RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-20-17 12. märts 2020 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos, Vi

) § 10 lõigetest 1 või 2 juhindudes tulnuks isikul riigi õigusabi taotlus esitada Tartu Halduskohtule.

1. Tartu Halduskohus keeldus
2. jaanuari
3. a määrusega riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ja edastas asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu hinnangul vaidleb taotluse esitaja vanglaga selle üle, kas vangistusest enne tähtaega vabastamise kuupäeva arvutamisel tuleb lähtuda karistusseadustiku (KarS) § 76 lõikest 1 või
4. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-52-12 asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 järgi on selliste vaidluste lahendamine maakohtu kui kriminaalasju lahendava kohtu pädevuses. Samuti on Riigikohtu erikogu asjas nr 3-3-4-2-12 selgitanud seoses karistusaja kulgema hakkamise väljaselgitamisega, et menetlusseadustikega poleks kooskõlas ega otstarbekas, kui halduskohus peaks andma hinnangu maakohtu otsusele ja selles märgitut vajaduse korral tõlgendama.

§ 10lõike 3 järgi tuli riigi õigusabi taotlus esitada maakohtule.

1 3-20-17 ERIKOGU SEISUKOHT 4. Asjas vaieldakse selle üle, millise kohtu pädevuses on riigi õigusabi taotluse lahendamine. Isik taotles riigi õigusabi põhjusel, et tema hinnangul lähtus Viru Vangla tema ennetähtaegse vabastamise võimaluse tekkimise kuupäevade arvestamisel ekslikult KarS § 76 lõikest 2 sama paragrahvi lõike 1 asemel. R. Stint soovib, et määrataks kindlaks tema ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimise kuupäev. Riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus sõltub sellest, millises menetluses tuleb vaidlus ennetähtaegse vabastamise võimaluse tekkimise üle lahendada (

§ 10lõiked 1–3). 5. Kuigi Kar

S § 76 lõigete 1 ja 2 reguleerimisese on karistusõiguslik (tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimine), nõuab nende rakendamine esmalt VangS § 76 lõikest 1 tulenevalt vangla toimingut – dokumentide edastamist kohtule. Kui vangla on seisukohal, et kinnipeetava suhtes tuleb kohaldada KarS § 76 lõiget 2, ei edasta ta dokumente kohtule KarS § 76 lõikes 1 sätestatud tähtaegade täitumisel.

1. Analoogilises olukorras on Riigikohtu halduskolleegium
2. novembril 2012 asjas nr 3-3-1-52-12 tehtud otsuse punktides 16–20 selgitanud kokkuvõtlikult järgmist. Kuigi kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid niisuguse kaebuse menetlemiseks, on pigem tegu karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, eelkõige KarS § 76 tõlgendamist ning vajaduse korral ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtuotsuste selgitamist. Olemuselt on see kohtuotsuse täitmise küsimus. KrMS § 431 näeb ette, et seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS §-s 426 on sätestatud menetluskord tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Järelikult tuleneb KrMS §-st 431 maakohtu pädevus selliste vaidluste lahendamiseks.
3. Ka Riigikohtu erikogu on pidanud ebaotstarbekaks, kui halduskohus peaks avalduse lahendamisel andma hinnangu maakohtu otsusele ja selles märgitut vajaduse korral tõlgendama. Kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine on KrMS § 431 alusel maakohtu pädevuses (Riigikohtu erikogu
4. oktoobri
5. a määrus nr 3-3-4-2-12, p 6 ja
6. juuni
7. a määrus nr 3-3-4-1-16, p 13).
8. Eelviidatud kohtupraktikast on põhjendatud lähtuda ka praegu. Vaidlus selle üle, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, on kohtuahendi täitmisel tekkinud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. novembri
10. a määrus nr 1-16-2295/81, p 17). 9.

§ 10

lõike 1 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuigi nimetatud sättes pole viidatud kriminaalasja täitmisküsimuse lahendamisele, tuleneb sellest üldine põhimõte, mille kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus kohtule, kes menetleb asja, milles riigi õigusabi taotletakse, või kelle pädevuses oleks sellise asja menetlemine. Kuna R. Stinti kriminaalasjas nr 1-18-7603 tegi otsuse Harju Maakohus, on täitmisküsimuse lahendamine KrMS § 431 lõike 1 järgi Harju Maakohtu pädevuses. Sellest lähtudes on ka riigi õigusabi taotlust pädev läbi vaatama Harju Maakohus. 10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõikes 3 on sätestatud, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse 2