← Eesti

2-15-13172/81

Obsah (9)§ 103§ 97§ 29§ 76§ 108§ 127§ 101§ 6§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-13172 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), l

§ 103

lg 1), ja kui ei ole vabandatav, siis tuleb kohaldada

§ 97lg-d 1 ja 2. 4

(11)
  1. Kahjunõude esitamine on pahatahtlik ja hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja ei pidanud arvestama mistahes küttesüsteemi ühendamise kuludega. Kostjate lepinguliste kohustuste eesmärk ei olnud hagejat kaitsta selliste kulutuste eest, mis tulenevad asjaolust, et hageja oli kohustatud Tallinna määruse järgi ühendama Sakala 16A hoone kaugküttevõrku. Hageja poolt rikkumisena käsitletav nõudmine täita seadusega vastuolus olevat nõuet ei ole põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. Kulutuste tegemise põhjuseks on KKütS ja Tallinna määrusest tulenevad nõuded.
  2. Kahju ei ole tõendatud. Hageja ei ole kulude nõuet (41 983,91 eurot) oma majandusaasta aruannetes kajastanud 2012 (nõue vaid 39 567 eurot), 2013 (-28 335 eurot) ega 2014 (11 918 eurot), eriti olukorras, kus hageja väidab, et nõue tekkis
  3. Arvestamata on maha need kulud, mida hageja hoidis kokku sellega, et ta ei teinud kulusid, et ühendada trass Sakala 16 hoone idanurgaga. Uue trassi pikkus on samane sellega, mida pidanuks ehitama, et ühendada Sakala 16A hoone Sakala 16 hoone idapoolse nurgaga, kus asub katlamaja. Selle trassi kulusid ei ole tõendatud. Hageja saaks nõuda vaid asendustehingu hinnavahe kulusid.
  4. Kui kohus leiab, et kahju kuulub hüvitamisele, siis tuleb hüvitist vähendada nullini, alternatiivselt 3834,88 euroni, alternatiivselt ulatuseni, kui palju hoidis hageja kokku, et ei pidanud osalema Sakala 16 trassi parandamises, mis läinuks maksma 38 000 eurot.
  5. Viivisenõue on põhjendamatult suur ja seda tuleks vähendada nullini. Hageja ei ole tõendanud, et väidetava kulu osas konkreetset summat või nõudekirja oleks kostjatele tasumiseks esitatud.
  6. Nõude saaks hageja esitada kõigi omanike vastu ainult ühiselt. Hageja ei ole kõigi Sakala 16A asuvate korteriomandite omanik.
  7. Nõue aegus 13.08.
  8. Maakohtu otsus
  9. Maakohus jättis 29.04.2019 otsusega hagi rahuldamata. Kostjate menetluskulud jäid hageja kanda.
  10. Puudus vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 13.12.2001 leping, millega muu hulgas seati Sakala 16A kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalkoormatis, mille kohaselt on Sakala 16 igakordne omanik koormatud soojusenergia müümise kohustusega.
  11. Maakohus leidis, et kuivõrd reaalkoormatisest tuleneva soojusenergia müümise kohustus on oma iseloomult selline kohustus, mida koormatud kinnisasjade omanikud saavad täita üksnes ühiselt, siis saab hageja nõuda reaalkoormatise täitmist neilt vaid ühiselt. Hageja nõue ei ole perspektiivitu põhjusel, et hagi ei esitatud kõigi koormatud korteriomandite omanike vastu. Hagejal on õigus nõue kostjate vastu esitada, sest hageja väidetel on tema teinud kulutusi trassi ehitamiseks ja saanud kahju, mitte teised omanikud.
  12. Maakohtu hinnangul tuli kontrollida, kas reaalkoormatise sõlmimisest alates on tegelik olukord muutunud.
  13. Maakohus tuvastas, et kui reaalkoormatise leping sõlmiti, oli Sakala 16A puitehitis, mille asemele ehitati uus büroohoone, mis võeti kasutusele
  14. Seega on alates 2001 kuni 2013 köetava objekti osas olukord muutunud. Tähelepanuta ei saa jätta, et uue ehitise ehitamisel ja sellega seotud tehnovõrkude rajamisel ehitamisele ja ehitistele kehtivaid nõuded muutusid, sh seda, et 2003 muutus kütte/soojaga varustamise regulatsioon. 5
(11)
  1. Kaugkütteseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrusest nr 19 tulenes, et vaid erandjuhtudel ei ole vaja kasutada kaugkütet ja liituda vastava võrguga. Kuivõrd Sakala 16A kinnistule ehitati lammutatud puuhoone asemele uus ehitis, mis ei olnud määruse lisa p-de 2.3.1 - 2.3.4 järgne ehitis, gaasiküte ei ole määruse lisa p 2.3.5 tähenduses keskkonnasõbralik küte, määruse lisa 1 järgi oli Sakala 16A hõlmatud kaugküttepiirkonnaga ja tegemist oli uue ehitisega määruse lisa p 2.1 tähenduses, leidis maakohus, et hagejal oli kohustus liituda määruse lisa p 2.1 järgi kaugküttevõrguga. Vastupidine hageja väide, et 31.05.2001 Tallinna Linnavolikogu poolt otsusega nr 164 kehtestatud Sakala/Tatari kvartali detailplaneeringu järgi võis ette näha Sakala 16A varustamise gaasiküttega Sakala 16 kaudu, on ebaõige, sest õiguslik olukord oli pärast detailplaneeringu kinnitamist muutunud.
  2. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et Sakala 16A ehitusloas, T-Model
  3. a koostatud koondplaanil ja tehnovõrkude projektis, mis oli kooskõlas detailplaneeringuga, nähti ette ja projekteeriti, et Sakala 16A hakkab tarbima soojusenergiat linna kaugküttevõrgust ja hoone tuleb ühendada kaugküttevõrku. 2011 planeeriti trass just selliselt. Puudus igasugune alus arvata, et kui Sakala 16A hoone oleks planeerinud sooja ostmist Sakala 16 hoonest, et siis
  4. a tehnovõrkude koondplaanil oleks märgitud, et soojatrass ei lähe Sakala 16 hoonesse, vaid sellest mööda. Tehnovõrguplaan on ka kooskõlas ehitusloaga, mille järgi nähti hoonele ette kaugküte. Maakohus järeldas, et Sakala 16A uus hoone ja selle küttesüsteem planeeriti kaugküttega, sest kaugkütte võrguga liitumise kohustus tulenes KKütS-st ja määrusest.
  5. Kostja esitas kohtule 10.09.2003 lepingu, mille p 3 järgi uue hoone soojusenergia süsteemi hinnast ca 50%, kuid mitte rohkem kui 60 000 EEK, kompenseerib AS-le Ica Media OÜ Intec Holding, s.o reaalkoormatise järgi soojusenergiat müüma kohustatud isik. Maakohus kuulas vande all üle Intec Holding OÜ juhatuse liikme RL, kes oli lepingu sõlmimisel Intec Holding OÜ esindaja. Tema seletustest nähtub, et lepinguga sooviti lõpetada soojaga varustamine, sest teine pool ehitas endale uue trassi. RL seletas, et uus hoone ehitati 10 aastat hiljem, kui see leping sõlmiti ja teine pool pidi ostma kütet linnalt linna nõudmiste kohaselt. Pooled leppisid 2003 kokku, et omavaheline kohustus sooja varustamiseks lõpeb ära ja et makstakse teisele poole uue küttesüsteemi rajamise eest 60 000 krooni. Nagu maakohus eelnevalt tuvastas, lähtus hageja Sakala 16A uue hoone ja selle küttesüsteemi projekteerimisel ja dokumentide koostamisel eeldusest, et hoone ühendatakse kaugküttevõrku ja hoone küttega varustus ei sõltu enam Sakala 16 seatud reaalkoormatisest. Kohtu hinnangul vastas hageja käitumine ka
  6. a lepingu p-s 3 kokkulepitule ehk et hageja projekteeris ja ehitas uuele hoonele küttelahenduse, millega ühendatakse hoone kaugküttevõrku, mitte aga Sakala 16 küttevõrku.
  7. Hinnates hageja käitumist

§ 29lg 5 p 3 järgi ja RL seletusi vande all 2003.

a lepingu p 3 kohta (OÜ Intec Holding kompenseerib AS-le Ica Media uue soojusenergia süsteemi hinnast 60 000 krooni), leidis maakohus, et pooled saavutasid 2003 kokkulepe, et uus hoone saab endale uue soojussüsteemi ja -trassi, mille ehitamise kulud teine pool teatud ulatuses kompenseerib ja vastutasuks ei pea Sakala 16 enam tagama kütet Sakala 16A uuele hoonele. Selline lepingu p 3 sisu tõlgendus on kooskõlas T-Model 2011. a soojatrasside asukoha plaaniga, Sakala 16A ehitusloa sisuga (uuel hoonel on kaugküte). Seega saab

29 lg 4 järgi lepingu poolega sarnane isik mõista 2003 kokkulepe p 3 6

(11)sisu nii, et uus hoone saab uue küttesüsteemi, mis ei sõltu enam teise kinnistu omanikust, kuid selle ehitamise kulud katab teatud ulatuses see lepingu pool, kes sisuliselt vabaneb 2001 lepingu järgsest faktilisest soojaga varustamise koormatisest Sakala 16A omaniku ees. Kohtu arvates ei ole võimalik mõista
  1. a lepingu p 3 sisu nii, nagu seda arvas hageja ehk et justkui oleksid pooled pidanud p-s 3 silmas hoopis
  2. a lepingu p 7.2 sätestatud olemasoleva trassi parendamise/haldamise kulude jagamist. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas Sakala 16A omaniku hilisema käitumisega hoone projekteerimisel ja kavandamisel liita uus küttesüsteem kaugküttevõrku.
  3. Seega kulutused, mida pidi Sakala 16A omanik kandma seoses uue hoone küttevarustuse tehnosüsteemide ja trassi ehitamisega, ei ole tingitud mitte Sakala 16 kinnistu omanike käitumisest, vaid Sakala 16A omaniku huvist saada hoonele uus küttesüsteem ja -varustus, mis ei sõltuks teisest kinnistust ja mis pidi KKütS ja määruse järgi nii ehk nii olema lülitatud kaugküttesüsteemi. Seega kulude kandmise riisikot kandis hageja.
  4. Maakohus möönis, et tulenevalt AÕS §-st 231 ja TsÜS § 77 lg-st 3 ei lõpetanud
  5. a lihtkirjalikus vormis sõlmitud leping reaalkoormatist. Seega on iseenesest õige hageja väide, et reaalkoormatise lepingut ei ole lõpetatud seaduses sätestatud vormis, kuid see ei tähenda, et reaalkoormatist, mis on seni seatud, oleks olnud võimalik täita.
  6. Olukorras, kus hageja planeeris uue hoone küttesüsteemi viisil, kus see oli lahus Sakala 16 küttesüsteemist (milleks tehti
  7. a vastavad joonised, tehnilised lahendused, anti ehitusluba juba
  8. a), KKütS-st ja määrusest tulenevalt oli Sakala 16A kohustus liituda kaugküttevõrku, Sakala 16 omanik kohustus maksma 2003 kokkuleppe järgi uue süsteemi eest 60 000 krooni põhjusel, et omanik kavatses uuele hoonele rajada uue küttesüsteemi, mis on lahus Sakala 16 süsteemist, ning Sakala 16 küttesüsteem oli lahti ühendatud Sakala 16A süsteemist
  9. a, oli maakohtu arvates reaalkoormatisega seotud elulised asjaolud niivõrd palju muutunud, et sisuliselt ei ole sellel reaalservituudil, mis on seni kantud Sakala 16A kinnistu igakordse omaniku kasuks Sakala 16 kinnistutele, mingit faktilist sisu AÕS § 229 lg 1 mõttes ja seda ei ole võimalik kohtu hinnangul ka täita

§ 76lg-te 1 ja 2 järgi.

30. Hageja ei saa kostjatelt nõuda reaalkoormatise täitmist

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi, sest täitmine on kohtu hinnangul ka võimatu

§ 108lg 2 alusel.

Lisaks oleks selle täitmise nõudmine hageja poolt ka vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Mõistlikult vastuvõetamatu ja hea usu põhimõttega vastuolus on hagejal nõuda 2012. a kostjatelt reaalkoormatise täitmist olukorras, kus hageja ise oli juba uut hoonet ja selle küttesüsteemi plaaninud varem ehitada nii, et see on lahus Sakala 16 küttesüsteemist (2010.a. ehitusluba, T-Moodul plaan 2011) ja oli teada, et hoone tuleb lülitada kaugküttevõrku, mis oli kohustuslik. Hageja pidi uue hoone uue küttesüsteemi kulud nii ehk nii kandma, mistõttu ei ole neil mingit seost

§ 127

lg 3 järgi kostjate poolt reaalservituudi täitmata jätmisega, sest selle kulu kandmise riisiko oli hagejal

§ 101lg 3 järgi.

31. Kuivõrd hagejal ei ole võimalik nõuda kostjatelt reaalkoormatise täitmist, sest selle täitmine on võimatu

§ 108

lg 2 järgi, selle nõudmine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega

§ 6

lg-te 1 ja 2 järgi ja hageja kandis uue küttesüsteemi kulude riisikot

§ 101

lg 3 mõttes, siis ei ole kuludel ja nende kandmisel seost kostjate poolt reaalkoormatise täitmata jätmisega ning hageja ei saa hageja

§ 101lg 7

(11)3 ja § 108 lg 2 p 1 järgi tugineda kostjate poolsele reaalkoormatise täitmise kohustuse rikkumisele (et kostjad ei võimalda hagejale soojusenergiat ega müü kütet) ega nõuda

§ 115

lg 1 ja § 127 lg-te 1 ja 3 järgi väidetavate kulude kandmise tõttu kostjatelt kahju hüvitamist. Eeltoodu tõttu jättis maakohus kahju hüvitamise nõude ja viivisenõude rahuldamata.

  1. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja tõendas, et nõudis kostjatelt kohustuse täitmist 18.12.2012 ehk väidetav kahjunõue muutus sissenõutavaks 18.12.
  2. Seega hakkas aegumise tähtaeg kulgema TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg-te 1 ja 2, § 134 lg-te 1 ja 2 ning § 135 lg 1 järgi 18.12.2012 ja 3-aastane aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 136 lg 2 ja § 135 lg 2 järgi 18.12.2015 kel 24.
  3. Nii ei ole väidetav kahjunõue aegunud, kuid sellel ei ole vaidluses tähtsust, sest kahjunõue jäi rahuldamata muudel põhjustel. Apellatsioonkaebus
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
  5. Maakohus tuvastas õigesti, et kehtiva reaalkoormatise kokkuleppe järgi oli kostjatel kohustus varustada hageja kinnistut gaasiküttega, samuti tegi kohus kindlaks, et kostjad seda kohustust ei täida. Jättes rikkumisest tulenevate tagajärgede eest kostjate suhtes vastutuse kohaldamata, rikkus kohus õigusnorme ja tegi ebaõige otsuse.
  6. Kohus kohaldas ebaõigesti nii kaugkütte regulatsiooni kui ka võlaõigust. Kostjate kohustus hageja kinnistut gaasiküttega varustada kehtib sõltumata asjaolust, et mõlemal kinnistul asub seniste hoonete asemel suuremad hooned. Kohus leidis ekslikult, et kaugkütte piirkonna kehtestamine mõjutab hageja õigust nõuda kostjatelt reaalkoormatise täitmist, s.o gaasiküttega varustamist. Kohus tegi ebaõige järelduse, et hagejal oli kohustus liituda kaugküttevõrguga. Kaugküttevõrguga liitumine ei välista teiste kütteliikide kasutamist, vastupidi, erinevate kütteliikide konkurentsist tekkivast majanduslikust efektist oleks hageja saanud katta kaugküttega liitumise kulud. Igal juhul ei muuda isegi liitumise kohustus võimatuks kehtiva reaalkoormatise täitmist. Põhjendamatu on

§ 108

lg 2 p-le 1 tuginemine, mis välistab täitmisnõude esitamise kohustuse täitmise võimatuse korral. Alusetu on maakohtu järeldus, et kahju nõudmine kostjatelt on välistatud ka

§ 101lg 3 alusel.

Puudub kõige olulisem

§ 101lg 3 kohaldamise eeldus, s.o reaalkoormatise täitmise võimatus.

Maakohus oleks pidanud hagi rahuldama, kuna kostjad rikuvad kehtivast reaalkoormatisest tulenevat gaasiküttega varustamise kohustust ning kostjate rikkumist vabandatavaid ega kahju hüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid ei esine. 36. Maakohus rikkus otsuse tegemisel lisaks menetlusõiguse norme, mis seisneb muuhulgas selles, et kohus rajas otsuse kostja poolt hilinenult esitatud väidetele ja tõenditele. Kohus arvestas ebaõigesti kostja 1 seadusliku esindaja 25.02.2019 vande all antud ütlustega, andmata hagejale võimalust nende omapoolsete tõenditega ümberlükkamiseks. Lisaks jättis kohus kahju tekkimist ja selle suurust puudutavad tõendid täielikult analüüsimata ning kahju ulatuse kindlaks tegemata. 8

(11)Vastustajate seisukoht
  1. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
  3. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, vastates hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja 1 seadusliku esindaja RL 25.02.2019 vande all antud ütlustest selgunud asjaolud olid hagejale üllatuslikud ja maakohus ei andnud hagejale võimalust neile vastamiseks ning omapoolsete tõendite esitamiseks. Eksitav on apellandi väide, et esmakordselt tõi RL esile, et hageja hoone küttesüsteem lülitati kostjate hoone küttesüsteemist lahti
  5. aastal. Eeltoodud väide on esitatud juba kostjate vastuses hagile (I kd, tl 84). Hoone Sakala 16A küttesüsteemi lahti ühendamine kostjate hoone süsteemist tuleneb ka hageja esindaja 03.10.2012 kirjast kostjatele, mis oli kohtule esitatud tõendina koos hagiavaldusega (I kd, tl 46). Seega oli vastuväide hagile esitatud tähtaegselt ja kohus on õigesti sellega kohtuotsuse tegemisel arvestanud.
  6. Hageja nõudis kostjatelt solidaarselt reaalkoormatisest tuleneva kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamist. Reaalkoormatise täitmise nõuet ei ole hageja esitanud.
  7. Reaalkoormatise sisuks olevate kohustuste rikkumisele kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. 43.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Maakohus tuvastas õigesti, et pooltevaheline reaalkoormatise leping kehtib ja kostjad ei ole täitnud kohustust hagejale soojusenergia müümiseks. Samas ei anna eeltoodu alust, et hageja nõue kahju hüvitamiseks rahuldada. 44. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 101

lg 3, kuna puudub kõige olulisem

§ 101

lg 3 kohaldamise eeldus, s.o reaalkoormatise täitmise võimatus.

§ 101lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, 9

(11)kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tulenevalt tõendamist leidnud asjaoludest on hageja käitunud viisil, kus ta on sisuliselt loobunud reaalkoormatisest tulenevatest õigustest. Hageja on ise loobunud kostjate hoones paikneva gaasikatlamaja kaudu soojusenergia saamisest
  1. aastal Eeltoodud asjaolud on tõendatud lisaks RL vande all antud seletusele (II kd, tl 193) ja hageja 03.10.2012 kirjaga kostjatele (I kd, tl 46-47). Kuigi kostja 1 ja kinnistu Sakala 16A tolleaegse omaniku AS Ica Media vahel 10.09.2003 sõlmitud kirjaliku lepinguga (I kd, tl 96, tõlge lk 97) ei lõpetatud reaalkoormatist, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et lepingu p-s 3 on lepingupooled kokku leppinud, et kostja 1 kompenseerib kinnistu Sakala 16A omanikule 50% uue hoone küttesüsteemi hinnast, kuid mitte üle 60 000 krooni, millest saab järeldada, et hageja ei soovinud enam kostjatelt saada soojusenergiat ja pooled on kokku leppinud hüvitises selle eest, et kostjad ei pea reaalkoormatist täitma. Hageja ei ole vaidlustanud, et kinnistule uue hoone ehitamisel planeeris ta hoone kütmiseks kaugkütte. Hageja hoone ehitusloas, mis oli välja antud 15.12.2010 (II kd, tl 109-123) oli elamu kütmiseks ette nähtud kaugküte. Hoonele Sakala 16A on AS Tallinna Küte väljastanud 06.09.2011 tehnilised tingimused, mille järgi tuli rajada küttetorustik AS Tallinna Küte kaugküttega ühendamiseks (I kd, tl 5154). Sakala 16A hoone tehnovõrkude projekti koostas 30.11.2011 T-Model OÜ ja sellelt nähtub planeeritav soojatrass, mis ühendab ehitatava hoone kaugkütte trassiga (I kd, tl 109). Seega on hageja enne suvel 2012 kostjatelt reaalkoormatise täitmise nõudmist ise loobunud reaalkoormatisest tulenevast õigusest ja planeerinud ehitatava elamu ühendamise kaugküttega. Kuna hoone ehitamiseks vajalikud load ja projektid näevad ette ainult kaugkütte kasutamise võimaluse, siis vaatamata reaalkoormatise kehtivusele ei ole hageja hoonet võimalik hageja enda tegevuse tõttu kütta kostjate hoones paikneva katlamaja kaudu ja seda ei olnud võimalik hagejal teha ka ajal, kui hagejale väidetavalt kahju tekkis, s.o
  2. aastal. Kolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul niivõrd oluline see, kas kehtivad õigusaktid välistavad igasuguse võimaluse hageja hoone kütmiseks kostjate hoones paikneva katlamaja kaudu gaasiküttega või mitte, vaid see, et hageja on ise loobunud reaalkoormatisest tuleneva õiguse kasutamisest enne kostjate poole kohustuse täitmise nõudega pöördumist ja väidetava kahju tekkimist ning tegutsenud viisil, mis sisuliselt välistab kostjate poolt reaalkoormatise sisuks olevate kohustuste täitmise. Seega olid täidetud

§ 101

lg-s 3 sätestatud eeldused, kuna rikkumise põhjustas kostjast endast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ta kannab. 45. Õige on maakohtu järeldus ka selle kohta, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel puudub põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kuna hageja ise ühendas oma küttesüsteemi lahti kostjate hoone küttesüsteemist ja planeeris enne kostjatele reaalservituudi täitmise nõude esitamist Sakala 16A kinnistul paikneva uue hoone kütmiseks ainukese kütteliigina kaugkütte AS Tallinna Küte võrgu kaudu, siis ei ole kostjate poolt reaalkoormatise sisuks oleva kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost, mis samuti välistab hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise. 46. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks 10

(11)maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.