimist väärib seegi, et M.M. ütlused haakuvad teiste tõenditega, s.h 24.04.2017.a jälitustoimingu protokolliga (vt XI kd, lk 128-129, 139-141, 142-143), 12.04.2017.a sideettevõttelt saadud andmete protokolliga (VIII kd, lk 48-172). Ringkonnakohtul ei tekkinud süüdistatavate süü tõendatuses kahtlusi ning ka selles osas jääb maakohtu otsus muutmata (vt ka maakohtu otsuse lk 29-30). 16.14 V. Prištšepovi kaitsja toob välja, et M.M. on samas kriminaalasjas süüdi mõistetud, seetõttu on ta nn eristaatuse tunnistaja. Ei saa jätta arvestamata, et M.M. võib olla huvitatud sellest, et näidata enda osa narkootiliste ainete käitlemises võimalikult väikesena ning süüdistada teisi isikuid. 16.15 Eeltoodud mõttekäik jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Esmalt tuleb märkida, et V. Prištšepovi ja J. Padari süüküsimuse arutamise ajaks oli M.M. juba süüdimõistetu. Millist laadi huvi (kasu) võis M.M. le tõusta enda süü väikemana näitamisest, ei ole selge. Kaebaja jääb väites oletuslikuks. 16.16 Maakohus tunnistas J. Padari süüdi selleski, et ta müüs koos A.S. iga Tartus, Turuhoone juures kahel korral A.K. ile amfetamiini sisaldavat ainet - 2016.a detsembri lõpus või 2017.a jaanuari alguses 5 gr ja teisel korral 2017.a jaanuari alguses 10 gr. 16.17 Selleski süüdistuses J. Padar endal süüd ei näe. J. Padari süüd eitav positsioon sai aga maakohtu poolt veenvalt ümberlükatud. Maakohus tugines asjakohaselt 24.04.2017.a jälitustoimingu protokollile, millest nähtuvalt 21.-24.12.2016.a toimus A.K. i ning A.S. i ja J. Padari vahel rida vestlusi. Lisaks toimus 24.12.2016.a nende vahel kokkusaamine Emajõe ääres Tartus (vt XI kd, lk 158-161, 168-174, 177-178, 179, 183-184). Sarnaseid vestlusi toimus ka hiljem 29-31.12.2016.a ning samuti jaanuari alguses (vt XII kd, lk 145-149, 151-153, 158-159, 166-172, 175, 177-178). Maakohus sedastas põhjendatult, et A.K. i ütlustele saab tugineda, sest need on usaldusväärsed ning nendega haakuvad selles osas ka A.S. i ütlused (vt IV kd, lk 121, 123-124). Ringkonnakohtule ei jäänud tõendeid üle kontrollides vähimaidki kahtlusi selles, et J. Padar müüs koos A.S. iga süüdistuses toodud ajal ja kohas A.K. ile kahel korral kokku 15 gr amfetamiini sisaldavat ainet. (vt ka maakohtu otsuse lk 30-31). 16.18 J. Padari kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole mingit tähelepanu pööranud R.T. i ütlustele. Tuginemine süüdimõistetute/tunnistajate A.D. u ja A.K. i kohtueelses menetluses antud ütlustele, kes kohtus keeldusid ütlusi andmast, ei ole õige. Samuti ei piisa J. Padari süüdimõistmiseks süüdimõistetute/tunnistajate A.S. i, M.M. ja R.T. i ütlustest. Need on isikud, kes varasemalt kokkuleppemenetluses süüdi mõisteti. J. Padar samuti märgib, et maakohus osundab korduvalt A.D. u ja A.S. i ütlustele, kuid hindab need lõpuks ebausaldusväärseteks. 16.19 Apellatsioonikohus märgib, et J. Padari kaitsja seisukohad on ebaselged. Kõigepealt on arusaamatu, milliseid R.T. i ütlusi pidanuks maakohus arvestama. 01.03.2018.a kohtumäärusega eraldati kriminaalasjast R.T. i süüdistus kokkuleppemenetlusse (II kd, lk 148). Käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses lisati toimikusse R.T. i suhtes 16.03.2018.a kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus (XIV kd, lk 139-140). R.T. i käesolevas asja üle 33 kuulatud ei ole. Millist menetlusõiguslikku normi rikkus maakohus, kui tugines A.K. i ütlustele, kaebaja ei märgi. Apellatsioonikohus ühtegi menetlusõiguslikku eksimust nimetatud isiku ütluste tõendina arvestamisel maakohtu poolt ei tuvastanud. A.D. u ja A.S. i ütlusi analüüsis maakohus põhjalikult. A.D. u ütlused hindas maakohus tervikuna ebausaldusväärseteks ning välistas need tõendikogumist (vt kohtotsuse lk 23). A.S. i ütluste puhul tõi maakohus välja, millises osas loeb ta A.S. i ütlused ebausaldusväärseteks ning millisel põhjusel (vt kohtuotsuse lk 24- 25). 16.20 Maakohus tuvastas, et J. Padar ja V. Prištšepov koos hoidsid korteris XXX , Tallinn Narvast omandatud narkootilist ainet vähemalt 522, 42 gr. Eelpool sai välja toodud J. Padari kaitsja napp vastuväide sellele süüdistusele (p 16.6). Ka V. Prištšepovi kaitsja vaidleb maakohtule vastu märkides, et kaitsealuse süü on selles osas tõendamata. Kaitsja märgib, et ainult korterivõtmete omamisest ei piisa isiku süüdimõistmiseks. Puuduvad tõendid, millest saaks järeldada V. Prištšepovi teadmist narkootilise aine olemasolu kohta XXX tänava korteris. 16.21 Kriminaalkolleegium leiab, et kaebajad ei ole väheveenvate argumentidega suutnud kummutada maakohtu tõendipõhiseid seisukohti J. Padari ja V. Prištšepovi süüs vaidlusaluses episoodis. XXX tänava korteri üürimisega seotud asjaolusid siinkohal vajalik välja tuua ei ole. Need on leidnud maakohtus tuvastamist ning neis ka vaidlust ei ole (vt maakohtu otsuse lk 32). Vaidlust ei ole ka selles, et 24.01.2017.a läbiotsimisprotokolli kohaselt andi J. Padar vabatahtlikult välja 411,29 gr amfetamiinsulfaati, mis asus korteris sügavkülmikus. Lisaks leiti välisuksest paremat kätt kapi otsast 111,13 gr sama ainet (vt III kd, lk 157-168). J. Padar tunnistab end süüdi sügavkülmikus leitud narkootilise aine valdamises, kuid seda omas ta üksi, mitte koos V. Prištšepoviga. Samas ei tea ta midagi kapi otsast leitud aine kohta. 16.22 Maakohus jättis põhjendatult tõendite hulgast välja süüdistatavate ütlused ja ringkonnakohus on selles osas sama meelt (vt maakohtu vastav seisukoht, kohtuotsuses lk 32). Rõhutamist vajab aga ekspertiisiaktis nr 17E-GE0139 (VII kd, lk 173-185) esitatud järeldus, mille kohaselt kapi otsast leitud amfetamiinsulfaadi ühelt pakendilt leiti DNA täisprofiil, mis langes kokku V. Prištšepovi DNA profiiliga. Samuti teiselt pakilt võetud proovist leiti täisprofiil, mis pärines enam kui ühelt isikult ning saadud tulemustega ei saanud välistada V. Prištšepovilt ja J. Padarilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, et sellised kokkulangevused annavad aluse järeldada mõlema süüdistatava puutumust leitud narkootilise ainega. Olulise seose tõi maakohus välja selleski, et kapi otsast leitud aine välimus ja olemus on sarnane sügavkülmikus asunud ainele. Seega oli kapi otsas olnud aine näol tegemist kõrvaliste isikute eest peidetud käepäraste koguste kaupa pakendatud ainega. V. Prištšepovi süü tuvastamisel viitas kohus veel ka V.P. ütlustele, mille kohaselt käis ta läbiotsimise hommikul V. Pristšepovil külas, kes elas Kopli kandis üürikorteris (IV kd, lk 125p). Kokkuvõttes nõustub apellatsioonikohus maakohtuga V. Prištšepovi ja J. Padari süü tuvastatuses XXX tänava episoodis. 16.23 V. Prištšepovi kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud V. Prištšepovi süüd ühe narkootilise aine tarvitamiskoguse edasiandmises V.P. le. Ringkonnakohtu hinnangul selles episoodis olulist vaidlust ei ole ning V. Prištšepovile süüksarvatud tegu on tõendatud (V.P. ütlused, IV kd, lk 125p-126, ka V. Prištšepovi ütlused, XIV kd, lk 60p-61). 34 Kohtuotsuse lk 35 on maakohus J. Padari ja V. Prištšepovi süüdistuste osas märkinud kokkuvõtvalt järgmist. Kohus sedastas, et J. Padari ja V. Prištšepovi käitlemisepisoode kui üldisemas mõistes narkodiilerlust tuleb käsitleda jätkuva kuriteona ning selline käsitlus ei nõua üksikute koguste eraldi kindlaks tegemist. Piisab kui kõigi jätkuvalt toime pandud episoodide peale kokku saab tuvastada narkootilise aine suures koguses käitlemist. Seega tuvastas maakohus, et lõppkokkuvõttes on V. Prištšepov toime pannud suures koguses narkootilise aine käitlemise isikute grupis, so

§ 184lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistused

  1. Kõik apellandid vaidlustasid maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas. 17.1 Esmalt leitakse, et maakohus raskendas uue kohtuotsuse tegemisel süüdistatavate olukorda mõistes varasema, ringkonnakohtu poolt tühistatud maakohtu otsusega võrreldes raskema karistuse. Kohus on selliselt toimides rikkunud menetlusõigust. Viidatakse KrMS § 341 lg-le 5, mille vastu kohus eksis, samuti osundatakse Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-75-05 ps 20 toodud selgitusele. Samuti leitakse, et kui süüdistatavaid vaidlustatud ulatuses õigeks ei mõisteta, tuleks kergendada neile mõistetud karistusi. Süüdistatav J. Padar pakub välja, et sobiv karistus oleks 3 aastat vangistust, kohaldades tingimisi vabastamist. J. Padari kaitsja märkis, et J. Padari võiks vahi alt vabastada, lugeda vahi all oldud aeg karistuse hulka ning ülejäänud karistuse osas kohaldada tingimisi vabastamist. A. Lutsu kaitsja palub kaaluda võimalust mõista A. Lutsule karistus sanktsiooni alammääras, kuid mitte raskem kui 3 aastat 6 kuud vangistust. 17.2 Seoses vaidlustatud maakohtu otsuses süüdistatavatele mõistetud karistusega märgib ringkonnakohus järgmist. Antud kriminaalasjas tegi maakohus esmakordselt kohtuotsuse 01.06.
  2. Selle lahendi vaidlustasid süüdistatav J. Padar ja tema kaitsja, süüdistatavate A. Lutsu ja V. Prištšepovi kaitsjad ning samuti Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2018.a määrusega tühistati maakohtu otsus ning kriminaalasi saadeti maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Kuna kohtuotsuse tühistamise tingisid suures ulatuses põhjendamiskohustuse rikkumised, millele muuhulgas osundasid ka A. Lutsu ja J. Padari kaitsjad, märkis ringkonnakohus määruse resolutiivosas, et eelmärgitud süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt. Sisulistes kaebeküsimustes s.t süüküsimustes seisukohta ei võetud. Prokuratuuri apellatsioonis taotleti süüdistatavatele mõistetud karistuste karmistamist. Kuna ringkonnakohus süüdistatavate süüküsimust ja mõistetud karistusi sisuliselt ei hinnanud, jäi seetõttu prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 17.3 Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatavatele karistuste mõistmisel ei ole maakohus menetlusõigust rikkunud. KrMS § 341 lg 6 viimase lause kohaselt võib esimese astme kohus kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatavate olukorda ka juhul, kui seda taotleti prokuratuuri või kannatanu apellatsioonis, mille põhjendatust ei saanud ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisel hinnata. Nagu eelmises punktis sai välja toodud, oli kriminaalasja esmakordselt ringkonnakohtus läbivaatamise aluseks teistehulgas prokuratuuri apellatsioon, milles taotleti karistuste karmistamist. Prokuratuuri, nii nagu ka teiste apellatsioonide põhjendatust sisuliselt hinnata ei olnud võimalik maakohtu otsuse ulatuslike menetlusõiguslike puuduste tõttu. Pidades silmas eelviidatud menetlussätet, oli maakohus uue kohtuotsuse tegemisel vaba mõistma 35 süüdistatavatele sellised karistused, mida kohus põhjendatuks pidas. Viide Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-75-05 p-s 20 toodud selgitusele ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest nimetatud lahendis oli tegu olukorraga, kus prokuratuur ei vaidlustanud I astme kohtuotsust, otsus tühistati üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud uue kohtuotsuse tegemisel selgitama, miks ta mõistab süüdistatavatele võrreldes eelmise, tühistatud kohtuotsusega, teistsugused karistused. Millise menetlusnorm maakohtu selleks kohustab, kaebustest ei selgu. 17.4 Süüdistatavatele mõistetavate karistuste põhjendused esitas kohus otsuse lehekülgedel 36-
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuste mõistmisel õigesti silmas pidanud KrMS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid.

§ 184lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 3-st kuni 15-ne aastani.

17.4.1 A. Lutsu kaitsja palub ringkonnakohtul kaaluda A. Lutsule mõistetud karistuse vähendamist, mõistes karistuse sanktsiooni alammääras, kuid mitte raskemana kui 3 aastat 6 kuud vangistust. 17.4.2 Maakohus sedastas, et A. Lutsu süü aste on oluliselt alla keskmise ning mõistis talle

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.

Ringkonnakohus A. Lutsule mõistetud karistuse määra ei muuda, sest ühtegi selle leebemaks muutmise asjaolu kaebuses välja ei tooda. A. Lutsule mõistetud karistus vastab tema süüle ning tema isikule (varem toime pannud samasuguseid kuritegusid, käesolevad teod pani toime katseajal). 17.4.3 J. Padar ja tema kaitsja soovivad samuti karistuse kergendamist. J. Padari arvates piisab 3-st aastast vangistusest, kaitsja palub karistuse osaliselt tingimisi kohaldamist. 17.4.4 J. Padarile karistuse mõistmisel arvestas kohus, et tema tegevus narkootilise aine käitlemisel oli aktiivne, kasutades aine edasimüüjat, samuti otsides ise kliente, kellele ainet edasi müüs. Võttes arvesse

§ 184lg 2 sanktsiooni, hindas kohus J.

Padari süü alla keskmise. Maakohus mõistis talle karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Ka ringkonnakohus J. Padari süüd vähendavaid asjaolusid, nagu maakohuski, ei tuvastanud ning selliseid arvestatavaid asjaolusid ei esitata ka kaebustes. Kuna mõistetud karistus on kooskõlas J. Padari süüga, jääb see muutmata. Arvestades J. Padari aktiivsust narkootiliste ainete käitlejana (omandamine, edasiandmine), ei pea apellatsioonikohus võimalikuks teda karistuse kandmiselt tingimisi vabastada. 17.4.5 Ka V. Prištšepovile mõistetud karistus on kooskõlas tuvastatud süü ja tema isikuga. Kohus arvestas seejuures, et tema teopanus võrreldes kaastäideviija J. Padariga oli tunduvalt väiksem, mistõttu on tema süü alla keskmise. Samuti on oluline arvestada, et teod pani V. Prištšepov toime katseajal. Kohus karistas V. Prištšepovit 4 aasta ja 2 -kuulise vangistusega. Ka tema karistus jääb apellatsioonikohtus muutmata, sest karistuse vä

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.