Obsah (4)

§ 654§ 652§ 132§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja numbe

) § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

1. Pooled vaidlevad, kas laenulepingu lisa 3 on kehtivalt sõlmitud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenulepingu lisa 3 sisaldas edasilükkavaid tingimusi, mille kohaselt oli selle jõustumise eeldusteks mõlema poole allkirjad, lepingu p-s 1.5 nimetatud tagatise seadmine ning lepingu ps 1.6.3 märgitud intresside tasumine (laenulepingu p 1.8.8). Maakohus tuvastas, et laenulepingu lisa 3 jõustus
2. aprillil 2018, sest selleks ajaks olid kõik nimetatud tingimused täidetud – laenulepingul olid mõlema poole allkirjad
3. jaanuariks 2018 (I kd, tl 48), lepingu p-s 1.6.3 6 intressid tasuti tähtaegselt (I kd, tl 52) ning käenduslepingud allkirjastati
4. aprillil 2018 (I kd, tl 99-100). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõendatud, et pooled olid sõlminud
2. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga ja Madis Reinupi poolt
3. detsembril 2017 ning Priit Kroonbergi poolt
4. jaanuaril 2018 allkirjastatud laenulepingu lisa 3 (I kd, tl 45 jj). Ringkonnakohtu hinnangul väljendas hageja seaduslik esindaja allkirja andmisega ja selle kostjale edastamisega kostjale äratuntavalt tahet laenulepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 lg 1).
5. Laenulepingu jõustumist
6. aprillil 2018 (mil allkirjastati käenduslepingud) ei välistanud, et kostjani jõudis hageja
7. jaanuaril 2018 allkirjastatud leping
8. aprillil 2018 ega see, et kõik lepingu p-s 1.1 tingimused said täidetud alles
9. aprilliks
10. Lepingu p 1.1 viitab, et laenu periood algab
11. detsembril 2017 vaid juhul, kui p-is 1.5 seatud tagatised on seatud ja p-is 1.6.3 intressid on tasutud. Asjaolu, et kõik lepingus ettenähtud tingimused ei olnud täidetud
12. detsembriks 2017, ei tähenda, et laenulepingut ei saanud sõlmida hilisema jõustumisajaga. Lepingu p 1.1 tagajärg saab olla vaid see, et laenu tagasimaksmise periood ei alanud tingimuste hilisema täitmise tõttu
13. detsembril
15. Hageja väidab, et võttis
16. aprilli 2018 e-kirjas, millega esitas omalt poolt allkirjastatud laenulepingu, samaaegselt tagasi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks (TsÜS § 72). Ringkonnakohus märgib esmalt, et tegemist on uue väitega, millele hageja ei ole esimese astme kohtu menetluses tuginenud (

§ 652lg 4).

Teiseks ei nõustu ringkonnakohus, et e-kirjas sisaldub kostja tahteavaldus sama e-kirjaga edastatud tahteavalduse tagasivõtmiseks.

1. aprilli 2018 e-kirjas selgitas hageja, et lepingus esinevad selgelt olulised vead ning on kostja poolt koostatud teise poole huve mitte arvestades (I kd, tl 53). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ekirja sisu pidada teisele poolele piisavalt selgelt väljendatud tahteavalduseks võtta tagasi laenulepingu sõlmimiseks tehtud tahteavaldus. E-kirjas sisalduvat saab tõlgendada hageja rahulolematusena laenulepingu sisuga, kuid mitte tahtena võtta tagasi sama e-kirja kostjale edastatud tahteavaldus leping sõlmida. Seega ei saanud ega pidanud kostja e-kirjas märgitu põhjal aru saama, et hagejal puudub tahe laenulepingu sõlmimiseks, eriti pärast
2. aprillil 2018 kostja poolt tehtud toiminguid.
3. Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule, et maakohus jättis tähelepanuta
4. märtsi 2018 kuupäevaga laenulepingu nr 106L15 lisa 3 projekti. Kostja on väitnud ja hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja sai alles
5. aprillil 2018 teada, et hageja oli juba
6. jaanuaril 2018 allkirjastanud
7. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga ja eelnevalt kostja juhatuse liikme Madis Reinupi poolt allkirjastatud laenulepingu nr 106L15 lisa 3 (I kd, tl 53). Kostja poolt
8. märtsil 2018 koostamiskuupäevaga laenulepingu projekti esitamine ei võimalda ka väita, et
9. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga laenuleping ei jõustunud. Kostja esitas hagejale
10. märtsi 2018 koostamiskuupäevaga lepingu projekti, kuivõrd temani ei olnud jõudnud hageja tahteavaldus
11. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga lepingu sõlmimiseks. Hageja ei allkirjastanud
12. märtsi 2018 kuupäevaga laenulepingut, kuid esitas
13. aprillil 2018 kostjale allkirjastatud
14. detsembri 2017 kuupäevaga laenulepingu. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kummagi poole jaoks ei olnud
15. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga lepinguprojekti tingimused enam asjakohased. 7
17. aprillil 2018 andsid hageja seaduslikud esindajad käsikirjalise kinnituse, et laenulepingu juures olnud maksegraafikut hakatakse täitma alates
18. aprillil 2018 ning hageja teeb esimese maksegraafiku järgse makse
19. aprillil 2018 (I kd, tl 55). Seega tegi hageja veel täiendava tahteavalduse, mis tõendab ja kinnitab hageja tahet laenulepingut sõlmida just
20. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga lepinguprojekti alusel. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et on üheselt arusaadav, et
21. aprillil 2018 allkirjadega maksegraafik käib
22. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga ja mõlema poole allkirjadega laenulepingu kohta, kuna maksegraafik kattub
23. detsembri 2017 kuupäevaga lepingu maksegraafikuga.
24. Asjaolu, et Lea Kirsipuu andis
25. jaanuari 2018 e-kirjaga hagejale lepingu lisa allkirjastamiseks ja käenduslepingute esitamiseks täiendava tähtaja
26. jaanuarini 2018 kella 17.00ni, ei välistanud, et pooled võisid
27. aprillil 2018 otsustada
28. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga lepingu lisa jõustada. Selleks allkirjastasid hageja seaduslikud esindajad käenduslepingud ning kinnitasid maksegraafikus, et laenuleping kehtib alates
29. aprillist 2018 (I kd, tl 55). Maakohus leidis, et käenduslepingute hilisem ülesütlemine ei mõjutanud laenulepingu jõustumist
30. aprillil
31. Hageja maakohtu seisukohta käenduslepingute osas apellatsioonkaebuses ei vaidlusta. Hageja kinnitas seda ka ringkonnakohtu istungil. Seega oli hageja piisavalt selgelt ja mitmel korral väljendanud oma tahet
32. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga laenulepingu nr 106L15 lisa 3 sõlmimiseks. Hageja väidab, et
33. detsembri 2017 laenulepingu versiooni kehtima hakkamist välistas tema
34. aprillil 2018 kohtumisel avaldatud tahe muuta tagatist (II kd lk 180). Kuid sellisel juhul tulnuks hagejal selgelt aktsepteerida
35. märtsi 2018 kuupäeva talle esitatud laenulepingut, kuid hageja ei ole seda teinud.
36. aprilli 2018 kohtumise lindistus ei anna alust hinnata poolte tahteavaldusi teistmoodi.
37. Eeltoodule tuginedes tuvastas maakohus õigesti, et laenulepingu lisa 3 jõustus
38. aprillil 2018 ning kostja on lepingu kehtivalt üles öelnud alates
39. septembrist
40. Kostjal oli õigus pöörata laenulepingust tulenev nõue sundtäitmisele. Puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
41. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et asjas on määratud ebaõigesti tsiviilasja hind.

§ 132

lg 5 kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 2 võis maakohus seega määrata hagihinnaks ka 3500 eurot ning ringkonnakohtul puudub alus seda muuta. 16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks