ASJAOLUD
Maakohus märkis, et hageja seisukohast lähtudes võib eeldada, et rikkumiseks on lepingu edastamine töövaidluskomisjonile. Maakohus viitas, et töövaidluste lahendamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt on töövaidluskomisjon Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Hageja on välja toonud, et töölepingu kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal. Töötaja rikkus hageja hinnangul isikuandmete kaitse seadust, tehes kolmandatele isikutele teatavaks teiste töötajate võimalike palga ja boonuse suuruse, mis oli ettevõttesisene konfidentsiaalne teave. Maakohus leidis, et arvestades hagiavalduses esile toodud väiteid, ei ole kostja lepingust tulenevat konfidentsiaalsuskohustust rikkunud. Kostja ei ole konfidentsiaalseid andmeid avaldanud, st ei ole esitanud tutvumiseks avalikkusele. Kostja on esitanud andmed oma lepingulisele esindajale, kellega kostjal on sõlmitud omakorda konfidentsiaalsuskokkulepe. Esindaja on edastanud dokumendid töövaidluskomisjonile asja lahendamise hõlbustamiseks ning oma kliendi nõude tõendamiseks. Seega töövaidlusasja raames esitatud palgaarvestuse tabelid ei ole teatavaks tehtud õigustamata kolmandatele, st kõrvalistele isikule, vaid need on tehtud teatavaks töövaidlust lahendavale organile ja teistele menetlusosalistele. Maakohus selgitas, et konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumine on konfidentsiaalsete andmete avaldamine kolmandatele kõrvalistele isikutele, kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Kolmandate isikutena ei saa käsitada teisi menetlusosalisi ja kohut või töövaidlusi lahendavat kohtuvälist organit. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või siis kohustusega vaidlus lahendada. Maakohus märkis, et andmete esitamist kohtuvälisele töövaidlusi lahendavale organile oma nõude tõendamiseks ei saa pidada konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumiseks ja konfidentsiaalsete andmete avaldamiseks olukorras, kus oma nõude tõendamiseks on poolel õigus esitada tõendeid, mis on kaetud pooltevahelise saladuse hoidmise kohustusega. Vastasel juhul ei oleks võimalik ühestki konfidentsiaalsest lepingust tulenevaid tõendeid kohtule esitada ja pool kaotaks võimaluse oma nõudeid tõendada ja oma õigusi kaitsta. Kostja õigustatud huvi oma nõude tõendamiseks kaalub igal juhul üles hageja hüpoteetilise õiguste rikkumise saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral. Maakohtu hinnangul ei ole hagil hageja poolt väljatoodud asjaoludel hagil edulootust. HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja märkis määruskaebuses, et nõude põhjenduseks on see, et kostja võttis hageja sisedokumendid ilma hageja loata, mis on kaasa toonud hageja äri- ja tootmissaladuse avaldamise. Asi, mis oli töövaidluskomisjonis, ei ole seotud praeguse asjaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse väära kohaldamise tõttu (
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast
Selle sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole lepingust tulenevat konfidentsiaalsuskohustust rikkunud, mistõttu ei ole hagil edulootust. Maakohus märkis, et kostja ei ole konfidentsiaalseid andmeid avaldanud, st ei ole esitanud andmeid tutvumiseks avalikkusele. Kostja on esitanud andmed oma lepingulisele esindajale, kellega kostjal on sõlmitud omakorda konfidentsiaalsuskokkulepe. Esindaja on edastanud dokumendid töövaidluskomisjonile asja lahendamise hõlbustamiseks ning oma kliendi nõude tõendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud maakohtu viidatud asjaolusid hagist ei nähtu. Määruskeabuses on hageja tuginenud asjaolule, et ta ei tugine töövaidluskomisjonis toimunule. Maakohtu poolt märgitud asjaolud võivad nähtuda hageja esitatud tõenditest, kuid ei tulene hagist.
lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (RKTKm nr 2-178939, p 9, RKTKm nr 3-2-1-120-13, p 12, RKTKm nr 3-2-1-31-12, p 12 ja 13, RKTKm nr 32-1-95-13, p 12). Hagiavaldust täpsustamata ei saa praegusel juhul otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest või mitte. Hageja on hagis tuginenud sellele, et kostja avaldas hageja töötajana kolmandatele isikutele hageja kui tööandja äri- ja tootmissaladust. Kostja tegi avalikuks teiste töötajate võimalikud palgadokumendid. Kostja kahjustas hageja mainet klientide ees. Hageja ei ole hagis välja toonud, kes on need kolmandad isikud, kellele kostja andmeid avaldas või kuidas tegi kostja andmed avalikuks. Samuti ei nähtu hagist, kas ja millistele hageja klientidele on andmed avalikuks saanud. Samuti ei nähtu konfidentsiaalsete andmete sisu, mida kostja väidetavalt avaldas. Kui nende küsimuste lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (
§-d 3401 ja 392). Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. 7. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult hagiavalduse
§-i 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 8. Kuna asi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.