1-15-8438/80

(6)Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusega tunnistati Meeme Mallene süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel 9 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 18.10.

1. Viru Vangla esitas 20.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meeme Mallene vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 13.05.2015 ja lõpp 13.05.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.05.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 13.11.
4. Meeme Mallene andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Meeme Mallene kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vaid kehtivaid karistusi on üks. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kõik toimepandud kuriteod on seotud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, kuritegude ulatus, narkootilise aine kogus, on suurenenud. Kuriteod on toime pandud ettekavatsetult ja lühikese intervalliga. Kahel esimesel korral oli soodusteguriks ka narkosõltuvus. Põhjuseks on varalise kasu saamise eesmärk. Meeme Mallene on osalenud vanglas erinevatel vestlustel ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Karistust kannab kinnipeetav tugevdatud järelevalvega osakonnas. Meeme Malleneil puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas Meeme Mallene aadressil: zzz. Võimalikul vabanemisel enne tähtaega soovib Meeme Mallene elama asuda samale aadressile. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava õele. Nii korteri omanik, kui sellel aadressil elav kinnipeetava poeg toetavad kinnipeetava elama asumist antud aadressile ja on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kooliteed alustas isik zzz, kuid heade sportlike eelduste tõttu panid vanemad ta x-i (x). Keskkooli lõpetas
5. a Tallinna x. On huvitatud riigieksamite uuesti tegemisest, et oleks võimalik õpinguid jätkata. Vangistuse ajal tegeleb iseseisva õppimisega, et sooritada uuesti riigieksamid ja astuda kõrgkooli. Enne vangistust Meeme Mallene on töötanud erinevates kohtades. Samuti töötas ta erinevates ehitusfirmades, tegeles projektide juhtimisega. 2013 - 2015 (enne vangistust) töötas x ehitusfirmas projektijuhina. Töökohad on enda sõnul olnud kõik ametlikud. Enne käesolevat vangistust oli töövõimetuspensionär. K-Raha andmetel on jooksvaid nõudeid 47 071 euro ulatuses. Vabanemisfondis on 562, 07 eurot. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Vangistuse ajal tööle määratud ei ole meditsiiniosakonna kooskõlastuse puudumise tõttu. Ennetähtaegsel vabanemisel hakkab isiku sissetulekuks olema töövõimetuspension. Lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, õde, täiskasvanud poeg. Omavahelised suhted on isiku hinnangul head ja toetavad. Ema sõnul loodab ta väga, et poeg on vanglas olles teinud omad järeldused ning asunud seadusekuulekale teele, tema on seda valmis igati toetama. Kinnipeetava poja sõnul on tema suhted isaga säilinud, varasemalt on esinenud ka mõningaid eriarvamusi, kuid 2

(6)üldiselt on suhted toetavad. Lähedaste sõnul on Meeme Mallene igati arukas ja toimekas inimene, kes võimeline vabaduses iseseisvalt toime tulema. Kinnipeetav ei eita, et tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, enda sõnul tunneb neid juba lapsepõlvest saadik. Mõjutatav isik ei ole. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad lühikese intervalliga korduvad samalaadsed kuriteod, elupõletajalik käitumine minevikus (narkosõltuvus ja hasartmängud, alkoholi kuritarvitamine ja liiklusalased väärteod). Isiku väitel on tal olnud tõsine alkoholiprobleem, mis sai alguse keskkoolis, pärast vanemate lahutust, mida ta raskelt üle elas. Töökoha vahetused olid tingitud alkoholi kuritarvitamisest. Viibis enda sõnul kaks korda ravil. Praeguseks ei ole enda sõnul ligi 20 a alkoholi tarvitanud. Viimased viis aastat enne eelmist vangistust (kuni 2008) tarvitas isik erinevaid narkootikume keskmiselt 1-2 grammi iga päev. Narkootikume süstinud ei ole. Enda sõnul tarvitas neid eesmärgiga tõsta meeleolu ning põgeneda elumurede eest. Tunnistab, et tarvitamine oli kujunenud sõltuvuseks. Pärast vanglast vabanemist 2013 enda sõnul enam tarvitanud ei ole. Praeguseks ei ole kokku ligi 12 a tarvitanud. Meditsiiniosakonna andmetel isik on sõltlane remissiooni staadiumis. Käesolevalt on kolmandat korda karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, kogused on iga korraga kasvanud. Kuna isik enda sõnul ei ole ligi 12 a tarbinud narkootikume, siis viimane kuritegu ei ole seotud narkootikumide tarvitamise e. isikliku vajaduse rahuldamisega, samas uuesti tarvitama hakkamine tõstab riski. Enda väitel käis isik kasiinodes umbes 1-2 korda kuus ning seda ainult meelelahutuslikul eesmärgil. Isik on tunnistanud, et varasemalt on olnud probleeme, kuid käesoleval ajal teadvustab endale selle tagajärgi ning on kindel, et tulevikus enam probleemkäitumist ei esine. Meditsiiniosakonna andmetel põeb isik mitmeid kroonilisi haigusi, seljaprobleemid, psühhiaatrilised probleemid. Pidevalt tarvitab ravimeid. Isik on varasemalt avaldanud arvamust, et psüühilised probleemid on tingitud varasema elu kokkuvarisemisest ja enda tehtud valedest otsustest ning väärtushinnangutest. Suhtlemisoskustega probleemi ei esine. Vägivaldse käitumise kohta tõendid puuduvad. Probleemide lahendamise oskus on olnud puudulik, varasemalt vältinud probleemidega tegelemist, tarvitades alkoholi ja narkootikume. Süüdistab enda kuritegudes ja vanglasse jõudmises erinevaid asjaolusid ja valesid valikuid. Eesmärkideks on püstitanud iseseisva õppimise ja uuesti riigieksamite sooritamise eesmärgiga astuda ülikooli. Kolmandat korda karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, narkootikume on alati hakanud uuesti käitlema vähem kui aasta pärast vabanemist (sh kriminaalhoolduse ajal), kogused on suurenenud. See seab kahtluse alla ka isiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda. Enda kuritegudes süüdistab teisi isikuid ja erinevaid asjaolusid. Vanglaametnike ja karistuse täideviimise suhtes üldiselt kriitiline, kuid samas koostöö ei ole välistatud. Kriminaalhooldusel olles on sooritanud uue kuriteo. Kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ja oma tegevusega narkootilise ainete leviku soodustamises. Oht on tõenäolisem, kui isikul puudub stabiilne piisav sissetulek ja ta jätkab suhtlemist narkootikumide tarbivate isikutega. Riski suurendab enesekesksus, piiratud töövõime, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus. Sõltlasena ei saa välistada ka akuutse narkosõltuvuse taastumist, mis on oluline riskitegur. Viru Vangla, arvestades Meeme Mallenei ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Meeme Mallenei tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3

(6)Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Meeme Mallene tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Meeme Mallenele katseaeg kuni karistusaja lõpuni 13.05.2024 ja käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Meeme Mallenele järgmised kohtukohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks - vormistada kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist ennast Töötukassas töötuks või asuda kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist lepingulisele tööle, olla katseaja lõpuni lepingulise tööga hõivatud; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähedased (poeg). KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohaldada elektrooniline valve tähtajaga 9 kuud. Kohtuistung 05.12.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Meeme Mallene ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Meeme Mallene tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Antud nõude on Meeme Mallene puhul täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristatus (ülejäänud karistused on kustutatud). Meeme Mallene kannab karistust suures koguses narkootiliste ainete (alfa-PVP ja amfetamiini) ebaseadusliku käitlemise (omandamise, valdamise ja edasiandmise) toimepanemise eest. Varem oli ta juba karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest, mis näitab seda, et kuritegude laad ei ole muutunud ning kinnipeetava käitumine sarnaneb varasema käitumisega kuna paneb toime samalaadseid kuritegusid. Tuleb positiivseks lugeda, et Meeme Mallenel puuduvad distsiplinaarkaristused ning isiku käitumises vanglas ei esine probleeme. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht. 4

(6)Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda korterisse aadressil: xxx, Tallinn, mille omanik on nõus, et Meeme Mallene vanglast vabanemisel siia elama asub. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei leia, et korduvate narkokuritegude toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Riigikohus on korduvalt osundanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on eeskätt narkokuriteod (RKKK 3-1-1-103-06 p.15; 3-1-1-108-09 p.10.1). Kohus rõhutab, et süüdistuses kirjeldatud tegusid on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning narkootiliste ainete käitlemiseks pole vaja isegi kodust lahkuda ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute narkokuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seda enam, isikul on suured võlad ja puudub töökoht, mis võib samuti kihutada teda uute narkokuritegude toimepanemisele. Arvestades ülaltoodut, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Meeme Mallene isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine, soov õppida) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus narkokuritegude toimepanemise eest, kuriteo toimepanemise asjaolud, sh see, et isik on karistatud narkootiliste ainete ebeseadusliku käitlemise eest ülisuures koguses, suured võlad). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vaatamata elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalusele ja sellega seotud vastavate nõuete täitmisele, arvestades Meeme Mallene isiksust ja toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Tuleb ka ära märkida, et vaatamata sellele, et nii vangla kui prokuratuur toetasid Meeme Mallene, ei seostu kohus nende arvamusega, kuna kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 5

(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Meeme Mallenei Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6