Obsah (10)

§ 659§ 520§ 539§ 662§ 529§ 524§ 526§ 528§ 533§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-13-70131 Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi Täise

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, kuid täiendavalt tuleb lahendada avaldaja taotlus tema kinnisest asutusest vabastamiseks, mille kohta maakohus otsustust ei teinud. Ringkonnakohus teeb selles osas täiendava määruse, millega lahendab avaldaja taotluse. Sisuliseks läbivaatamiseks eestkoste järelevalve menetluses tuleb maakohtule tagasi saata avaldaja teabenõue eestkostja ülesannete täitmise kohta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohustust määrata eestkoste lõpetamise avalduse lahendamisel eestkostetavale igal juhul esindaja.

§ 520lg 1 kohaselt määrab kohus esindaja siis, kui see on isiku huvides vajalik.

Avaldaja märkis avalduses, et ta soovib isiklikku, mitte riigi määratud advokaati (II kd lk 73). Ärakuulamisel 30.11.2019 istungil tundis avaldaja huvi, kas tal on õigus advokaati taotleda, kuid maakohus leidis, et esindaja määramine ei ole vajalik, kuna avaldaja huve kaitseb eestkostja (protokoll II kd lk 105). 18. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et käesolevas asjas oleks maakohtu menetluses esindaja määramine olnud avaldaja huvides vajalik. Eelkõige oleks see olnud vajalik põhjusel, et avaldajal oli ilmselt raskusi avalduse vormistamisega (kohtule esitatud taotluste selge eristamine ja nende aluseks olevate asjaolude väljatoomine). Seda kinnitab asjaolu, et maakohus jättis tähelepanuta, et lisaks eestkoste lõpetamisele soovis avaldaja enda hooldekodust vabastamist. Kuigi ka kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise asjas ei pea

§ 539

lg 2 teise lause alusel esindajat määrama, oleks käesolevas asjas olnud ka selle avalduse osas olnud esindaja määramine ilmselt vajalik.

1. Maakohus andis 27.05.2019 määrusega avaldajale riigi õigusabi tema esindamiseks alles määruskaebuse esitamisel (II kd lk 125). Määruses leidis maakohus, et avaldaja ei ole ilmselt iseseisvalt võimeline vormistama põhjendatud määruskaebust ja tema huvid võivad jääda kaitseta, kuna avaldaja ja eestkostja huvid on vastuolus seetõttu, et avaldaja soovib saada endale kinnistu maja müügist saadud raha kasutamise õigust. Seega leidis ka maakohus, kuigi hilinenult, et avaldaja vajab oma huvide kaitseks esindajat. Samas ei tuvastanud ringkonnakohus huvide konflikti avaldaja, eestkostja ja erihooldusteenuse osutaja vahel. Avaldaja sellekohased väited on põhistamata.
2. Kuna määruskaebemenetluses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (

§ 662

lg 3) ning avaldaja on määruskaebuses oma seisukohti täpsustanud ja selgitanud, saab ringkonnakohus nendega arvestada. Ringkonnakohus leiab, et esindaja määramata jätmine maakohtu menetluses ei toonud endaga kaasa ebaõige lahendi tegemist eestkoste lõpetamise avalduse osas ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 4 21. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Eestkostja määramise eesmärk on piiratud teovõimega isikut aidata ning tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda teha ei suuda. Kui kohus on tuvastanud isiku piiratud teovõime ning seetõttu määranud isikule tema õiguste ja huvide kaitseks eestkostja, kuid eestkostetava eestkostevajadus muutub, saab kohus PKS § 206 lg 2 ja

§ 529

lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi ka eestkostja ülesannetes või eestkoste lõpetada. 22. Eestkoste lõpetamise menetluse esemeks on isiku eestkostevajaduse kontroll ja kohus võib selleks määrata isikule ekspertiisi (

§ 529

lg 2), kuulata isiku ära (

§ 524

) või koguda muid vajalikke andmeid (vt ka Riigikohtu määrust nr 3-2-1-73-15, p 19). Eestkoste piiramiseks või lõpetamiseks annab alust asjaolu, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja määramise ajaga on eestkostetava seisukord paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-73-15, p 15). Käesolevas asjas ei ole avaldaja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, samuti ei nähtu neid avaldajaga kokku puutuvate isikute ja asutuste seisukohtadest. Maakohus ei tuvastanud eestkostevajaduse äralangemisele viitavaid asjaolusid ka avaldajat isiklikult ära kuulates, samuti ei ole neid esile toodud määruskaebuses.

1. Avaldaja heidab maakohtule ette vaid seda, et talle ei määratud riigi õigusabi korras esindajat, talle ei määratud kordusekspertiisi ja et kohus jättis eestkostja ülesannete täitmise kontrollimata. Eeltoodud asjaolud ei anna seaduse järgi alust avaldaja üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldajale eestkostja määramise alused ei ole ära langenud, mistõttu puudub alus eestkoste lõpetamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei võinud tugineda avalduse lahendamisel avaldaja suhtes 2015.a teostatud kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiaktile. Samuti ei ole õige etteheide kordusekspertiisi määramata jätmise kohta.

§ 529

lg 2 kohaselt võib kohus eestkoste määramise aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. Ekspertiis tuleb läbi viia siis, kui isiku suhtes teostatud ekspertiis on vanem kui viis aastat (

§ 526

lg 3 ja § 528 lg 2 p 2 ning PKS § 203 lg 4) või kui kohtul on andmeid eestkostetava seisukorra oluliste muutuste kohta (

§ 528lg 4).

Käesolevas asjas ei olnud eelnimetatud eeldused täidetud. Seda selgitas maakohus avaldajale ka ärakuulamisel. Samadel põhjustel jääb rahuldamata määruskaebemenetluses esitatud taotlus uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks.

1. Vastuseks määruskaebuse väitele selle kohta, et maakohus jättis eestkostja ülesannete täitmise kontrollimata, selgitab ringkonnakohus järgmist. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus (PKS § 193 lg 1). Eestkostja esitab eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande, milles peab olema eraldi välja toodud tehtud kulutused ning lisatud neid tõendavad dokumendid. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist (PKS § 194 lg 2 ja 3). Olukorras, kus eestkostetav soovib teavet temale kuuluva vara kasutamise või käsutamise kohta ja eestkostja sellist teavet ei väljasta, on eestkostetaval õigus pöörduda teabenõudega kohtu poole. Olukorras, kus eestkostetav soovib teavet temale kuulunud kinnisasja turu- ja müügihinna kohta, võib kohus ametiülesande korras igal ajal nõuda 5 informatsiooni eestkostja ülesannete täitmise kohta (PKS § 194 lg 1) ja teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks (PKS § 193 lg 2).
2. Kuigi avaldaja on käesoleva asja menetluse käigus korduvalt tõstatanud küsimuse temale kuulunud kinnisasja müügihinna kujunemise kohta, ei ole eestkostja sellele käesoleva menetluse käigus sisulist vastust andnud. Õige on määruskaebuse väide, et seda ei ole teinud ka maakohus. Maakohus märkis avaldajale 04.04.2019 saadetud kirjas üksnes üldsõnaliselt, et eestkostja müüs avaldajale kuulunud kinnisvara kohtu nõusolekul ja eestkostja üle teostatud järelevalve käigus ei ole kohus tuvastanud, et see müüdi keskmisest turuhinnast madalama hinnaga (II kd lk 86). Eestkostja aruandest perioodi 01.01.2014-30.01.2015 kohta nähtub, et kinnistut on enne müüki hinnatud (eestkoste järelevalve toimiku lk 31), kuid hindamisakti toimikus ei ole. Seetõttu ei ole tuvastatav, mille alusel maakohus eeltoodud järelduse tegi. Ringkonnakohus saadab avaldaja taotluse tagasi maakohtule selle sisuliseks läbivaatamiseks eestkostja üle teostatavas järelevalvemenetluses.
3. Nagu juba eelnevalt märgitud (vt käesoleva määruse p 18), jättis maakohus tähelepanuta ja lahendamata avaldaja avalduse tema hooldekodust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et saab ise vastava avalduse lahendada, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus rahuldab avalduse järgmiste põhjendustega.
4. Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt ära võtta üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Seda võib muu hulgas teha ka vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik (PS § 20 lg 2 p 5).

§ 533

lg 1 punktist 1 tulenevalt menetleb kohus isiku elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel avaldust psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt kas psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamisega. Isiku nõusolekuta paigutamine hoolekandeasutusse on eeltoodust tulenevalt käsitatav isiku kinnisesse asutusse paigutamisena ja vabaduse võtmisena PS § 20 tähenduses.

1. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-des 1-
2. Sama paragrahvi lg-d 2-4 näevad ette, et kui täisealine isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud. Täisealise isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek. Täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras. Samasuguse regulatsiooni nägi ette ka kuni 01.01.2016 kehtinud sotsiaalhoolekande seadus. Seega ei saa piiratud teovõimega isikut eestkostja nõusolekul, ilma kohtu vastava otsustuseta, hoolekandeasutusse paigutada (vt ka Riigikohtu 02.03.2007 määrust nr 3-2-1-145-06, p-d 15-17).
3. Antud juhul ei ole avaldajat paigutatud hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel tema nõusolekuta. Maakohus on käesolevas tsiviilasjas teinud otsustusi üksnes avaldaja teovõime piiramise ja tema üle eestkoste seadmise kohta. Eestkostjal ei ole seadusest tulenevat õigust otsustada eestkostetavalt vabaduse võtmise üle. Avaldaja on avaldanud korduvalt tahet hoolekandeasutusest lahkuda. Kuna puudub seadusest tulenev alus hoida avaldajat kinnises asutuses tema tahte vastaselt, tuleb tema kinnisesse asutusse paigutamine

§ 539lg 1 alusel lõpetada.

1. Kui eestkostja leiab, et avaldaja suhtes esinevad seaduses sätestatud alused tema tahteta või tahte vastaselt hoolekandeasutusse paigutamiseks koos vabaduse võtmisega, on tal 6 võimalik esitada vastav avaldus kohtule. SHS § 105 lg-s 1 sätestatud aluste puudumisel tuleb eestkostjal leida muud võimalused avaldajat toetavate abinõude rakendamiseks.
2. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud, s.o määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 10 eurot ja avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 11.03.2020 määrusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus osas, millega rahuldati XX kinnisest asutusest vabastamise avaldus ja lõpetati tema paigutamine kinnisesse asutusse.
4. Jätta XX avaldus tema hoolekandeasutusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5. Rahuldada määruskaebus.
6. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud riigi kanda.
7. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
8. Rahuldada vandeadvokaat Ene Ahase riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning määrata Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 140 eurot 40 senti (sh käibemaks). 7