Obsah (6)

§ 178§ 175§ 663§ 657§ 654§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1192 Tsiviilasi

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas kohtule hagi YY (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. juuni 2018 otsusega Harju Maakohtu
4. oktoobri 2017 otsuse ning saatis asja uueks menetlemiseks samale esimese astme kohtule. Harju Maakohus jättis
5. veebruari 2019 otsusega hagi rahuldamata 1 ja menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
6. mai 2019 otsusega Harju Maakohtu
7. veebruari 2019 otsuse menetluskulude jaotuse osas ja tegi uue otsuse, millega jättis nii maa- kui ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud hageja kanda.
8. Kostja on esitanud kohtule
9. oktoobril 2017,
10. detsembril 2017,
11. veebruaril 2019 ja
12. mail 2019 avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduste kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kogusummas 2 025 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 20 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
13. Hageja on esitanud kostja menetluskuludele oma vastuväited. Esimese astme kohtu määrus
14. Harju Maakohus rahuldas
15. oktoobri 2019 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 717 eurot (käibemaksuta).
16. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vastab asja sisule.
17. Maakohus analüüsis kostja lepingulise esindaja kantud menetluskulusid alljärgnevalt:
18. veebruaril 2017 kliendiga suhtlemiseks, 30 minutit;
19. veebruaril 2017 hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks, 1 tund;
20. märtsil 2017 hageja seisukohaga tutvumiseks, 30 minutit;
21. märtsil 2017 täiendava seisukoha koostamiseks ja kohtule edastamiseks, 45 minutit;
22. aprillil 2017 hageja seisukohaga tutvumiseks, 30 minutit;
23. mail 2017 täiendava seisukoha koostamiseks, 1 tund;
24. juunil 2017 hageja seisukohaga tutvumiseks, 1 tund;
25. juulil 2017 täiendava seisukoha koostamiseks ja kohtule edastamiseks, 1 tund ja
26. oktoobril 2017 kokkuvõtliku seisukoha koostamiseks ja kohtule edastamiseks, 1 tund – kokku 7 tundi ja 15 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis vastab toimiku materjalidele.
27. detsembril 2017 kliendiga suhtlemiseks ja analüüsiks, volikirja koostamiseks ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks 3 tundi pidas kohus ülepaisutatuks. Maakohus märkis, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ei saanud esindajal dokumendiga tutvumiseks ja analüüsiks kuluda rohkem kui 1 tund ja volikirja koostamiseks sai kuluda kõige rohkem 10 minutit ning kliendiga suhtlemiseks peab kohus mõistlikuks ajakuluks 30 minutit. Seega pidas maakohus antud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund ja 40 minutit.
28. detsembril 2017 apellatsioonkaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning kohtule edastamiseks 3 tundi pidas kohus samuti ülepaisutatuks. Arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu ei saanud esindajal dokumendi koostamiseks ja kohtule edastamiseks kuluda rohkem kui 1 tund ja 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole menetluskuluks

§ 175

lg 1 tähenduses, mistõttu ei kuulu nimetatud kulud vastaspoolelt väljamõistmisele.

1. augustil 2018 kohtu nõude täitmiseks, 15 minutit;
2. septembril 2018 hageja seisukoha ja lisadega tutvumiseks, 30 minutit;
3. detsembril 2018 hageja seisukoha ja lisadega tutvumiseks, 1 tund ja 15 minutit;
4. jaanuaril 2019 seisukoha koostamiseks 2,5 tundi ning
5. jaanuaril 2019 lõplike seisukohtade koostamiseks 15 minutit – kokku 2 4 tundi ja 45 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades dokumentide sisu ja mahtu.
6. veebruaril 2019 menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit ei pidanud kohus põhjendatud kuluks, mille vastaspool peaks hüvitama.
7. mai 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud kulud, s.o 1 tund kliendiga konsulteerimiseks ja analüüsiks, 45 minutit apellatsioonkaebuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks ning 15 minutit vastustaja seisukohaga tutvumiseks – kokku 2 tundi, pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, mis vastab toimiku materjalidele.
8. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetluskulud on 1 717 eurot, mis vastab 17 tunnile ja 10 minutile tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus
9. Hageja esitas Harju Maakohtu
10. oktoobri 2019 määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kostja menetluskulud on hagejalt välja mõistetud enama kui 5 töötunni ulatuses.
11. Hageja hinnangul ei ole kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud sellega, et kohtu poole pöördumine oli tingitud sellest, et kostja seadusliku esindajaga (lapse emaga) ei ole võimalik kohtuväliselt suhelda. Samuti oli kostja seaduslik esindaja kohtumenetluses kõikidele kompromissi ettepanekutele vastu, venitades menetlust ja tekitades asjakohatute seisukohtade ja tõendite esitamisega kunstlikult kulusid.
12. Hageja hinnangul ei saa ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks pidada põhjendatuks, sest reeglina analüüsib esindaja menetlusdokumendid oma seisukoha koostamisega samaaegselt. Lisaks ei olnud osad kostja esitatud seisukohad vajalikud. Arvestades seda, et kostja esitatud menetlusdokumendid ei olnud kuigi mahukad ning tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, saab kostja õigusabikulusid pidada põhjendatuks mitte rohkem kui 5 töötunni ulatuses.
13. Juhul, kui kohus ei vähenda hagejalt väljamõistetud kostja menetluskulusid oluliselt, palub hageja määrata kindlaks kohtumääruse täitmise kord ja võimaldada tasuda väljamõistetud menetluskulud võrdsete osamaksetena 24 kuu jooksul, sest hageja materiaalne olukord ei ole muutunud paremaks, hageja ülalpidamisel on kolm last ning hagejal ei ole võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulusid ühe maksena. Kui kostja esitab lahendi sundtäitmisele, suureneb hageja maksekoormus veelgi täitemenetluse kulude näol. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
14. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud ka hageja väljamõistetud menetluskulude maksmise ajatamine, sest hageja väited tema majandusliku seisundi ja halva tervise kohta on jäänud tõendamata terve menetluse jooksul. Hageja ise esitas hagi kohtule, mistõttu pidi ta arvestama sellega, et põhjendamatu hagi esitamise korral jäävad menetluskulude tema kanda.
15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb maakohtu määrus

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

3 §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja taotlus kohtumääruse täitmise korra kindlaksmääramiseks. 15. Määruskaebuses tugineb hageja esmalt sellele, et maakohus on jätnud menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata sellega, et hageja kohtusse pöördumine oli tingitud kostjast ning, et kostja oli kõikidele kompromissi ettepanekutele vastu. Kolleegiumi hinnangul saaks antud väited olla asjakohased menetluskulude jaotuse määramisel.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesolevas asjas määrati menetluskulude jaotus kindlaks kostja apellatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai 2019 otsusega. Seega sai hageja esitada vastavad väited antud menetluses. Kui kaebaja menetluskulude jaotusega ei nõustunud, pidanuks ta ringkonnakohtu otsuse vaidlustama kassatsiooni korras, mida ta aga teinud ei ole. Ringkonnakohtu otsus on
2. juulil 2019 jõustunud. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam menetluskulude jaotust vaidlustada (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). 16.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 02.05.2017, nr 3-2-1-134-16, p 56; RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 321-43-10, p 19). Kolleegium leiab, et maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et põhjendatuks ei saa pidada ajakulu, mis kostja esindaja on märkinud hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumiseks. Hageja menetlusdokumentidele vastamiseks pidi kostja esindaja nendega tutvuma ning asjaolu, et menetlusdokumentidega tutvumise toimingut on eristatud seisukohtade koostamise toimingust, ei muuda vastavat toimingut põhjendamatuks. Maakohus on hinnanud menetlusdokumentidega tutvumise ja nendele seisukohtade koostamise toiminguid eraldi, pidanud neid põhjendatud ulatuses vajalikuks ning määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtul vastupidisele seisukohale asumiseks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et osad kostja esitatud seisukohad ei olnud vajalikud. Kuna kõik kostja esitatud seisukohad sisaldavad kas taotlusi tõendite esitamiseks, mis on kohtu poolt vastu võetud, või on esitatud vastustena hageja esitatud menetlusdokumentidele ja kohtunõuetele, ei saa kolleegiumi arvates nende seisukohtade esitamist pidada põhjendamatuks. Kostja oli õigustatud kaitsma enda positsiooni kohtumenetluses, esitades tõendeid ja enda vastuväiteid hageja väidetele või vastama kohtu korraldusel.
4. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning asja keerukust, ei saa pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks enama kui 5 töötunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas tuleb mh arvestada sellega, et menetluse käigus on toimunud kaks kohtuistungit (
5. mail 2017 [tl 109-110; I kd] ja
6. novembril 2018 [tl 116-117; II kd]) ning vaidlus on jõudnud kahel korral 4 ringkonnakohtusse (Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuni 2018 otsus [tl 64-67, II kd] ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. mai 2019 otsus [tl 186-187; II kd]). Seega on praeguse asja menetlus olnud piisavalt mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusdokumentide esitamise vajalikkuse ja ajakulu hindamisel lähtuda ainult asja sisulisest keerukusest, kui menetluslikust olukorrast tingituna on menetlusosalised pidanud esitama oma õiguste kaitseks erinevaid menetlusdokumente. Maakohus on hinnanud kostja esindaja iga menetlustoimingu ajakulu ja vajalikkust ning pidanud neid osaliselt põhjendatuks ning määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtul vastupidisele seisukohale asumiseks.
9. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
10. oktoobri 2019 määruse, millega määrati kindlaks kostja menetluskulud summas 1 717 eurot ja mõisteti need hagejalt kostja kasuks välja, muutmata.
11. Hageja on esitanud määruskaebuses taotluse kohtumääruse täitmise korra kindlaksmääramiseks juhuks, kui ringkonnakohus ei vähenda temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust oluliselt. Harju Maakohtu
12. oktoobri 2019 määrusega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 1 717 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuigi sellises suuruses väljamõistetud menetluskulude hüvitise summa on füüsilise isiku jaoks piisavalt suur ühe maksena tasumiseks, ei ole praegusel juhul taotluse rahuldamine põhjendatud. Nõustuda tuleb kostjaga, et asjas ei leidnud tõendamist hageja raske majanduslik olukord ega halb tervislik seisund. Samuti leidis maakohus, et PKS § 102 lg 2 järgi ei ole alust vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud miinimumelatist seetõttu, et hagejal on peale kostja veel kaks ülalpeetavat alaealist last. Õige on, et hageja pidi arvestama sellega, et põhjendamatu hagi korral jäävad vastaspoole menetluskulud tema kanda. Lisaks tuleb arvestada sellega, et praegusel juhul on kostjaks alaealine laps, kelle heaolu silmas pidades ei ole esitatud sedavõrd erandlikke asjaolusid, mis õigustaks menetluskulude hüvitist määrava kohtulahendi täitmise tavapärasest korrast kõrvale kaldumist. Eeltoodud kaalutlustel leiab kolleegium, et hageja taotlus kohtumääruse täitmise korra kindlaksmääramiseks

§ 445lg 1 järgi ei ole põhjendatud ja jääb seetõttu rahuldamata.

23. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 24.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu 5